Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
ÜRO kliimakonverentsil tehti järgmised sammud Pariisi kokkuleppe rakendamiseks (2016-11-22 14:50:43)

Marokos Marrakechis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 22. konverentsil (COP22), millel osales üle 26 000 inimese, näitasid kõik riigid üles tahet Pariisi kokkulepet kiiresti rakendama hakata. Kahe nädala jooksul saavutati konkreetsed kokkulepped järgnevateks tegevusteks.

"2018. aastaks peab olema välja töötatud ja vastu võetud Pariisi kokkuleppe rakendamise reeglistik, milles on kirjas täpsed juhised ja reeglid selle kohta, kuidas kokkulepet rakendama peab. Seega eesmärk on selge ja kahe intensiivse töönädala tulemusena tehti selle eesmärgi poole liikumisel oluline edasiminek," ütles Eesti delegatsiooni juht ja Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Katre Kets.

Läbirääkimiste laual olid Pariisi kokkuleppe võtmeteemad nagu rahastamine, aruandlus, ambitsioonide tõstmine, uued turumehhanismid ja palju muud. Arenguriikide eestvedamisel tõusis tuliseks teemaks ka kliimamuutuste mõjudega kohanemise tegevuste rahastuse vajadus ja selle suurendamine. Konverentsi teise nädala jooksul teatasid mitmed riigid ka oma uutest panustest kliimamuutustega kohanemise fondi. Saksamaa panustab näiteks 2016. aastal 50 miljonit USA dollarit.

"Pariisi kokkuleppe üks eesmärk on kuni 2020. aastani igal aastal eraldada arengumaadele kliimapoliitika eesmärkide täitmise toetamiseks 100 miljardit USA dollarit. Selle eesmärgi täitmise jälgimiseks kutsuti arenenud riike üles kokku panema nn rahastuse teekaarti," selgitas Kets ning lisas, et oma sisendi teekaarti andis ka Eesti, nimelt panustame aastani 2020 kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise tegevusteks miljon eurot aastas. Raha tuleb Euroopa Liidu lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest.

ÜRO läbirääkimised Pariisi kokkuleppe rakendamiseks algasid juba 2016. aasta mais ja jätkuvad ka meie Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal järgmisel aastal. "Tänavune kliimakonverents oli meile ka oluline õppimise koht, sest järgmisest suvest alates peab Eesti olema valmis juhtima Euroopa Liitu ÜRO kliimaläbirääkimistes, sealhulgas järgmisel ÜRO kliimakonverentsil COP23. Tegemist saab olema kahe väga pingelise konverentsi nädalaga. Me peame tagama, et Euroopa Liit oleks ühisseisukohaga esindatud igal pool ja kõikides küsimustes, kus vaja," selgitas Kets.

Palju kõneainet konverentsil tekitas USA presidendivalimiste tulemus. "Uudis USA uuest presidendist tekitas konverentsi koridorides palju küsimusi ja segadust, kuid läbirääkimiste saalides keskenduti siiski vaid lepingu sisuteemade aruteludele. Euroopa Liidu tasandil on öeldud, et kliimapoliitika alast koostööd Ühendriikidega kavatsetakse igal juhul jätkata. Avalikkuse surve Pariisi kokkuleppest mitte välja astuda on suur, mida näitab juba ka üle 360 ettevõtte ja investori avalik kiri Donald Trumpile," märkis Kets. Ühtlasi avaldati konverentsil teadaanne, milles riigijuhid ja valitsused kutsuvad üles kõrgemale poliitilisele tahtele kliimamuutuste ohjamisel ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmisel.

195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa). Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.

Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

2015. aasta detsembris toimunud Pariisi kliimakonverentsi eelselt ja konverentsi ajal esitasid riigid pikaajalised riiklikud kliima tegevuskavad. Need tegevuskavad ei ole siiski piisavad, et hoida temperatuuri tõusu alla 2°C, kuid Pariisi kokkulepe näeb ette tegevusraamistiku selle eesmärgini jõudmiseks.

Pariisi kokkulepe jõustus 4. novembril 2016 ehk vähem kui aasta pärast selle vastuvõtmist Pariisis. Lepingu erakordselt kiire jõustumine näitab kliimamuutuste probleemi tõsidust ja kiire tegutsemise vajadust.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 22.11.2016 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.