Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogus läbis teise lugemise tuleva aasta riigieelarve (2016-11-16 18:00:21)


Riigikogu kolmapäevasel istungil läbis teise lugemise tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu, mille maht on 9,57 miljardit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad käesoleva aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti.

Eelarve eesmärk on eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.

Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer andis ülevaate olulistest kuludest ning selgitas eelarve koostamise põhimõtteid. „See eelarve on tehtud vastutustundliku eelarvestamise põhimõtteid järgides ja on 0,2 protsendilises struktuurses ülejäägis. See tähendab, et selle eelarvega ei elata tuleviku arvel,“ ütles Holsmer.

Ta avaldas lootust, et ka edaspidi käitutakse tasakaalus eelarve põhimõtte järgi. „Igatahes ma kinnitan, et lahkuv koalitsioon annab üle hästi hoitud riigirahanduse ja annab üle hästi hoolikalt koostatud järgmise aasta eelarve,“ rõhutas Holsmer.

Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõule (303 SE) esitati 24 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon koostas ühe ettepaneku, mis koosneb mitmetest ministeeriumide valitsemisalade täpsustustest ja täiendustest. Riigikogu fraktsioonidelt ja liikmetelt laekunud 23 muudatusettepanekut jäid toetuseta katteallikate sobimatuse ja põhjendamatuse tõttu.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Ammas, Külliki Kübarsepp, Tarmo Tamm, Krista Aru, Terje Trei ja Laine Randjärv.

Andres Ammas kritiseeris asjaolu, et rahanduskomisjon ei arvestanud ühtegi Riigikogu fraktsioonidelt laekunud muudatusettepanekut.

Külliki Kübarsepp arvustas erinevate muudatusettepanekute arvestamata jätmist.

Tarmo Tamm avaldas heameelt, et senise koalitsiooni asemel tuleb koalitsioon, kes küsib, kuidas elavdada majandust ja kuidas toetada Eesti põllumajandust. Ta kinnitas, et vastused tulevad enne riigieelarve seaduse eelnõu kolmandat lugemist.

Krista Aru kritiseeris eelnõu menetluse käiku.

Terje Trei kutsus üles mõtlema, kuidas jagada 20 miljonilist toetust põllumeestele.

Laine Randjärv avaldas lootust, et riigieelarvest leitakse raha Gaudeamuse laulupeo korraldamiseks 2018. aastal.

Tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmanda lugemise muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 30. november 2016.

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse:

Riigikogu kiitis täna 68 poolthäälega heaks (vastu 4, erapooletuid 1) valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse (257 SE), millega soovitakse suunata omavalitsusi senisest rohkem tegelema jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega. Selleks nähakse ette toetus ka riigieelarvest.

Jäätmete liigiti kogumine võimaldab edendada jäätmete ringlusse võtmist, kuna hoitakse ära jäätmete segunemine ning puudub vajadus nende hilisemaks lahutamiseks ringlusse võtmise eesmärgil. Ühtlasi tagatakse liigiti kogumisel ka teisese toorme parem kvaliteet ning ringlusse võtmise kasutegur. Need kohustused eeldavad, et kohalikud omavalitsused ja riik rakendavad asjakohaseid meetmeid, mis tähendab ümberkorraldusi jäätmevaldajate tegevuses.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada, et omavalitsuse territooriumil oleks jäätmevaldajatel selge kohustus jäätmeid sortida ja liigiti koguda ning elanikel oleks võimalus jäätmeid liigiti ka ära anda. Selleks antaksegi kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetust jäätmehoolduse kulude osaliseks katmiseks.

Seaduse menetluse käigus tehti selles kümme muudatust. Keskkonnakomisjoni ettepanekul muudeti näiteks suuremate linnade jäätmekäitluseks eraldatavate riigieelarve toetuste maksmise süsteemi paindlikumaks. Toetuse maksmisel langetatakse otsus iga veopiirkonna kohta eraldi. Selleks on paika pandud andmete esitamise kord, millest lähtutakse toetuse maksmisel. Kriteeriumiks on liigiti kogutud ja sorteeritud jäätmete süsteemi tulemuslik toimimine.

Kohalike omavalitsuste jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise innustamiseks on tuleva aasta riigieelarves kavas eraldada neile 2,2 miljonit eurot, millest 640 000 eurot on Tallinna ja 150 000 eurot Tartu jäätmete liigiti kogumise ja sortimise süsteemi arendamise toetuseks. Üldise suuna kohaselt tuleb elanikele jäätmejaamade teenuse võimalikult mugav kasutamine kindlustada kõikides kohalikes omavalitsustes.

Kõik seadusega kavandatavad muudatused lähtuvad Euroopa Liidus kokkulepitud eesmärgist võtta 2020. aastaks ringlusse vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest.

Riigikogu lõpetas veel nelja eelnõu teise lugemise:

Valitsuse algatatud abieluvararegistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (abieluvararegistri pidamise ja kannete tegemise üleandmine) eelnõu (258 SE) tagab ajakohaste andmete olemasolu abieluvararegistris (st andmed tekiksid registrisse kohe pärast andmete aluseks oleva toimingu sooritamist), välistab andmete topelttöötlemise, võimaldab teenuse täieliku kättesaadavuse ühest kontaktpunktist, vähendab riigi kulusid abieluvararegistri ülalpidamise näol, optimeerib tööprotsesse ning muudab andmete töötlemise turvalisemaks. Muudatustega antakse abieluvararegistri kannete tegemise pädevus kinnistusosakonnalt üle notaritele ja perekonnaseisuametnikele. Toimingu läbiviija saaks vastavasisulise kande teha juba toimingu tegemise päeval või hiljemalt järgmisel tööpäeval, mistõttu oleks tagatud registriandmete parem kvaliteet ajakohaste andmete näol. Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse abikaasade abieluvaralepingus toodud ning seaduses sätestatud juhtudel teised varalised õigused. Abieluvararegistrit peetakse alates 2014. aasta aprillist täiselektrooniliselt ning kõik registrikaardid on elektrooniliselt avalikult kättesaadavad. Andmete avalikustamise eesmärk on võimaldada kolmandatel isikutel saada teavet selle kohta, millised on abikaasade vahelised varasuhted ning sellest tulenevad õigused ja kohustused. Abieluvararegister on kohtulik register, kuhu kohtunikuabid teevad kandeid abikaasade notariaalselt kinnitatud avalduse või seaduses sätestatud juhtudel perekonnaseisuametniku või notari esitatud teate alusel.

Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu (260 SE) loob võimaluse karistada kriminaalkorras kihlveopettuste toimepanijaid. Kihlveopettuseks on näiteks juhtum, kus sportlased panustavad eelnevalt kokku lepitud tulemusele, näiteks vastaste võidule ja üritavad meelega kaotada. Tulenevalt kohtupraktikast saab täna selliste pettuste eest karistada üksnes väärteo korras. Eelnõuga tehakse muudatus väärteo koosseisus ja sätestatakse, et väärteo koosseis rakendub vaid neil juhtudel, kui sellega ei panda ühtlasi toime karistusseadustikus sätestatud kelmuse koosseisu.

Riigikogu toetas majanduskomisjoni esitatud kaht eelnõu muudatusettepanekut.
Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul tehakse eelnõus erand üle riigipiiri reisijavedu teostavatele laevadele, et lubada seal korraldada loteriisid, mille võidufondi väärtus on kuni 1000 eurot. Kivimägi selgitas, et selle aasta 1. jaanuarist jõustus hasartmänguseaduse säte, mis võimaldab korraldada loteriisid võidufondiga alla 1000 euro üksnes üks kord nädalas.

Teise muudatusettepanekuga täiendatakse hasartmänguseadust, et välistada võimalus, kus toto korraldamise õigusega hasartmängukorraldajad saaksid kujundada hasartmängu, kus mängija ennustatavaks sündmuseks on loterii tulemused.

Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (256 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis käsitleb seoses teenuse osutamisega Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste parandamist. Eelnõu näeb ehitussektoris ette kohaliku tellija vastutuse lähetatud töötaja palga maksmisel. Ehitajal on õigus nõuda kohalikult ettevõttelt palga maksmist, kui ta töötasu on teda lähetanud tööandjalt kohtu otsusega välja mõistetud, kuid seda pole võimalik kuue kuu jooksul sisse nõuda. Töötasu nõue on piiratud Eestis kehtiva kuu töötasu alammääraga. Eelnõu lihtsustab riiklikku järelevalvet. Eelnõuga nähakse ette sunniraha piiriülese teavitamise ja sissenõudmiseks esitamise kord. Eestis saab lähetatud töötajate kontekstis rakendusasutuseks Tööinspektsioon. Edaspidi ei kohaldata seadust kolmandatest riikidest saabuvatele töötajatele, kes saavad Eesti tööjõuturule siseneda välismaalaste seaduse alusel.

Riigikogu toetas sotsiaalkomisjoni esitatud nelja muudatusettepanekut, millega antakse Tööinspektsioonile haldusjärelevalve kohustus lisaks riiklikule järelevalvele. Eelnõusse lisatakse säte selle kohta, et Eestisse lähetatud töötaja tööandja esitab Tööinspektsioonile e-kirjaga andmed lähetuse ja lähetatud töötaja kohta. Samuti täpsustati eelnõu rakendusala.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE) näeb ette kehtestada üksi elava pensionäri toetus. Üks kord aastas makstavat toetust hakkavad saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta. Toetus makstakse välja oktoobrikuus. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab Sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist. Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

Riigikogu toetas sotsiaalkomisjoni esitatud kaht muudatusettepanekut. Esimese muudatusega antakse pensionäritoetuse saamise õigus inimesele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elav teine inimene on tema eestkostja või eestkostetav. Kui aga eestkostja või eestkostetava rahvastikuregistrisse kantud elukohta on registreeritud veel teisi inimesi, ei ole eestkostjal või eestkostetaval õigust toetusele.

Teise muudatusettepanekuga tuuakse välja erisus, mille kohaselt loetakse üksi elavaks pensionäriks muuhulgas inimest, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elab koos temaga tema alaealine laps või tema laps, kes ei ole vanem kui 21-aastane ja omandab täisealisena põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.