"Konkurentsivõimelise piima- ja lihatootmise aluseks on tõuaretus, mille eesmärk on võimalikult produktiivsete ja majanduslikult tasuvate tõugude aretamine . Seepärast on riik läbi aastate toetanud aretusühistuid, kes seisavad oma tegevuses hea selle eest, et loomakasvatajad saaksid kasutada parimate tõuloomade paljundusmaterjali ja seeläbi parandada oma karja jõudlusnäitajaid," ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. "Järgmisest aastast on kavas muuta aretusteotuse maksmise tingimusi selliselt, et toetuse maksmise põhimõtted ja toetusmäära arvestamise alused oleksid kõigile Eestis tegutsevatele aretusühistutele üheselt arusaadavad ja senisest läbipaistvamad. Selleks viime läbi laiapõhjalise kaasamise, et kuulata ära kõikide osapoolte ettepanekud. Lähinädalatel on kavas arutelud juba täpsustatud eelnõu osas."

Aretustoetustoetust makstakse aretusühistule põllumajandusloomade tõuraamatu ja aretusregistri pidamise, jõudluskontrolli läbiviimise ning geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks.

Põllumajandusloomade aretuse eesmärk on leida paremate geenikombinatsioonidega loomi ja kasutada neid aretuses, et suurendada karja tootlikkust ja parandada karja vastupidavust.

Kohtumisele olid kutsutud kõigi põllumajandusloomade aretusega tegelevate aretusorganisatsioonide, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajad.

Eestis on 14 Veterinaar- ja Toiduameti tegevusluba omavat aretusühingut, mis tegelevad hobuste, veiste, lammaste, lindude ja sigade aretustööga. Jõudluskontrolli Keskus tegeleb põllumajandusloomade jõudlusandmete kogumise ja analüüsimise ning geneetilise väärtuse hindamisega.

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade