Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogus läbis esimese lugemise tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu (2016-10-27 07:06:33)


Riigikogus läbis 26.10.2016.a. esimese lugemise valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, mille maht on 9,57 miljardit eurot.

Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (303 SE) maht on 9,57 miljardit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad käesoleva aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti. Eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et eelarve kasvatab majandust, kaitsevõimet ja inimeste heaolu. „Meie eriline tähelepanu kuulub lastega peredele ja inimestele, kellel on väikese palgaga raske ots otsaga kokku tulla. Me soovime edendada maaelu ja teha reforme selleks, et meie riik ei peaks võtma võlgu praegu ega tulevikus ja elu läheks paremaks igal pool üle Eesti. See eelarve on tehtud selleks, et iga Eesti inimene saaks osa majanduse kasvust.“

Minister tõi välja, et Rahandusministeeriumi analüütikud hindavad, et majandus hakkab taas kiiremini kasvama, sest meie peamiste kaubanduspartnerite Soome, Läti, Leedu majanduslik olukord paraneb ja ka Venemaa majandus taastub. „See tähendab, et välisnõudlus ja selle toel ka Eesti ettevõtete võimalused kaupu ja teenuseid eksportida kasvavad,“ ütles Sester. Ta lisas, et kuna inimeste sissetulekud kasvavad jätkuvalt kiiresti, kasvab ka tarbimine ning see omakorda kasvatab majandust ja maksutulu. Ka tõi Sester välja, et riik suunab järgmisel aastal teadus- ja arendustegevusse üle 0,8% meie rahvuslikust kogutoodangust.

Ta sõnas, et samuti kasvavad hüppeliselt riigi investeeringud ning Euroopa Liidu raha kasutamine, mis taas toetab majanduskasvu, sest majandusse tuleb lisaraha. Ta ütles, et selle tulemusena kasvab Eesti majandus järgmisel aastal eurodes mõõdetuna 5,2 protsenti ning hinnamuutusi arvesse võttes 2,5 protsenti. Sester tõi välja, mida teeb riik majanduse kasvatamiseks ja ettevõtluse toetamiseks.

Minister ütles, et Euroopa Liidu ja muid välistoetusi on 2017. aasta riigieelarves kavandatud 961 miljonit eurot ja nende riiklikuks kaasfinantseerimiseks 81 miljonit eurot. „Välistoetustest 60 protsenti moodustavad 2014.–2020. aasta perioodi struktuurifondide vahendid ja 30 protsenti põllumajandus- ja kalandusfondid,“ lisas ta. Ta tõi välja, et Euroopa Liidu vahendite toel kasvavad 2017. aastal ka riigi investeeringud. Minister rõhutas, et need on vahendid, mis võimaldavad teha majanduskasvu toetavaid investeeringuid ilma laenu võtmata.

Sesteri sõnul madalamad tööjõumaksud kasvatavad sissetulekuid, tarbimist, säästmist ja investeerimist. „Seetõttu on valitsuse poliitika toetada majanduskasvu ja elavdada tööturgu, vähendades tööjõumakse.“

Minister ütles, et 2017. aasta keskmise palga kasvuks prognoosib Rahandusministeerium 5,5 protsenti. „Seda, et selline palgakasv on reaalne, mitte õhust võetud, näitab kasvõi see, et sellel aastal kasvab palkadelt makstav sotsiaalmaks ligi 6,7 protsenti. Koos palkadega kasvavad ka meie pensionid ja nii saavad ka pensionärid osa majanduskasvust,“ ütles Sester. Ta tõi välja kiire palgakasvu kohta ka mitu põhjust. „Aga me peame meeles pidama, et kui palgatase riigis kasvab liiga kiiresti, siis seab see ohtu meie ettevõtete konkurentsivõime ja inimeste töökohad. Sellepärast oleme valitsuses kokku leppinud, et meie palgapoliitika on konservatiivne,“ lisas minister.

Sester sõnas, et selles eelarves kasvavad peaaegu kõigi valitsemisalade eelarved ning vaid mõnel juhul on väike kahanemine mõne suurema investeeringu lõppemise tõttu.

Ta ütles, et lastega perede heaolu suurendamiseks ja sündide soodustamiseks kasvavad toetused suurtele peredele. Minister tõi välja, et lisaks on võimalik saada lapsehooldustasu ja üksikvanematoetust. Ta rääkis, et käivituv elatisabifond tagab, et laps saab vähemalt osa maksmata elatisrahast kätte.Kui perre sünnib uus ilmakodanik, maksab riik lisaks vanemahüvitist,“ ütles ta. Sester sõnas, et kui pere sissetulekud on liiga väikesed, tuleb riik appi, pakkudes lisaks toimetulekutoetust.Peale selle on ette nähtud vajaduspõhine peretoetus neile lastega peredele, kelle sissetulekud on väikesed,“ sõnas minister.

Pensionide kohta tõi ta välja, et, need kasvavad koos palkadega. „Pensionideks on eelarves ettenähtud kokku 1,67 miljardit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 20 euro võrra, 416 eurole ja jääb ka tulevikus maksuvabaks,“ ütles ta. „Üksi elavatele pensionäridele maksab riik täiendavalt järgmisel aastal toetust 115 eurot kuus,“ lisas Sester.

Haigekassa võimalused kasvavad Sesteri sõnul tuleval aastal 66 miljoni euro võrra, 1,09 miljardi euroni, sest palgad ja palkadelt makstava sotsiaalmaksu laekumine kasvab. Ta tõi välja, et maksumuudatused haigekassa sissetulekuid ei mõjuta.

Minister tõi välja, et kokku kasvavad omavalitsuste tulumaksu laekumised 952 miljoni euroni. Ta ütles, et omavalitsuste investeeringud kasvavad järgmisel aastal ligi kaks korda. Minister rääkis oma kõnes ka mitmest riigi investeeringust.

Sesteri sõnul on kaitsekulud vähemalt 2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. „Tegelikult isegi ületame seda, sest oleme kokku leppinud, et liitlaste vastuvõtmisega seonduvad kulud lisanduvad sellele eesmärgile,“ sõnas minister. Ta ütles, et riigikaitsekulud kasvavad koos majandusega ja on 2017. aastal 477 miljonit eurot. Minister sõnas, et liitlasvägede vastuvõtmiseks on eelarves ette nähtud täiendavalt 26 miljonit eurot. „Samuti suuname 2017. aastal raha Siseministeeriumi valitsemisalas kiirreageerimisvõimekuse arendamisse ja idapiiri väljaehitamisse,“ ütles minister.

Tema hinnangul annab see eelarve ministritele senisest suurema vabaduse teha ise otsuseid, kuidas nende kätte usaldatud maksumaksja raha kasutada kõige paremini selleks, et Eesti inimestel läheks elu paremaks ka järgmisel aastal. „Uueks aastaks kavandame valitsussektori eelarve struktuurset ülejääki mahus 0,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See tähendab, et riigi rahandus on ka 2017. aasta lõpul heas korras,“ tõi Sester välja.

Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer andis ülevaate komisjonis arutatust. Ta tõi oma kõnes veel kord esile eelarve prioriteedid, mida eelarve arvestab ja millised kulud on kaetud ja millised kulud on ette nähtud.

Kokkuvõttes, eelarve on majanduskasvu toetav, tulevikku vaatav ja struktuurseid pikaajaliste mõjudega reforme – ma pean eeskätt silmas töövõimereformi ja haldusreformi – arvestav,“ sõnas komisjoni esimees. Holsmer tõi välja komisjoni otsuse teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad, kes tõid välja oma seisukohad tuleva aasta riigieelarve suhtes.

Kadri Simson Keskerakonna fraktsioonist tõi välja maksutõusude teema. „Valitsus räägib sotsiaalmaksu vähendamisest, kuid unustab rõõmsasti mainida, et järgmine aasta toob kaasa ka ridamisi maksutõuse, seekord veel ühe korra kütuseaktsiisi 10%-lise tõusu, aga ka majutusasutuste käibemaksu tõusu ning muud aktsiisitõusud.“ Simsoni sõnul on tuleva aasta eelarvega seoses olulised teemad veel ka palgatõusud ja ettevõtlus.

„Erinevalt valitsusest ei saa opositsioon oma muudatusettepanekuid eelarvele esitada nii, et riigieelarves tekiks miinus. Valitsus tõi meile eelarve, kus kulusid on rohkem kui tulusid, aga igal opositsiooni ettepanekul peab olema konkreetne katteallikas ning sellest me ka lähtume,“ sõnas ettekandja.

Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist nimetas eelarvet loksumise eelarveks. „Eks ta loksub selle peal, et palgaralli ja sisetarbimine veel hoiab ja veel ei paista tegelikult see, et majandus ei kasva sellise hooga, nagu me tahaksime. See kasv on sisuliselt ju lakanud,“ ütles ta. „Valitsus püüab, jah, teha väikesi kummardusi erinevatele pooltele, mingisuguseid väikesi muudatusi, väikesi hüvesid. Aga üldiselt see eelarve on võib-olla rohkem tublide ametnike nägu, mitte poliitilist nägu, sellepärast, et visiooni siin ei ole,“ lisas Herkel.

Ja see maksustruktuur, ma kinnitan, mis on selle eelarve aluseks, ei ole teps mitte see, mis Vabaerakonnale sobib. Eriti ei ole seda see, mis toimub aktsiisidega, eriti kütuseaktsiisi tõusuga. See kobarseadusega omal ajal vastu võetud muudatuste pakett on kõike muud kui majanduse kasvueelarve alus, millest siin nii palju räägitakse,“ tõi Herkel välja.

Martin Helme Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ütles, et eelarve maht kasvab selle tõttu, et Eestis kasvavad järgmisel aastal maksud. „Nagu ma olen ka varem öelnud, seoses maksude kasvudega ja laekumiste kasvudega meil riik kogu aeg kasvab ja eelarve kogu aeg kasvab,“ ütles ta.

Helme tõi välja, et prioriteedid on osaliselt täiesti paigast ära. “Ja valdkondade sees on – eelkõige, eraldi tooksin välja nii haridus- kui ka riigikaitse valdkonna – kulud sisemiselt halvasti struktureeritud,“ ütles ta. „On üks valdkond, mis on tegelikult tõsises vaeslapse osas ja see on sisejulgeoleku valdkond,“ lisas ettekandja.

Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsioonist ütles, et raha peretoetuste suurendamiseks, pensionide kasvuks ja muude riigieelarvekulude suurendamiseks saab tulla vaid kasvavast majandusest. „Meie majanduskasv pole viimastel aastatel olnud piisavalt kiire, aga ka järgmisel aastal 2,5%-ni jõudev SKP kasv on praegust Euroopa ja ülejäänud maailma majandusarengut vaadates siiski arvestatav kasv,“ ütles ta. „Riigieelarve saab panustada majandusarengusse ka investeeringutega. Siinkohal on olulisemad järgmisel aastal algavad suured infrastruktuuri projektid Tallinnas ning tee-ehitused ja muud projektid mujal Eestis,“ sõnas ta.

Sõerdi sõnul võimaldab eelarvekava ellu viia olulisi tegevusi ja rahastada valdkondi, mille tulemusel kasvab julgeolek, kasvab inimeste turvatunne, paraneb perede heaolu ja kindlustunne ning uut hoogu saab juurde ka majandus.

Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ütles, et käesolev eelarve on eeskätt keskendunud nendele ühiskonnagruppidele, kes endaga hästi hakkama ei saa, kes vajavad tuge. Kõva tõi välja, et kõik need toetused, mis on suunatud vähemkindlustatud peredele, tulevad meie sisetarbimisse tagasi.

Loomulikult, see on paljude suurte n-ö reformide algus. Loomulikult me loodame, et peredele ja lastele tulevad suuremad toetused ning muud asjad jätkuvad,“ sõnas Kõva. Ta tõi välja, et sotsiaaldemokraatide arvates on tegemist eelarvega, millega saab edasi minna.

Priit Sibul Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ütles, et arvestades meie iivet ning eesootavaid arengusuundi, peab demograafiast tulenevalt ühiskonna tähelepanu kestmes olema lastega pere. „Toetused lastega peredele ei ole minu jaoks pelgalt kulu, vaid investeering tulevikku,“ tõi ta välja.

„Meie arvates on oluline, et inimene teeks pigem tööd, mitte ei oleks koormaks riigi sotsiaalsüsteemile, sest majanduslikel kaalutlustel on toetused samas suurusjärgus madalate palkadega. Tuleval aastal rakenduv maksutagastus peaks inimese senisest enam sotsiaalsüsteemist motiveerima tööturule liikumise suunas. Vähemalt üks täiendav argument juures, et ise oma elu korraldada. Koos maksuvaba miinimumi tõstmise ja sotsiaalmaksu langetamisega tähendab see tööjõumaksude langetamist, mis on pisike, kuid kindel samm õiges suunas,“ ütles Sibul.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 9. november.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust:

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadusega (276 SE) tõstetakse maksustatava käibe piirmäära, mille ületades tekib ettevõtlusega tegeleval isikul kohustus end registreerida käibemaksukohustuslasena ning täiendada kaupade nimekirja, millele rakendatakse käibemaksuarvestuses erikorda – pöördmaksustamist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ning Priit Sibul Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seadus (241 SE) muudab välisteenistuse seadust seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesande täitmisega. Muudatuste eesmärk on lihtsustada ELi eesistumisega seotud personalimääramisi ning vähendada sellega seotud töökoormust, võimaldada teenistujate sujuvat ning operatiivset lähetamist ELi eesistumisega seotud ametikohtadele ja muuta kehtivat regulatsiooni selgemaks. Kehtiv seadus ei võimalda praegu ELi Nõukogu eesistumisega seotud paindlikkust ja suurenenud koormuse tingimustes operatiivset lähetustega seotud dokumentide menetlemist. Eelnõuga võimaldatakse edaspidi ka Riigikantseleil lähetada erialadiplomaate välisteenistuse seaduse alusel. Muudatus on seotud EL eesistumise ülesannete täitmisega, mille tõttu suureneb Riigikantseleist lähetatavate ametnike hulk. Eelnõuga luuakse võimalus võtta erialadiplomaate välisteenistusse ka siis, kui nad võõrkeeltest oskavad ainult inglise keelt. Seni on nõutav kahe võõrkeele oskus, millest üks on inglise või prantsuse keel. Erialadiplomaat on oma valdkonna spetsialist, kelle puhul on kõige olulisemad tema erialased teadmised. Muudatus on vajalik, sest kahe võõrkeele oskuse nõue on takistuseks pädeva spetsialisti lähetamisel erialadiplomaadina.

Valitsuse algatatud Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (310 SE) järgi ratifitseerib Eesti Pariisi kokkuleppe kasvuhoonegaaside heite üleilmse vähendamise kohta. Eesti on seadnud endale eesmärgiks ratifitseerida Pariisi kokkuleppe novembris algavaks kliimakonverentsiks Marrakeshis. Kliimakokkuleppe põhieesmärk on hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Selleks kohustusid riigid oluliselt vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava. Kliimakokkulepe võeti 195 riigi osalusel vastu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil, mis toimus möödunud aasta oktoobris Pariisis. Kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda, kui vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab vähemalt 55 protsenti kasvuhoonegaaside koguheitest, on andnud hoiule oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja.

Riigikogus läbis teise lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadusega (249 SE) viiakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla ELi täpsustatud nõuete ja ühise põllumajanduspoliitika uue rahastamisperioodi 2014-2020 käivitamiseks tehtud muudatustega. Samuti lisatakse seadusesse sätted seoses maaelu arengukava toetuste eest tehtavate tegevuste muutmistega, piimatootmiskvoodi rakendamise lõppemise ja põlluraamatuga. Eelnõu lihtsustab Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetuste eest tehtavate tegevuste muutmist dokumentides ja sätestab, millistel juhtudel võib toetust kaotamata tegevusi muuta. Juhul kui põllumajandustootja pole piimatootmiskvoodi ületamise tasu tähtpäevaks ära maksnud, antakse PRIAle õigus see tasaarveldada põllumajandustootjale makstavate toetustega. Põllumajandusega tegelevad isikud peavad põlluraamatusse kandma lisaks veeseaduses nõutud andmetele ka toetuse saamise tingimustes märgitud andmed. Näiteks andmed mullaproovide võtmise ja nende analüüsi tulemuste, taimekahjustajate seire, kasvatatavate põllumajanduskultuuride sortide ja muu kohta. Tegemist on teabega, mida enamikel juhtudel juba põlluraamatusse kantakse. Muudatus on vajalik, et tagada Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames antavate keskkonnatoetuste, samuti mahepõllumajanduse toetuse saamise nõuete tõhusam kontroll. Teiseks lugemiseks täiendati eelnõu sätetega, millega koolipiimatoetus ning koolipuuvilja ja -köögiviljatoetus asendatakse koolikava toetusega tulenevalt Euroopa Liidu asjaomastest õigusaktidest.

Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse muutmise seadusega (282 SE). Seaduse muudatuse eesmärk on viia üha enam toodangust mahedalt märgistatuna tarbijani, soodustada mahetoidu tarbimist ja mahetooraine üha laialdasemat kasutamist toitlustusettevõttetes. Sätestatakse võimalus mahetooraine kasutamisele viitamiseks spetsiaalselt toitlustajatele väljatöötatud märgi kaudu. Tekib võimalus näidata mahetooraine protsentuaalselt osakaalu kolmes vahemikus: üle 20 kuni 50 protsendi toorainest on mahe; üle 50 kuni 80 protsendi toorainest on mahe; üle 80 kuni 100 protsendi toorainest on mahe. Vahemikku on võimalik arvestada ettevõttesse eelmisel kuul toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodete koguse või maksumuse põhjal. Andmed saadakse ettevõtte raamatupidamisdokumentidest. Toitlustajatele antakse võimalus ise otsustada, kas osakaalu arvestamise aluseks võetakse toodete kogus või maksumus. Kehtiv seadus võimaldab toitlustusettevõttes kasutada riiklikku ökomärki, kui vähemalt 95% kasutatavast toorainest on mahepõllumajandusest, kuid seda on paljudes ettevõtetes keeruline täita.

Valitsuse algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE) ei muuda riigieelarve kulude ja tulude kogu mahtu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud. Eelnõu kajastab kokku 98 muudatusettepanekut.

Riigikogus läbis esimese lugemise veel üks eelnõu:

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse eelnõu (297 SE) muudab Eesti fonditurgu atraktiivsemaks ja soodustab konkurentsi pensionifondide turul. Eelnõu soodustab uute pensionfondide valitsejate lisandumist ning muudab inimeste jaoks pensionifondi vahetamise oluliselt odavamaks.

Läbirääkimistel võttis sõna Priit Sibul Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:

Riigikogu liikmete Jüri Adamsi, Monika Haukanõmmi, Krista Aru, Andres Herkeli, Ain Lutsepa ja Külliki Kübarsepa algatatud haldusreformi seaduse § 9 täiendamise seaduse eelnõu (273 SE) eesmärk oli luua võimalused Setumaa osade omavaheliseks ühinemiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits Keskerakonna fraktsioonist, Mark Soosaar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist ja Mart Helme Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 41 saadikut, vastu oli 28 saadikut, erapooletuid saadikuid ei olnud. Seega langes eelnõu menetlusest välja.

Riigikogu menetlusest võeti tagasi üks eelnõu:

Riigikogu liikme Mark Soosaare algatatud haldusreformi seaduse muutmise seaduse eelnõu (274 SE) nägi ette valitsusele suurema kaalutlusõiguse andmise omavalitsuste ühinemiskriteeriumide täitmisel.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anneli Ott Keskerakonna fraktsioonist, Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist ja Mark Soosaar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 95 soovis eelnõu algataja Mark Soosaar eelnõu Riigikogu menetlusest tagasi võtta. Eelnõu võeti menetlusest tagasi.

Istung lõppes kell 20.20.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201610261400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.