Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogu võttis vastu Pariisi kliimakokkuleppe ratifitseerimise seaduse (2016-10-27 06:58:13)

Riigikogu võttis 55 poolthäälega vastu Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse. Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne ja siduv leping, millega maailma riigid lepivad kokku tegevusplaanis ohtlike kliimamuutuste ohjamiseks.

"Pariisi kokkulepe niivõrd kiire jõustumine on tähelepanuväärne, eriti arvestades, et näiteks Kyoto protokolli puhul läks selleks aega suisa kaheksa aastat. Pariisi kokkulepe jõustub aga vähem kui aasta pärast selle allkirjastamist. See näitab, et probleemi peetakse tõsiseks ning sellega on vaja tegeleda nüüd ja kohe. Näiteks teatas täna NASA, et alates eelmise aasta oktoobrist on soojarekordi toonud kõik kuud ning 136-aastase mõõtmisajaloo jooksul pole septembri globaalne temperatuur varem nii kõrge olnud," märkis keskkonnaminister Marko Pomerants.

Eelmise aasta detsembris sõlmitud Pariisi kokkuleppe järgi tuleb riikidel hakata vähendama oma tekkivate kasvuhoonegaaside koguseid. Vähendamises leppis kokku 195 riiki. Selleks, et kokkulepe kehtima hakkaks, oli vaja, et selle ratifitseeriks vähemalt 55 riiki, kelle kasvuhoonegaaside heide moodustab kokku vähemalt 55%. Need t ingimused täideti 5. oktoobril 2016 ning lepe jõustub 4. novembril 2016. Tänaseks on leppe ratifitseerinud 86 riiki 197 hulgast.


Oktoobri alguses ratifitseeris kokkuleppe ka Euroopa Liit, mis võimaldab Euroopa Liidul osaleda Pariisi kokkuleppe osaliste esimesel kohtumisel novembris Marrakechis. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heide moodustab ülemaailmsest heitest 12,28%. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus moodustab ülemaailmsest heitest 0,06%.

"Pariisi kokkuleppe siseriikliku ratifitseerimisega aga töö sugugi ei lõpe, pigem hoopis algab, sest nüüd on vaja jõuliselt liikuda edasi Pariisi kokkuleppe jõustumiseks vajalike rakendustegevustega, et tagada 2020. aasta järgseks perioodiks püstitatud pikaajaline kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk," selgitas Pomerants.

Möödunud aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa). Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

Ratifitseerimise protsessi edenemist saab jälgida siit: http://unfccc.int/paris_agreement/items/9444.php

Rahvusvaheliste kliimakonverentside kohta saab lugeda siit:

http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/uro-kliimakonverentsid

TAUST

· Euroopa keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu 1 °C võrra ning teadusandmed näitavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2-6,3 °C võrra juhul kui kliimamuutuste vastu aktiivselt ei tegeleta.

· Teadlased soovitavad üleilmse temperatuuri kasvuks mitte üle 1,5 °C, sest ka 2 °C temperatuuri kasvul võivad olla katastroofilised tagajärjed.

· Kõige värskemas kliimamuutuste rühma aruandes on märgitud, et võimalus jääda alla 2 °C temperatuuripiiri on väga kiiresti kadumas. Temperatuuri tõusu piiramiseks peavad kõik riigid vähendama olulisel määral ja pidevalt kasvuhoonegaaside heidet.

· Eesti peab tähtsaks Pariisi kokkuleppe eesmärkide (temperatuuri keskmise tõusu hoidmine alla 2 °C, veel parem alla 1,5 °C) ühist täitmist ja kokkuleppe ratifitseerimist. Eesti õhutemperatuur on viimasel poolsajandil tõusnud ligi 2 ºC - poole rohkem kui kogu maailmas keskmiselt - ja jätkab suure tõenäosusega tõusmist sajandi lõpuni. See tähendab, et Eestis on suure tõenäosusega tulevikus nelja aastaaja asemel kolm: talv hääbub ja porine sügis vältab kevadeni. Sagenevad äärmuslikud ilmanähtused - põuaperioodid, üleujutused, tormid, mõnepäevased erakordsed külmad, mis on šokiks loodusele. Lisaks tõuseb merevee tase ja kasvab sademete hulk, siia saabuvad uued võõrliigid ja taimekahjurid. Lokaalsete kliimamuutuste mõjude kõrval võib isegi suurem olla globaalselt toimuvate sotsiaal-majanduslike ja rahvusvaheliste suhete muutuste mõju ülekandumine Eestisse.

· Me ei saa kliimamuutusi vältida, küll aga saame neid leevendada ja paremini kohaneda kliimamuutuste mõjudega. Seetõttu peame oluliseks liituda ülemaailmse siduva tegevusplaaniga kliima soojenemise pidurdamiseks - kasvuhoonegaaside heitmete tuntavaks vähendamiseks.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.