Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Menetlusse võeti tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu (2016-10-01 00:57:18)


Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.

Valitsuse 28. septembril algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (303 SE).

Seletuskirjas märgitakse, et 2017. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.

Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016. aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6,1 protsenti 7,99 miljardile eurole ja saadavad toetused 16,1 protsenti 979 miljonile eurole.

Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,2 protsenti prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 28. septembril algatatud riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (299 SE).

Eelnõu reguleerib senisest täpsemini õigusnõustamise kättesaadavust. Muudetakse õigusabi konkursi korda. Tulevikus sõlmitakse konkursi võitjaga leping kuni viieks aastaks. Kehtivas korras ajalist piirangut ei ole, kuid praktikas on sõlmitud leping üheks või kaheks aastaks. Kehtiva korra järgi saab toetust anda vaid mittetulundusühingutele või sihtasutustele, eelnõu kohaselt saab seda anda kõigile juriidilistele isikutele, näiteks ka advokaadibüroodele. Kontrolli teenuse üle hakkab tegema justiitsministeerium.

Juhul kui teise astme kuritegu on võimalik lahendada lühimenetlusega ning kahtlustatav ei taotle endale kaitsja määramist, ei pea riik kaitsjat enam määrama.

Sätestatakse, et inimesed, kellele määrati esindaja tsiviilasja hagita menetluses ilma inimese enda taotluseta, vabanevad kohustusest hüvitada riigi õigusabi kulud.

Sätestatakse Viru Maakohtu esimehe tavalisest kõrgem lisatasu, et motiveerida teiste kohtute alalises teenistuses olevaid kohtunikke kandideerima Viru Maakohtu juhiks. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register viiakse äriregistri infosüsteemi platvormile. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 28. septembril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (300 SE).

Eelnõu näeb ette kehtestada üksi elava pensionäri toetus. Üks kord aastas makstavat toetust hakkavad saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta. Toetus makstakse välja oktoobrikuus. Toetust saava inimese pension peab vaadeldaval perioodil olema alla 600 euro kuus. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 28. septembril algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (301 SE).

Eelnõu puudutab täiskasvanutele osutatavaid hambaraviteenuseid. Uue korra järgi hüvitatakse täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuid mitte rohkem kui 30 eurot aastas. Seletuskirjas märgitakse, et uue korra järgi hüvitab Haigekassa poole kõigist kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvetest, mille kogusumma on maksimaalselt 60 eurot aastas, seni ei hüvitata midagi. Eakad saavad proteesihüvitisele lisaks tuge ka ravi eest tasumisel. Töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud inimeste hambaravihüvitis suureneb. Hetkel hüvitab riik nendel ravikindlustatutel hambaravi eest 19,18 eurot. Suureneb ka rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis. Hetkel hüvitise suuruseks hambaravi eest 28,77 eurot. Mõlema sihtgrupi puhul maksab Haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste   raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Riik hakkab nende eest maksma kuni 85 eurot aastas. Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Et proteesihüvitist oleks inimesel võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid Haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise. Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta isikute vältimatu abi tasutakse riigieelarvest. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 28. septembril algatatud tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE).

Eelnõu annab tööandjatele võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga. Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt. Samuti ei ole tööandjal teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitise maksmisel kohustust maksta vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust nagu 4.-8. haiguspäeva puhul, vaid summa on tööandja enda otsustada.

Eelnõu kohaselt ei loeta erisoodustuseks töötaja tervise edendamiseks tehtud järgmisi tööandja kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis: avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu; sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud; kulud tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks; kulud taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele. Muudatus ei tekita tööandjale kohustust töötaja tervise edendamise tarbeks kulutusi teha või neid töötajale hüvitada, vaid tegemist on võimalusega, mille kasutamine sõltub konkreetse tööandja ja tema töötajate vahelisest kokkuleppest.

Tervise edendamise 100 eurone kvartaalne piirmäär kehtestatakse viieks aastaks kohustusega hinnata meetme mõju tähtaja lõppedes.

Eelnõu suurendab pensionide täiendavat maksuvaba tulu 2832 euroni aastas. Koos üldise maksuvaba tulu tõusuga 180 eurole annab see maksuvabalt saadava pensioni suuruseks 416 eurot kuus, tagades keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse ka 2017. aastal.

Eelnõu laiendab tulumaksuvabastust hüvitistele ja toetustele, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või töövõime vähenemise korral. Eelnõu ühtlustab nendele isikutele makstavate hüvitiste maksukäsitluse, et tagada isikute võrdne kohtlemine. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna 28. septembril riigieelarve seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (304 SE).

Eelnõu näeb ette anda Riigikogule sisuline kaasarääkimise võimalus eelarvestrateegia vastuvõtmisel, mis sisaldab õigust eelarvestrateegiat vajadusel muuta ja täiendada. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Eesti Vabaerakonna 29. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses kohustusliku sotsiaalmaksu miinimumi kaotamisega” eelnõu (305 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja regulatsioon, mis võimaldab kaotada sotsiaalmaksu kohustuslik miinimummäär ja võtta kasutusele tunnipõhine palgaarvestus ning esitada Riigikogule vastavad seadusemuudatused. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Allikas: Riigikogu 30.09.2016 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.