Keskkonnaminister Marko Pomerants selgitas, et kuna Euroopa Liidu riikidest on oma ratifitseerimisprotsessiga lõpuni jõudnud vähesed, siis sammu eesmärk on võimaldada Euroopa Liidul osaleda Pariisi kokkuleppe osaliste esimesel kohtumisel novembris Marrakechis.

"Eesti toetab antud lähenemist, Euroopa Liit kui kogu protsessi jõuline toetaja ja pealäbirääkija ei saa laua tagant puududa. Mis puudutab seda, kaugel me ise selle asjaga oleme, siis ka Eesti on kiirendanud siseriiklikku protsessi kokkuleppe kiirema ratifitseerimise nimel. Ratifitseerimise eelnõu peaks valitsuse istungi päevakorras olema 6. oktoobril, misjärel saab Riigikogu kokkuleppe lugemisele võtta. Oleme seadnud eesmärgiks kokkuleppe ratifitseerida novembris algavaks kliimakonverentsiks," lisas Pomerants.

Keskkonnanõukogul kiidetakse ka heaks Euroopa Nõukogu järeldused selle aasta novembris Marrakechis toimuvaks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste kohtumiseks. Ka nendega tõstetakse esile Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi ja vajadust kokkuleppe ratifitseerimisega edasi minna nii kiiresti kui võimalik. Samuti kinnitatakse üle vajadus jätkata Euroopa Liidu siseste seadusandlike meetmetega, et tagada kasvuhoonegaaside vähendamiseks võetud kohustuste elluviimine.

Keskkonnaminister lisas, et kliimamuutuste leevendamiseks tuleb ka järgmisel kliimakonverentsil Marrakechis liikuda edasi Pariisi kokkuleppe jõustumiseks vajalike rakendustegevustega, et tagada 2020. aasta järgseks perioodiks püstitatud pikaajaline kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk.

Praeguseks on kokkuleppe ratifitseerinud 61 konventsiooniosalist, kelle heide moodustab 48% kasvuhoonegaaside koguheitest. Kui kokkuleppe ratifitseerimise tingimused on täidetud 7. oktoobriks 2016. aastal, saab esimene kokkuleppeosaliste kohtumine toimuda juba selle aasta novembris novembril Marrakeshis. 2015. aasta lõpus 195 riigi osalusel vastu võetud Pariisi kokkulepe kasvuhoonegaaside heite üleilmse vähendamiseks jõustub, kui selle on ratifitseerinud 55 osalist, kelle kasvuhoonegaaside heide moodustab vähemalt 55% ülemaailmsest heitest.

Möödunud aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kliimakokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa). Leppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

TAUST

· Euroopa keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu 1 °C võrra ning teadusandmed näitavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2-6,3 °C võrra juhul kui kliimamuutuste vastu aktiivselt ei tegeleta.

· Teadlased soovitavad üleilmse temperatuuri kasvuks mitte üle 1,5 °C, sest ka 2 °C temperatuuri kasvul võivad olla katastroofilised tagajärjed.

· Kõige värskemas kliimamuutuste rühma aruandes on märgitud, et võimalus jääda alla 2 °C temperatuuripiiri on väga kiiresti kadumas. Temperatuuri tõusu piiramiseks peavad kõik riigid vähendama olulisel määral ja pidevalt kasvuhoonegaaside heidet.

· Eesti Keskkonnaagentuuri koostatud 2100 aasta kliimastsenaariumite kohaselt ootavad Eestit ees võimalikud muutused nii temperatuuri, tuule kui sademete režiimis. Eeldatavasti sagenevad üleujutused ja põua perioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu, lisaks peame olema valmis suuremateks tormikahjustusteks. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase. Näiteks 21. sajandi lõpuks on jaanuaris-veebruaris lumikate vähenenud vähemalt 10 päeva, ulatudes keskeltläbi 15 päevani, mis sisuliselt tähendab püsiva lumikatte puudumist.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 30.09.2016 pressiteade