Eesti Metsa sügisnumber

Debatirubriigis on seekord pikemalt juttu soode taastamisest, mis metsameestele tähendab osati ka tootlike metsade sooks muutmist. Tegu pole ju üksnes ammendunud turbakaevandusalade taastamisega: kraavid suletakse ka kuivendatud soometsades. Artiklis saavad sõna nii soode taastajad Priit Voolaid, Mati Ilomets ja Agu Leivits kui ka metsateadlane Hardi Tullus.

Ajakiri kõneleb ka sellest, et pool Eesti metsast ehk riigimets on ametlikult mahedaks kuulutatud. Arenguidee Mahe-Eesti ehk Organic Estonia eestvedaja Krista Kulderknup selgitab, mil moel saaks ametlikult mahemaaks kuulutada ka erametsa. Samuti räägib ta, miks on maheriigi kuvand Eestile oluline.

Kirjutis "Metsamarjad, seened ja ravimtaimed toovad leiva lauale" pajatab neist, kes leidnud metsast sootuks muu tuluallika kui tavapärane metsaraie. Näiteks põdrakanepitee on nõutav kaup ka välismaal.

Viisteist aastat tagasi vuhises üle Virumaa maru, millesarnast polnud Eesti metsad näinud kuulsast 1967. aasta augustitormist alates. Millised õppetunnid torm metsameestele andis ning mis on saanud tohututest aladest, kus rajutuul oli metsa pikali lükanud, saab lugeda nn Tudu tormist kõnelevast artiklist.

Ühtlasi on kõne all lauljanna Heli Vahing ja tema talumetsad, Muhu valla puidusektor, Järvamaa linnade kunagised metsad, seakatk, majandamise ja looduskaitse ühendamine jm.

Eesti Mets

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Veel paar päeva

saab võrgupaigas www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-fotovoistlus-2016/ üles laadida fotosid tänavusele Eesti Looduse fotovõistlusele . Aeg saab otsa 1. oktoobri keskööl .

Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron (foto: Facebook)

Kuku tutvustab värsket Eesti Metsa

Iganeljapäevases Kuku raadio saates "Loodusajakiri" tuleb sel ja järgmisel nädalal ehk vastavalt 29. septembril ja 6. oktoobril juttu ajakirja Eesti Mets sügisnumbri olulisematest kirjutistest. Saated paneb kokku ajakirja peatoimetaja Kristiina Viiron. Järgmistes saadetes võetakse vaatluse alla septembris ilmunud Horisont. "Loodusajakirja" saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

Eesti Looduse lugejamäng kogub hoogu

Septembriga algas ETV saates "Osoon" Eesti Looduse lugejamängu teine hooaeg. Igal kuul esitatakse üks küsimus sama kuu Eesti Looduse numbri kohta. Kokku on kaheksa vooru, mäng lõpeb maikuus. Vastuseid saab küsimusele saata umbes kolme nädala jooksul, täpsem kuupäev antakse teada eetris ja lugejamängu teemalehel. Vastuseid võib saata e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga aadressil Eesti Loodus, Veski 4, 51005 Tartu.

Iga vooru õigesti vastanute vahel loositakse välja üks auhinnaraamat kirjastuselt Varrak. Mängu lõppedes läheb vähemalt viiest voorust osa võtnud mängijate vahel loosi üks Eesti Looduse aastatellimus. Kõikide osalejate vahel selgitab loos need kaks õnnelikku, kes saavad juunikuus koos kaaslasega minna taimeretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealale; retke juhib Eesti Looduse peatoimetaja botaanik Toomas Kukk.

Kes soovib osaleda esimeses voorus, peab järelvaatama 12. septembri "Osooni", kuulama küsimust, otsima vastuse Eesti Looduse septembrinumbrist ning saatma selle hiljemalt 1. oktoobril. "Osoon" on eetris igal esmaspäeval kell 20.05, kordus teisipäeval ja laupäeval. Saadet saab ka ETV portaalis järelvaadata.

EESTI SÕNUMEID

Infograafik: sõidukite heitmed ja tõhusus (allikas: keskkonnaagentuur)

Pelgalt uued autod ei taga liikluse tervislikkust ja keskkonnahoidu

Traditsiooniliselt 22. septembril tähistatud üleilmne autovaba päev keskendus üha suurenevale autostumisele ning sellega kaasnevatele keskkonnamõjudele.

Olgugi et autotootjad on hakanud rohkem rõhku panema ökonoomsusele ning tarbijad eelistama uusi ja energiatõhusamaid masinaid, suureneb pidevalt sõidukite arv teedel ja aina rohkem kilomeetreid läbitakse autodega. Seetõttu on transport Euroopa ainus majandussektor, kus kasvuhoonegaaside (KHG) heide on suurenenud (alates 1990. aastast 19,4%), nii et need hõlmavad Euroopa Liidu KHG koguheitest veerandi. Muu hulgas on transport suurim tervist ja keskkonda kahjustavate lämmastikoksiidide tekitaja, samuti on maanteetransport üks peamisi keskkonnamüra põhjustajaid.

Ka kõige säästlikumas nüüdisaegses automootoris kulub auto liigutamisele ainult veerand kütusest, ülejäänu neelab ebatõhus mehaanika ja abiseadmed või see muutub soojuskadudeks. Pealegi võib kütusekulu mõõtestendil ja maanteel suuresti erineda.

Viimaste aastatega on kasvanud küll elektriautode arv, ent sõiduautode koguarvust on see siiski väike osa. Elektriautod ei aita vältida ei liiklusummikuid ega -õnnetusi ega vähenda transpordisektori hõlmatud suuri maa-alasid. Pealegi pole selge tarbitava elektri ja elektriautode tootmise ökoloogiline jalajälg.

Euroopa keskkonnaagentuuri aruandes "Signals 2016 - Towards green and smart mobility" tuuakse esile, et tervist ja keskkonda säästev ning arukas transpordisüsteem on võimalik ja vajab korraga eri lahendusi, näiteks investeeringuid paremasse linnaplaneerimisse, tõhusamate transpordiliikide eelistamist, alternatiivkütuste kasutust, selgemat hinnasõnumit, uuenduste teadusuuringuid ja nõuete jõulisemat rakendamist. Keskkonnasäästlikum ja arukam transport suudab korraga täita nii Euroopa liikuvusvajadused kui ka mitmeti parandada rahva tervist, näiteks sellega, et õhk on puhtam, liiklusõnnetusi ja ummikuid on vähem ning mürasaaste on väiksem. Aktiivsete liikumisviiside, näiteks kõndimise ja jalgrattasõidu soodustamine võib aidata südame-veresoonkonna haiguste ja rasvumise vastu.

Kokkuvõttes ei ole probleem ainult transpordisüsteemi eri osades, vaid selles, et inimesi ja kaupu on vaja viia ühest kohast teise lihtsalt, ohutult ning tõhusalt. Meil tuleb luua keskkonnasäästlikum, arukam ja terviklikum süsteem, mis rahuldab liikuvusvajadusi kasutajate nõudmiste järgi.

Eesti keskkonnauuringute keskuse andmetel on Eesti välisõhk üldjuhul puhas ja heitgaaside kogused jäävad normi piiresse. Seirejaamade näidud on suured juhul, kui mööda sõitvad autod pole tehniliselt korras.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja

Nii on THE metodoloogia illustratsioonina kokku võtnud Eric Frommelt (allikas: www.timeshighereducation.com)

TÜ on parandanud oma positsiooni maailma ülikoolide edetabelis

Ajakirja Times Higher Education (THE) 21. septembril avaldatud maailma ülikoolide pingereas on Tartu ülikool tõusnud seni kõrgeimale kohale: vahemikku 301-350.

2004. aastast ilmuvat THE tabelit peetakse maailma mainekaimaks ja objektiivseimaks ülikoolide pingereaks. Pingerea koostamisel võetakse arvesse 13 tulemusnäitajat, mis on koondatud viide rühma: õpikeskkond (30% üldhindest), teadus (30%), teadustulemuste mõjukus (30%), tulu ettevõtetega sõlmitud lepingutest (2,5%) ja rahvusvahelisus (7,5%).

Võrreldes edetabeli läinudaastase väljaandega, on TÜ parandanud oma tulemust THE viiest indikaatorite rühmast neljas, sealhulgas eriti tuntavalt teadustöö mõjukuse poolest (viitamiste arv publikatsiooni kohta), kus TÜ paigutus teise detsiili. Bibliomeetrilises analüüsis võttis THE tänavu peale 12 miljoni teadusartikli arvesse üle poole miljoni raamatu ja raamatupeatüki, mis tagab kunstide ja humanitaarteaduste valdkonna varasemast parema esindatuse.

Edetabeli tänavuaastast väljaannet koostades hindas THE 1313 ülikooli ning reastas neist 980. Tabel ei arvesta väga kitsalt spetsialiseerunud ülikoole ega neid, mille teadusproduktsioon viimasel viiel aastal (2011-2015) on olnud alla 150 artikli aastas. Teise Eesti ülikoolina on pingereas Tallinna tehnikaülikool, mis paikneb positsioonil 601-800.

Vt THE kodulehelt http://bit.ly/2ctP37z.

Septembris avalikustati ka maailma 800 parimat ülikooli reastava edetabeli QS World University Rankings selleaastane ülevaade, kus TÜ saavutas samuti oma seni parima tulemuse, jõudes 347. kohale.

Tartu ülikool / Uudistaja

Eesti maaülikooli äsja nimetatud audoktor, Barcelona ülikooli professor Josep Peñuelas (foto: Rcasber/Wikimedia)

Maaülikool tähistas 65. aastapäeva

Eesti maaülikooli (EMÜ) 65. sünnipäeva tähistuse raames korraldati eelmisel nädalal hulk üritusi, millest tähtsaim oli muidugi reedene akadeemiline aktus maaülikooli peahoones.

Aktusel said diplomi kätte 16 uut doktorit, EMÜ audoktoriks promoveeriti Barcelona ülikooli professor Josep Peñuelas, taimede stressibioloogia ja globaalmuutuste ökoloogia uurija, kellel on rahvusvaheline haare. Peñuelas on õppinud Barcelona ülikoolis bioloogiat ja farmaatsiat ning kaitsnud 1985. aastal doktoritöö ökoloogia alal cum laude. Praegu töötab ta maailma üheks silmapaistvamaks kliimamuutuste mõju uurimise teadusasutuseks kujunenud globaalökoloogia uuringute keskuse direktorina oma alma mater'is.

Oma teadustulemuste põhjal on Peñuelas avaldanud kuus monograafiat ja üle 900 teadusartikli. Ta on viibinud üle 50 teadusasutuses rohkem kui 30 riigis, tema juhendusel on kaitstud 42 magistri- ja 36 doktoritööd ning kogemusi on omandanud 40 järeldoktorit.

Professor Josep Peñuelasel on tihe side Eestiga. Ta on korduvalt käinud EMÜs ja osalenud ühisprojektides; aastail 2011-2015 oli EMÜ teaduse tippkeskuse ENVIRON rahvusvahelise nõukogu liige. Ta on juhtivates teadusajakirjades avaldanud Eesti teadlastega üle 40 ühispublikatsiooni, neist 36 koostöös maaülikooli teadlastega, ning tema juhendusel kaitses Pille Mänd 2013. aastal doktoritöö. Kokkuvõtvalt saab tõdeda, et professor Josep Peñuelas on teenekas ja rahvusvaheliselt silmapaistev teadlane, kes on aktiivselt kaasa aidanud EMÜ teadusvaldkondade arengule, Eesti teaduse ja hariduse tutvustamisele maailmas ning tal on suuri teeneid maaülikooli sidemete arendamisel teiste ülikoolide ja teadusasutustega üle maailma.

Aastapäevaaktusel pidas akadeemilise loengu "Hääletu muld" professor Alar Astover; tunnustati matemaatikaprofessor Mati Heinlood, kes ülikooli nõukogu otsusega nimetati EMÜ emeriitprofessoriks, EMÜ teenetemedali said professor Kalev Sepp ja emeriitprofessor Olav Kärt.

Eesti maaülikool / Uudistaja

TÜ meeskonna tarkvara vahendusel rekonstrueeritud 3D-kujutis mikrotuubulitest (allikas: TÜ FI)

TÜ füüsikud teenisid võidu rahvusvahelisel tarkvaravõistlusel

Tartu ülikooli füüsikainstituudi (FI) teadlased võitsid 36 teadusrühma konkurentsis ülemaailmsel kõrglahutus-mikroskoopia tarkvara loomise võistlusel 3D-mikroskoopia kategoorias esikoha. Teise ja kolmanda koha selles kategoorias said Harvardi ülikooli meeskonnad.

Tartu ülikooli esindasid FI teadlased ja doktorandid Ardi Loot, Marko Eltermann, Andres Valdmann, Mihkel Kree ja Martti Pärs. FI molekulaarfotoonika vanemteadur Martti Pärs selgitas: "Tavamikroskoopia lahutusvõime on piiratud valguse difraktsiooniga, mis tähendab, et pole võimalik näha valguse lainepikkusest väiksemaid objekte. Kõrglahutus-mikroskoopia võimaldab aga saada sellest fundamentaalsest piirist kümneid kordi paremaid tulemusi, kui lülitada valgust kiirgavaid molekule ükshaaval sisse."

Kõrglahutusmikroskoobil on kaks põhieelist tavamikroskoobi ees: võimalus näha palju väiksemaid objekte ja võimalus saada objektist 3D-kujutis. "Erinevalt tavamikroskoobist, kus väljundiks ongi meid huvitav pilt, põhineb kõrglahutus-mikroskoopia keerukatel pilditöötlusalgoritmidel, mille disainimine ja tarkvara loomine oligi võistluse mõte. Võistluse võitis see, kelle tarkvara suutis kõige täpsemalt molekulide tegeliku ruumilise paiknemise rekonstrueerida," rääkis meeskonnas tarkvara arendamist juhtinud doktorant Ardi Loot. Tänu kõrgemale lahutusvõimele ja 3D-pildile võimaldab kõrglahutus-mikroskoopia täiesti uudseid teadusuuringuid ning leiab laialdast rakendust keemias ja bioloogias näiteks raku peenstruktuuride uurimisel.

Võistlusest võtsid osa teadlaste töörühmad mainekatest maailma ülikoolidest ning tulemused kuulutati välja erialakonverentsil Lausanne'is. Konverentsil osalenud Loot rõhutas, et selline edu sai võimalikuks ainult tänu Physicumi eritöörühmade tõhusale koostööle.

Tartu ülikool / Uudistaja

Kabli linnujaamas on tihedad päevad (foto: Aivo Tamm / www.eoy.ee)

Kablis sündisid tihaste ränderekordid

Ornitoloogiaühingu kodulehelt sai läinud nädalal lugeda, et käes on tihaste rände tippaeg ning eriti arvukalt näeb rändavaid tihaseid läänerannikul.

Pärnumaal Kabli linnujaamas loendati 20. septembril üle 60 000 rändava aasta linnu rasvatihase, üle 23 000 sinitihase ja peaaegu 16 000 musttihast. 21. septembri kolme hommikutunni vältel loendati Kablis 47 000 rasvatihast, 12 000 sinitihast ja 9000 mustihast. Rasvatihase ja sinitihase puhul on tegemist Eesti ränderekorditega: mitte kunagi varem ei ole neid ühe päeva jooksul ühes kohas nii palju loendatud.

Sealjuures on oluline, et kõik tihased rändasid Kablis lõuna asemel hoopis põhja poole - seda nimetatakse pöördrändeks. Lääne poole rändavad linnud satuvad põhja-lõunasuunalisele rannikule ning kuna tihased eelistavad rännata pigem vastu tuult, võivadki nad sügisrändel püsivate põhjatuulte korral Kablis hoopis põhja lennata. Kirjeldatud juhul rändavad tihased läänes asuvatele talvitusaladele edasi hoopis Saaremaa või lausa Soome ja Ahvenamaa kaudu. Pöördrännet on Kablis tihaste puhul ka varem märgatud, näiteks 1974., 1981. ja 1987. aastal, mil põhja suunas rändas mõni tuhat isendit ehk 10-20% linnujaama läbinud rasvatihastest.

Tänavune hulgiränne on erakordne ka seetõttu, et Kabli linnujaama läbinud rasvatihaste hulk on viimastel aastakümnetel olnud võrreldes 1970. ja 1980. aastatega pigem tagasihoidlik. Samuti on Kablis rõngastatud rasvatihaste taasleidude kaugus tunduvalt vähenenud, mis näitab, et liik on viimastel kümnenditel muutunud paiksemaks.

Sel sügisel näeb märgatavalt rohkem rändavaid rasvatihaseid eduka pesitsusaasta tõttu. Kui kahel eelmisel aastal munesid teise kurna vaid vähesed paarid, siis sel aastal pesitsesid paljud rasvatihased kaks korda. Pealegi on rasvatihase levila kliimamuutustest tingituna nihkunud järjest kaugemale põhja poole ja see toob meilt läbi rändama rohkem põhjapoolseid tihaseid.

Üht põnevat rändeuudist sai mõni päev varem lugeda linnuhuviliste arvutilistist: soomlastest linnuvaatlejad Johannes Niska-Virta ja Ari Pokkinen olid 16. septembril Puisest üle rännanud sookurgede arvuks hinnanud 35 000. Asjatundjad kinnitavad, et sellist hulka ühel päeval rändavaid kurgi pole Eestis varem kunagi registreeritud.

EOÜ / Linnuhuvliste arvutilist / Uudistaja

Tallinna loomaaia teravmokk-ninasarvikud Kibibi ja Kigoma (foto: Signe Kalgan)

Illustratsioon ninasarvikute päeva veebilehelt www.worldrhinoday.org

Ninasarvikute seisund pole kiita

Tallinna loomaaias tähistati läinud pühapäeval, 25. septembril, ninasarvikute päeva. Ülemaailmne ninasarvikute päev oli täpsemalt 22. septembril, tänavu tähistati seda kuuendat korda.

Maailmas elab viit liiki ninasarvikuid. Kaks liiki, teravmokk-ninasarvik ja laimokk-ninasarvik, tuntud ka kui must ja valge ninasarvik, elavad Aafrikas. Neil on ninamikul kaks sarve. Kolm liiki, ühesarvelised india ninasarvik ja jaava ninasarvik ning kahe sarvega sumatra ninasarvik elavad Aasias.

Ninasarvikute olukord on kriitiline. Endiselt kütitakse loomi rohkesti ja kontrollimatult, et hankida sarvi, kaovad elupaigad ja saastatakse keskkonda. Ninasarvikute elu on ohus ka sõdivate riikide territooriumidel. Päeva eesmärk ongi eelkõige tõmmata nendele probleemidele üldsuse tähelepanu.

Tallinna loomaaias elab kaks teravmokk-ninasarvikut - Kibibi ja Kigoma, kes on mõlemad Tallinna toodud kaks aastat tagasi Saksamaalt. Aafrika looduses elab seda liiki loomi alla 5000 isendi, laimokk-ninasarvikuid on küll neli korda enam, ent salakütid ohustavad ka neid. Väärarusaamad sarvedest kui imerohust on visad kaduma, nii et 60 000-eurose kilohinnaga sarvede müük on vahendajaile tulus äri. Kui veel 19. sajandi algul oli maailmas umbes miljon ninasarvikut, siis inimtegevuse tõttu nende populatsioonid aina kahanevad, sumatra ja jaava ninasarvikud on lausa väljasuremise piiril.

Tallinna loomaaias sai ninasarvikute päeval orienteerumismängus oma teadmisi kontrollida, kuulata Aleksei Turovski loengut, jälgida, kuidas toidetakse Kigomat ja Kibibit ning vaadata Matsalu loodusfilmide festivali võistlustöid.

Tallinna loomaaed / Uudistaja

Jõhvi laboris on nüüd väga head töötingimused (foto: keskkonnaministeerium)

Keskkonnauuringute keskus on uuendanud Jõhvi laborit

Eesti keskkonnauuringute keskus (KUK) avas 16. septembril Jõhvi ajakohastatud laboratooriumi, mis on spetsialiseerunud vee- ja õhukvaliteedi mõõtmistele.

Kui varem oli laboris keeruline tagada õiget mikrokliimat, siis nüüd on ruumidel ajakohane ventilatsioon ja reguleeritav küttesüsteem, mis tagab analüüside hea kvaliteedi. Ruumide valgustites kasutatakse energiasäästlikku LED-tehnoloogiat. Enne remonti oli laboril kasutada 955 ruutmeetrit, nüüd aga paikneb laboratoorium 524 ruutmeetril, mis tagab ka igapäevakulude kokkuhoiu. Jõhvi laboris töötab 17 inimest.

Enim täienes labori seadmepark õhukvaliteedi mõõtmiseks vajalike seadmetega, mis on olulised eelkõige piirkonnas tegutsevatele suurema keskkonnamõjuga tööstusettevõtetele. Näiteks on kohapeal nüüd olemas seade, millega saab välisõhus kiiresti määrata äärmiselt ohtlikku mädamuna lõhnaga vesiniksulfiidi.

KUK Virumaa osakonna käsutuses on alates eelmise aasta lõpust kaks uut erivarustusega sõidukit, millega saab liigelda ka rasketes maastikuoludes. Varem ei saanud mitmesse proovivõtupunkti tavaliste sõiduautodega ligi.

Koos labori uue sisustusega läks projekt maksma üle 300 000 euro. KIK toetas ehitustöid keskkonnaprogrammi kaudu ligi 200 000 euroga. Üle 100 000 euro maksnud labori sisustus soetati Euroopa regionaalarengu fondi meetme "Keskkonnajärelevalve arendamine" toel.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Kaheksa riigi ekspertide koostöös valminud e-õppematerjalide kogumiku avaleht (allikas: edu-kit.sameworld.eu)

Arvutist leiab mahuka mitmekeelse õppematejali keskkonna kohta

Peipsi koostöökeskus teatas 14. septembril, et valminud on uus keskkonnaõigluse, kliimamuutuste ja keskkonnarände teemaline e-õppematerjal.

Kogumik, mille on koostanud kaheksa riigi eksperdid, aitab mõista mainitud kolme teemaga seotud küsimusi ja seoseid. Peale teksti on kogumikus üle 35 aktiivõppeks vajaliku juhendi. Õppematerjali leiavad huvilised aadressilt http://edu-kit.sameworld.eu/, peale eesti keele veel kümnes keeles.

Õppematerjal on kõigile tasuta kättesaadav, kuid tuleb end kasutajaks registreerida. Pärast registreerumist soovitavad koostajad esmalt vaadata lehe all olevat linki "Metoodika", kus on jagatud selgitusi õppematerjali eesmärgi, ülesehituse, sihtrühma ja tarvituse kohta. Praegu on õppematerjalide kodulehel kättesaadavad kolme põhiteema alla jaotatud 60 suhteliselt lühikest ja kokkuvõtvat teksti koos fotode, graafikute, jooniste ja lühifilmidega; kasutatud kirjanduse ülevaade, väike teemasõnastik ning üle 35 aktiivtegevuse juhendi, sh küsimustikud (üle 9-aastastele, üle 11-aastastele ja üle 14-aastastele).

2017. aastal lisanduvad õppematerjalile audiovisuaalsed loengud, samuti täiustatakse e-õppematerjali. Pärast e-õppematerjaliga tutvumist soovitatakse õpetajatel osaleda EduKiti kohta käivas lühiküsitluses, mille abil võib saada võimaluse kutsuda oma kooli EduKiti aktiivõppeprogrammi ellu viima juhendaja Peipsi koostöökeskusest.

Õppematerjal on valminud tänu projektile "S.A.M.E. World. Jätkusuutlikkus, teadlikkus, keskkond maailmahariduses, Euroopa arengukoostöö aastal 2015", kus Peipsi koostöökeskus on üks partner. Projekti tegevusi rahastavad Euroopa Liit ja Eesti välisministeerium arengu- ja humanitaarabi rahaga.

Peipsi koostöökeskus / Uudistaja

Postmodernistlik Paide kultuurimaja on valminud 1987. aastal (foto: kuma.fm)

Paide kultuurimaja on nüüd kultuurimälestis

Kultuuriministeerium teatas 15. septembril, et minister Indrek Saar allkirjastas käskkirja, millega tunnistati Paide kultuurimaja kultuurimälestiseks. 1980. aastate arhitektuurist on nüüd kaitse all kolm hoonet: Paide kultuurimaja, Ugala teatrimaja Viljandis ja Tallinna linnahall.

Paide kultuurimaja (arhitekt Hans Kõll, valmimisaasta 1987) on postmodernistlikus stiilis esindushoone, mis on arhitektuuriväärtusena terviklikuna säilinud ja endiselt kasutusel kultuurimajana. Muinsuskaitse nõukogu tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada Paide kultuurimaja kultuurimälestiseks tänavu kevadel.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul teeb Eesti praegu läbi sama arengut, mida teisedki Läänemere-äärsed riigid, kes on hakanud hindama ja ümber hindama teise maailmasõja järgset arhitektuuri: "Soovime tasakaalustada ja kaasajastada mälestiste nimekirja selliselt, et see hõlmaks parimaid näiteid ka Eesti uuemast arhitektuurist."

Kultuuriministeeriumi tellimusel inventeeriti aastatel 2007-2012 üle Eesti uuem arhitektuuripärand. Maakondade kaupa pandi kirja üle 3000 arhitektuuriobjekti ning koostati neli alusuuringut teemade kaupa. Ekspertidest koosnev nõukogu valis välja kõige väärtuslikumad ja 20. sajandi ehituspärandit kõige paremini iseloomustavad objektid. Seejärel koostatud eksperdihinnangute järgi vastab mälestise tunnustele 114 objekti, nende seas Paide kultuurimaja.

Muinsuskaitsenõuniku kinnitusel pandi toona kirja lausa 31 kultuurimaja, kuid muinsuskaitseamet otsustas teha ettepaneku tunnistada kultuurimälestiseks ainult Paide kultuurimaja. "Erilisust lisab Paide kultuurimaja puhul asjaolu, et seal on säilinud ka algne sisearhitektuur," selgitas Jänes.

Kultuuriministeerium/Uudistaja

TASUB OSALEDA

"Rakett 69" mullused finalistid tallinlanna Frida Laigu ja tartlane Gregor Randla (foto: Ülo Josing / ERR)

Noorte teadusvõistlusele "Rakett 69"

saab sooviavaldusi esitada 10. oktoobrini. 2017. aasta jaanuaris algab mängu seitsmes hooaeg. Kandideerimisavaldus tuleb esitada aadressil rakett69.ee/kandideeri/. Seejärel tuleb oodata kutset esimesele vestlusele, kus kohtunikud selgitavad välja kandidaadi sobivuse eelvõistluseks. 15 kiiremat ja nutikamat lubatakse edasi põhivõistlusele, mille lõpus terendab 10 000 euro suurune stipendium ning kolmele parimale ka pääs asuda sisseastumiseksamiteta õppima Eesti ülikoolidesse.

Viis hooaega järjest olid "Rakett "69 pardal võidutsenud noormehed; "raketineedusena" tunduma hakanud korrapära murdis kuuendal hooajal lõpuks Frida Laigu, kes pingelises lõppmängus alistas teise finalisti Gregor Randla.

Fotomälestus mulluselt teadlaste öö festivalilt (foto: www.xn--teadlaste-87aa.ee )

11. teadlaste öö festival

algas juba esmaspäeval, aga kulmineerub nagu ikka reedel. Tänavu on festivali teema teadus ja ulme: fookusesse on võetud teaduse ja tehnoloogia kiire areng ning selle ulmelised mõõtmed. Festivali kava leiab lehelt www.xn--teadlaste-87aa.ee/.

Festivali tegevuskohti on tõesti üle Eesti ja üksikürituste hulk on üle 900. Vaid üks iseäralik näide: Ahhaa teadusteatri kõige populaarsemaid katseid näevad ka Elroni rongiga Tallinna-Tartu ja Tartu-Tallinna liini reisijad . Esimesed teadusteatri etendused olid rongis esmaspäeval, ees on veel tänased (kell 13.17 väljuval Tartu-Tallinna reisil ja 16.35 Tallinna-Tartu reisil) ning reedesed (8.46 Tartu-Tallinn ja 12.42 Tallinn-Tartu).

Ain Kallis koduses töötoas (foto: Toomas Jüriado)

Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemias

on homme, 29. septembril kell 18 külas meteoroloog, klimatoloog ja publitsist Ain Kallis. Loengus saab kuulda, kuidas kliima on aja jooksul muutunud ja kuidas muutub nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus ning mida toovad need muutused kaasa inimeste igapäevaellu.

Osaleda soovijatel ei ole vaja enne registreeruda, osa saab võtta muuseumipiletiga (3/5 eurot). Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.

Botaanikaaia kaunviljaliste seas kasvab ka pundarvikk (foto: www.botaanikaaed.ut.ee)

TÜ botaanikaaia näitus "Läätseleemest autokütuseni",

mis avatakse sel reedel, 30. septembril , tutvustab ubasid-herneid ja nende sugulasi, sest ÜRO on kuulutanud käesoleva aasta kaunviljaliste aastaks, et rõhutada nende viljade tähtsust taimse valgu allikana. Näitusel saab näiteks teada, mis on mügarbakter, kust pärineb juveelide mõõtühik karaat ja millega on kangaid siniseks värvitud või milline näeb välja rasvauba, tamarind, maapähkel ja mimoos.

Näitus on avatud 30. oktoobrini.

Kaader vendade Lumiere'ide filmist (allikas: http://www.ajaloomuuseum.ee/)

120. aasta möödumist esimesest kinoetendusest

saab tähistada 1. oktoobril kell 15-17 Eesti ajaloomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn).

Esimest korda näidati Eestis liikuvaid pilte ehk kino uue kalendri järgi 4. oktoobril 1896. aastal Tallinnas samas hoones, toona börsihoones, kus esitati publikule kümme filmipala. Seekord on filmiprogrammi valitud palad vendade Lumiere'ide, vendade Skladanowskyte ja Thomas Alva Edissoni loomingust. Kuulda saab filmide saatemuusikat ja ettekandeid ning osaleda mälumängus.

Looduseuurijate seltsi maja Tartus Struve 2 (foto: Toomas Jüriado)

"Kuidas Hannibal oma elevantidega üle Alpide pääses? "

on Tartus Eesti looduseuurijate seltsis (Struve 2) 29. septembril kell 17.15 algava Peeter Somelari ettekande teema. Ligi 2000 aastat on ajaloolased ja loodusteadlased vaielnud selle üle, millist teed pidi ületas Hannibal Alpid. Viimasel ajal on probleemi püütud käsitleda ootamatust vaatenurgast, otsides lahendusi ... muistse sõnniku tarvitusest.

Tartu loodusmaja (foto: Toomas Jüriado)

Loodus- ja reisikirjanduse lähilugemisseminaride sari

saab Tartu loodusmajas (Lille 10) alguse täna õhtul kell 18 . Seminarid hakkavad igal teisel kolmapäeval toimuma Tartu loodusmaja ning eesti kirjanduse seltsi koostöös. Loetakse nii kodumaised kui ka maailmakirjanduse kuldvaramusse kuuluvaid tekstikatkendeid. Seminare juhib Tartu ülikooli maailmakirjanduse magistrant Kaisa Ling.

Aasta linnu joonistusvõistluse

on välja kuulutanud Eesti ornitoloogiaühing, Tartu kunstnike liit, Tartu lastekunstikool ning TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed. Joonistusi aasta linnust rasvatihasest ja meie teistest tihastest oodatakse kuni 20. oktoobrini. Vt www.eoy.ee/rasvatihane/joonistusvoistlus. Joonistusi hinnatakse neljas vanuserühmas, parimaid autoreid autasustatakse 18. novembril TÜ loodusmuuseumis.

Viimati oli samasugune võistlus 2001. aastal ja ka siis koosnes see kahest teemaplokist: arhitektuur enne ja pärast 1990. aastat. Ajaloolise arhitektuuri kategoorias võitis rootslane Michael Perlmutter seeriaga Tallinna Liiva kabeli interjöörist (allikas: Eesti arhitektuurimuuseum)

Arhitektuurifoto võistlus,

mille Eesti arhitektuurimuuseum korraldab selleks, et elavdada arhitektuurifotograafiat kui erilist fotožanrit, koosneb kahest teemavaldkonnast, milles tuleb esitada kahest kuni neljast fotost koosnevad seeriad. Esimese valdkonna teema on klassikaline arhitektuurifoto, mis dokumenteerib Eesti arhitektuuriteost või linnaruumi, mis on rajatud teise maailmasõja järel. Teises, ajaliselt määratlemata valdkonnas saab aga kohalikku arhitektuuripärandit jäädvustada täiesti vabalt, ainsaks piiriks on pildistaja fantaasia. Kummagi teemavaldkonna foto peaauhind on 1000 eurot.

Fotode esitamise tähtaeg on 27. november 2016 . Näitus võidutöödest ja ülejäänud fotode paremikust avatakse arhitektuurimuuseumis 2017. aasta kevadel.

Allikas: linnamuuseum.tartu.ee

Tartu Linnamuuseumis näitus

"Ajaloo prügikastist ajalukku. Jäätmed, teadus ja äri keskajast tänapäevani" avati 15. septembril. Eri aegadel on jäätmete sekka sattunud asju, mida hiljem väärtuslikuks peetakse. Näitusel saab tutvuda kõnekamate Tartu prügi hulgast leitud esemete ja nende lugudega. Ühtlasi tutvustab näitus jäätmetega ümberkäimise viise ning sellega seotud elukutseid. Näitust saab muuseumi esimese korruse näitusetoas vaadata 1. aprillini.

Tuntud maja Tammelinnas Tamme puiesteel (foto: Toomas Jüriado)

XIII Tammelinna päevad

algasid Tartus esmaspäeval ja kestavad laupäevani. Siis, kell 11, algab päevade keskne üritus, perepäev Tamme staadionil, kuhu suundub 10.30 Tamme kooli juurest algav rongkäik. Täna on rohke programmiga kogukonnapäev, sealhulgas õhtune jalutusretk Tammelinna ajaloolistel radadel. Homme keskpäeval on plaanis mihklipäevalaat ja õhtul lemmikloomapäev, reede õhtul saab Tamme gümnaasiumis (Nooruse 9) osaleda teadlaste öö programmis. Vt tammelinnaselts.ee/et/?page_id=211.

Postimuuseumi viimasel tööpäeval on kasutusel Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel

ERMi postimuuseum paneb uksed kinni

Postihuviliste kurvastuseks on Tartus Rüütli 15 tegutsenud postimuuseum reedel 30. septembril huvilistele lahti viimast päeva. Viisteist aastat on pikk aeg, kuhu mahub hulgaliselt toredaid näitusi ja üritusi.

Filateeliahuviliste postiloendis kinnitati läinud nädala mitmes postituses, et ERMi juhtkonnal pole kavas teeneka muuseumi kogusid püsiväljapanekuna enam näidata.

Kaader mägrakaamerast (allikas: www.looduskalender.ee/n/mager)

Aasta looma luulevõistlus,

mille on korraldanud Eesti loodusmuuseum, MTÜ Aasta Loom ja looduskalender.ee, kutsub osalema koolilapsi. Mägrateemalist loomingut on esitama oodatud kõik huvilised algklassidest gümnaasiumilõpetajateni. Kirjatükke võib saata nii luulevormis kui ka lühijutustustena.

Eesti- või venekeelne luuletus või lühijutt ei tohiks ületada 1000 tähemärki; võistlustöö tuleb märksõnaga "Luulevõistlus" saata hiljemalt 9. oktoobriks aadressil muuseum@loodusmuuseum.ee. Võitjad selguvad 16. oktoobriks, parimate tööde autoreid ootab retk Eesti suurimate ja ilusamate mägralinnakute juurde juba oktoobri lõpus.

Vt ka mägra-aasta kodulehte http://www.looduskalender.ee/n/mager.

"ZoFo 2014" peaauhinna sai Natalja Bergi foto "Veeagaam"

Tallinna loomaaia fotovõistluse "ZoFo 2016"

piltide saatmiseks on jäänud veel paar päeva: koos septembriga saab ka võistlus otsa. Kui kahel eelmisel ZoFol pildistati loomaaia asukaid kevadel ja suvel, siis seekord oodatakse võistlusfotosid sügisesest loomaaiast. Vt http://tallinnzoo.ee/zofo/.

Kaader külastusmängu tutvustusvideost

Otsa saab ka H2O külastusmäng :

seegi kestab 30. septembrini. Kõik, kes on käinud vähemalt kuues keskuses, osalevad mõnusate auhindade loosimisel. Vt jaaaeg.ee/et/kulastusmang/.

MAAILMAST

Aasia kraetrapil on sedavõrd hea varjevärvus, et ligikaudu kalkuni suurune lind muutub kõrbes või liivastel kuivadel rohumaadel lausa nähtamatuks (foto: Sergey Yeliseev / BirdLife)

Kuveidi rannavalve teeb liigikaitsetööd

Septembri alguses pidas Kuveidi rannavalve tavapärase kontrolli käigus kinni Doha sadamasse suundunud Iraani laeva, millega püüti riiki sisse tuua sada aasia kraetrappi ( Chlamydotis macqueen ). See liik on kantud IUCN punases nimistus ohualdiste ( vulnerable) liikide hulka. Kraetrapi on sellisesse seisundisse viinud jaht ja püük esmajoones talvitusaladel Pakistanis ja Iraanis. Araabia maades on selle linnu järele suur nõudlus: teda kasutatakse peibutisena, et õpetada välja jahipistrikke.

Peale kraetrappide avastati laevalt ka 16 mitut liiki pistrikku, enamasti rabapistrikku. Kui Kuveidi keskkonnakaitseliidu eksperdid asja uurisid, tuli ilmsiks, et kõik pardal olnud linnud olid püütud loodusest ja neid üritati Kuveiti tuua igasuguste ametlike dokumentideta. Salakaubavedajad arreteeriti ja neid ootab ees kohtutee.

Aasia kraetrappide arvukus on viimastel aastakümnetel rängalt vähenenud. Liiki ohustab ka elupaikade kadu, kuna rohumaid on laastanud ülemäärane kariloomade hulk, ent suurim oht on siiski jaht. Suurepärase varjevärvuse tõttu on kogukat lindu raske märgata ja seetõttu on ta jahimeestele põnev proovikivi. Aga ehk rohkemgi kui püssi ette satub kraetrappe püünistesse, sest araabia pistrikukasvatajad peavad teda kõige sobivamaks liigiks, kellega lihvida oma pistrike jahioskusi. Sageli on pistrikukasvatajad väga jõukad inimesed, kes on valmis oma soovide täitumiseks maksma väga suuri summasid ja nii tekib mõnelgi jahimehel ahvatlus jahikeelule läbi sõrmede vaadata.

BirdLife/Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakirja uudiskiri