Riigikogu ei toetanud teisipäevasel istungil rahvahääletuse korraldamist Euroopa Liidu immigrantide ümberjaotamise kava osas.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liidu immigrantide ümberjaotamise kava osas“ eelnõuga (261 OE) oleks pandud 2017. aasta 23. aprillil korraldatavale rahvahääletusele küsimuse „Kas Teie olete nõus, et Eesti Vabariik osaleb Euroopa Liitu saabunud immigrantide ümberjaotamises?“.

Eelnõu algatajate esindaja Jaak Madison selgitas, et möödunud aasta 22. septembril Brüsselis toimunud kohtumisel leppisid Euroopa Liidu riikide ministrid kokku 120 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises liikmesriikide vahel. Kokku jagavad liikmesriigid ümber 160 000 inimest, millest Eesti osakaal oleks ligikaudu 550 inimest.

„Seoses selle küsimusega, mis on tekitanud ühiskonnas suurt poleemikat, vastandumist ja ka eri osapoolte selle ülesõhutamist, aitaks meie ettepanek tunduvalt pinget ühiskonnas maha võtta ning anda inimestele võimalus öelda, kas me peaksime osalema kõnealuses kavas ja paigutama sunduslikult ümber inimesi, kellest osa ei tahagi siia tulla ja keda ka väga paljud meie inimesed ei oota,“ ütles Madison.

Põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt rõhutas, et otsus ühineda Euroopa Liiduga võeti vastu rahvahääletusel. „Rahvahääletusel anti sellega põhiseaduslik mandaat selleks, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik. Kui antud juhul otsus, mis pannakse rahvahääletusele, läheb vastuollu varasema rahvahääletusega, siis ma ütleks, et õigusjõud on sellel varasemal rahvahääletusel, millega muudeti põhiseadust oluliselt,“ ütles Nutt.

Nuti sõnul tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, selle poolt hääletas kuus ja vastu viis komisjoni liiget.

Läbirääkimistel Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhini hinnangul on Eesti väärt oma rahvuslikku poliitikat immigratsiooni küsimuses.

Martin Helme EKRE fraktsioonist märkis, et EKRE kogus eelmisel aastal 40 000 allkirja, mis nõudsid rahvahääletust immigratsiooni küsimuses.

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 51, vastu 14 ja erapooletuid oli 4 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:

Riigikogu kiitis 61 poolthäälega (4 erapooletut) heaks Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine” (286 OE), millega nimetati julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Martin Kuke asemele Peep Aru.

Muudatus tulenes sellest, et Martin Kuke Riigikogu liikme volitused on lõppenud.

Riigikogu ei toetanud üht otsuse eelnõu:

Riigikogu ei toetanud Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (248 OE), millega sooviti valitsusele teha ettepanek luua riiklik asendusõpetajate süsteem ehk puhverkoda, kus alakoormusega koolis töötavad õpetajad asuksid haigestunud ja puuduvaid õpetajaid vastavalt kvalifikatsioonile asendama.

Eelnõu algatajate esindaja Märt Sultsi sõnul on keskmine õpetajate koormus üldhariduskoolides 0,82 koefitsiendiga 1-st. Sultsi hinnangul töötab kogu Eesti õpetajaskond alakoormusega ning lahendamata on loodusainete ja valikainete õpetajate alakoormus.

Sults selgitas puhverkoja korraldust. „Koolis alakoormusega töötavad õpetajad koondatakse ühte infosüsteemi maakonna-, või linnaosapõhiselt ning riik tasustab neid selle tundide arvu võrra, mis on neil õpetajatel nende kodukoolis täiskoormusest puudu. Ooteajal on puhverkoja õpetajad valmis teistes koolides haigestunud või puuduvaid õpetajaid asendama oma erialase ettevalmistuse kohaselt,“ ütles Sults ning lisas, et puhverkoda tooks stabiilsust nii õpetajaskonnas kui ka õppeasutuses.

Kultuurikomisjoni liikme Viktoria Ladõnskaja sõnul arutas kultuurikomisjon eelnõu huvigruppidega ning tegi ettepaneku, et huvigrupid arutaksid teemat edasi omavahel ning otsiksid vajalikke lahendusi.

Läbirääkimistel võttis sõna Märt Sults.

Hääletus: poolt 30, vastu 7 ja erapooletuid 4 Riigikogu liiget. Kuna eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis eelnõu toetust ei leidnud ja langes menetlusest välja.

Riigikogus jäi pooleli ühe eelnõu esimene lugemine:

Väliskomisjoni algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (262 SE) täiendatakse ja täpsustatakse välismaalasele sissesõidukeelu kehtestamise õiguslikke aluseid, et need vastaksid rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale, arvestaksid julgeolekuasutuste ohuhinnanguid ning looksid reaalse ja otsese seose sissesõidukeeldude praktika ja ohuhinnangute vahel.

Eelnõu koostamisel on arvestatud ka Euroopa Parlamendi ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide soovitusi Sergei Magnitski inimõiguste rikkumises ja tema surma põhjustamises süüdiolevatele isikutele viisakeelu kehtestamiseks, mida saaks tulevikus rakendada ka teiste analoogsete juhtumite esinemise korral.

Eelnõu väljatöötamine on tingitud rahvusvahelise julgeolekuolukorra halvenemisest, eriti kõrgenenud terrorismiohust ning viimastel aastatel sagenenud õiguserikkumistest mõne Eesti naaberriigi ametnike poolt, mis ei ole teostatud Eesti õigusruumis, kuid omavad piiriülest ja Eesti julgeolekuolukorda ohustavat iseloomu. Samuti võtab eelnõu arvesse mõne Schengeni riigi, näiteks Saksamaa kohtupraktikat ning selle jõustamine tagab edaspidi Eesti õigusruumi parema kaitstuse võimalike kuritarvituste eest välismaalaste poolt.

Läbirääkimistel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist oli eelnõu suhtes erapooletu ja Henn Põlluaas EKRE fraktsioonist toetas eelnõu.

Seoses tööaja lõppemisega jätkub eelnõu arutelu järgmisel istungil.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu uudised