Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 14.09.2016 (2016-09-14 08:44:04)


Sügiseses Horisondis maitstakse kaunvilju, loetakse mõtteid ja võõrustatakse Iraani šahhi

Horisondi septembri-oktoobrinumbri kaaneloos "Kaunviljad toidavad rahvaid" kirjutab botaanik Taimi Paal kaunviljadest, mille ÜRO on seadnud tänavuse aasta toiduviljadeks. Näiteks lehmahernes ehk harilik vigna on 200 miljoni inimese igapäevatoit. Millal herned, oad ja teised kaunviljad meie toidulauale jõudsid?

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt on usutlenud meest universumi mikromaailmas, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadurit Andi Hektorit. Kõne all on senitundmatu põhijõu otsingud, salapärane tumeaines, teaduse ja äri koostöö ning akadeemiline "ajude liikumine". Tartu ülikooli usuteaduste doktorant Andreas Johandi avab aga 1972. aasta oktoobris toimunud Iraani šahhi Mohammad Reza Pahlavi Nõukogude Eesti visiidi tagamaid. See on meie lähiajaloos tähelepanu vääriv sündmus, kuna väljastpoolt tollast idablokki sattus riigijuhte siia harva.

Kujutlege masinat, mis suudab lugeda mõtteid. Ühendate selle inimesega, lülitate sisse ning mõistate kohe, mida ta sel hetkel mõtleb. Selline masin võiks anda võimaluse jäädvustada, mida inimesed unes näevad. Annika Kase kirjutisest saab teada, kas selline seade on olemas ja kas mõtteid on võimalik lugeda.

Peale kaunviljade on sel aastal põhjust rääkida merest, sest tänavu peetakse Eestis merekultuuriaastat. Merekultuuri olemusse ja võlusse aitab süüvida Horisondi põlisautor merearheoloog Vello Mäss.

Muu hulgas tutvustab värske number sõna "liisuma" tulekut eesti keelde ja keisrinna Anna prominentseid õuenarre, rubriigis "Dokument kõneleb" selgitame Lennart Mere näitel isiku rolli ajaloo keerdkäikude mõjutajana. Samuti saab lugeda, kuidas karust kui kardetud kiskjast sai kaisulelu ning milliseid mõtteid jagab kunstnik Jüri Ojaver endast ja teadusest.

Horisondi digiajakirja leiab meie e-poest.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Alanud on Eesti Looduse lugejamäng

Sel esmaspäeval algas ETV saates "Osoon" Eesti Looduse lugejamängu teine hooaeg. Igal kuul esitame ühe küsimuse samal kuul ilmunud Eesti Looduse numbri kohta. Kokku on kaheksa vooru, mäng lõpeb maikuus. Vastuseid saab küsimusele saata umbes kolme nädala jooksul: täpsema kuupäeva anname teada eetris ja lugejamängu teemalehel . Vastuseid ootame e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga aadressil Eesti Loodus, Veski 4, 51005 Tartu.

Iga vooru õigesti vastanute vahel loosime välja ühe auhinnaraamatu kirjastuselt Varrak. Maikuus, mängu lõppedes, läheb vähemalt viiest voorust osa võtnud mängijate vahel loosi üks Eesti Looduse aastatellimus . Kõikide osalejate vahel selgub loosi tahtel aga kaks õnnelikku, kes saavad koos kaaslasega minna taimeretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealale. Retk tuleb juunikuus ja algab TÜ Laelatu eksperimentaalbaasi hoone eest. Matka juhib ja taimi õpetab Eesti Looduse peatoimetaja botaanik Toomas Kukk. Täpne toimumiskuupäev lepitakse kokku võitjatega.

Kui soovid osaleda esimeses voorus, vaata 12. septembri "Osooni", kuula küsimust, otsi sellele vastus Eesti Looduse septembrinumbrist ning saada vastus teele hiljemalt 1. oktoobril. "Osoon" on eetris igal esmaspäeval kell 20.05, kordus teisipäeval ja laupäeval. Saadet saab ka ETV portaalis järelvaadata. Ajakiri Eesti Loodus ilmub nii paber- kui ka digiväljaandena.


Toomas Kukk oma töölaua taga Eesti Looduse toimetuses (foto: Toomas Jüriado)

Kukus räägime Eesti Looduse muutunud ilmumisajast ja tänavusest fotovõistlusest

Iganeljapäevases Kuku raadio saates "Loodusajakiri" kõneleb sel nädalal Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Juttu tuleb sellest, et seekord ilmus ajakiri juba kuu alguses: nii hakkabki olema. Ühtlasi on kõne all numbri põhiteema ehk loomade karjatamine veekogude ääres ning ka see, et on aeg saata oma fotod Eesti Looduse fotovõistlusele. Intervjuu on teinud Toomas Jüriado. "Loodusajakirja" saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt .


Aeg on saata pilte Eesti Looduse fotovõistlusele: fotosid saab üles laadida võistluse teemalehel kuni 1. oktoobri keskööni.

EESTI SÕNUMEID


Seadusemuudatuse järel saaks tulevikus teha ettepaneku võtta kaitsealuse liigi elupaik kaitse alla alles siis, kui keskkonnaamet on kontrollinud selle liigi olemasolu. Fotol kaitsealune liik must-toonekurg kurekaamera vahendusel

Hakatakse muutma looduskaitseseadust

Keskkonnaministeerium on saatnud ministeeriumidele ja huvirühmadele kirja, milles annab teada kavatsusest muuta looduskaitseseadust ning ühtlasi ootab asjakohaseid arvamusi. Muutmisettepanekud hõlmavad asjaajamiskorda ning ulukifarmide tegevuse lõpetamist, et kaitsta Eesti liigirikkust.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on kavandatavate uuenduste siht tegeleda murekohtade ennetuse, mitte tagajärgedega. Muu hulgas on ministeeriumi soov, et maaomanikul oleks võimalik saada oma maal leiduvatest ja võimalikest piiranguid tekitavatest loodusväärtustest senisest parem ülevaade. Kavas on suurendada ka kaitsealuste loomade tekitatud kahju vältimiseks tehtavate kulutuste piirmäära.

Üks oluline muudatus on seotud jahiulukifarmidega. Pomerants toob esile, et säärased farmid jagaksid Eesti loodusmaastikud aedadega osadeks ja piiraksid sellega metsloomade liikumist. Tarastuse laiem levik on väga suur oht Eesti liigirikkusele. Ministri sõnul on küsimus veel selles, millist jahindusmudelit omaks pidada. Seni on järgitud pigem Põhjamaadele omast jahikultuuri: ulukeid kütitakse vabas looduses. Ka Eesti jahiseadus sedastab, et jahimaa on uluki vaba olemasolu ala, mis sobib jahipiirkonnaks. Sellele vastandub Kesk-Euroopa oma ohtrate ulukiaedadega, kus on lihtne endale sobiv trofeeloom küttida. Need asjaolud on ajendanud ministeeriumi muutma seadust, et lõpetada jahiulukifarmide tegevus. Pikemalt saab muudatusettepanekutest lugeda keskkonnaministeeriumi veebilehelt .

Keskkonnaministeerium hakkab looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu koostama pärast seda, kui on saanud ministeeriumidelt ja huvirühmadelt arvamused ja ettepanekud. Uuenenud seadus peaks kava kohaselt jõustuma 2017. aasta kevadel.

Keskkonnaministeerium



TÜ rektor Volli Kalm ja Daniel B. Hess (foto: Andres Tennus / TÜ)

TÜ rände- ja linnauuringute keskus sai uue juhi

Tartu ülikooli rände- ja linnauuringute keskuse uus direktor on New Yorgi Buffalo ülikooli professor ja Tartu ülikooli linnaplaneerimise teadur Daniel B. Hess. Teadustööks Tartu ülikoolis sai Hess Euroopa Komisjonilt maineka Marie Skłodowska-Curie stipendiumi.

Daniel Hessi hinnangul on keskuses tehtav teadustöö tänu Eesti riigi väiksusele ühiskonna jaoks märkimisväärselt tähtis. Keskus uurib tänapäeva linnapiirkondade probleeme, sh rännet, elukohamobiilsust, elamu- ja naabruskondade muutusi, aga ka sisserändajate ja etniliste vähemuste lõimumist eri valdkondades. Daniel Hessi teadustöö Eestis keskendub suurte korterelamurajoonide kujunemisele, arendamisele ja planeerimisega seotud probleemidele. Hessi uurimistöö siht on leida lahendusi, kuidas nõukogudeaegseid elamupiirkondi ümber kujundada ja planeerida.



Elmari raadios on alanud sari "Linnutark"

Alates septembri algusest saab Elmari raadio vahendusel kuulata saatesarja "Linnutark". Selles tutvustatakse huvitavaid linnuliike, räägitakse parasjagu looduses toimuvast ja lindude uurimisest ning vastatakse kuulajate küsimustele.

Septembris on juba olnud kõne all herilaseviu, tulevastes saadetes on aga juttu sookurgede rändekogunemisest ja lindude rõngastamisest. Kuu viimases saates tehakse tagasivaade möödunud kuu linnuelule ja räägitakse, mida on oodata järgmisel kuul. "Linnutark" on eetris igal reedel kell 9.15 , saadet saab järelkuulata Elmari kodulehelt ja taskuhäälingu vahendusel . "Linnutark" läheb eetrisse koostöös Eesti ornitoloogiaühinguga, saadet juhib Tiiu Rööp.


Sajune suvi

Riigi ilmateenistuse koostatud juuni, juuli ja augusti ülevaatest selgub, et tänavune suvi oli väga sajune ning normist pisut soojem. Sademeterohkuse poolest on see vaatlusreas suisa teisel kohal. Kõige vihmasem oli august: sadas lausa 50 mm normist rohkem ehk 133 mm. Küllap jääb suvi paljudele hästi meelde linnu tabanud üleujutuste poolest: Tartus uputas 16. juunil ja 3. juulil, Tallinnas 10. juulil ning Rakveres 28. juunil. Palju jälgi jättis ka Lõuna-Eestit 3. juulil räsinud tugev äikesetorm.

Suve keskmine õhutemperatuur jäi üsna normi lähedale, olles 16,5 °C (norm 16 °C). Suve maksimaalne õhutemperatuur mõõdeti Võru vaatlusjaamas 26. juunil: 32,4 °C, ühtlasi oli Võru keskmise näitaja poolest suve kõige soojem koht. Suve madalaim temperatuur langes -0,5 kraadini: see mõõdeti 7. juunil Jõgeval ja Toomal. Vaata põhjalikumat infograafikat ilmateenistuse portaalist .


Ilmunud on Tiirutaja

Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja värskest numbrist saab lugeda lindude laevaloendustest, rasvatihase ebatavalistest pesakohtadest, saba- ja kukkurtihasest, madukotkast, suurkoovitaja rändeteedest ja Karula must-toonekurest Eedist. Ühtlasi on lehes lühemad uudised, kroonika, saabuvad sündmused, raamatute tutvustus jm. Elektroonilist lehte saab lugeda Eesti ornitoloogiaühingu veebilehelt .

EOÜ

TASUB OSALEDA


Seenenäitused Tartus ja Tallinnas

Tartu loodusmajas saab seeni uurida kuni 16. septembrini: näitus on lahti 9-18. Iga päev alates kella kümnest on võimalik esitada küsimusi seenetundjatele Kuulo Kalamehele ja Külli Kalamees-Panile. Seenenäitusele pääseb ühe euro eest, kogu loodusmajaga saab tutvuda majapiletiga: tavapilet maksab kolm, sooduspilet kaks ja perepilet kümme eurot. Eelregistreeritud õpilasrühmad ja saatjad saavad sisse tasuta. Rühmad saab kirja panna telefonitsi 736 6120 (tööpäeviti 9-18).

Tallinnas Eesti loodusmuuseumis on seenenäitus lahti 16.-25. septembrini. Näha saab nii söödavaid, mittesöödavaid, tinglikult söödavaid kui ka mürgiseid seeneliike. Peale seenerikkuse tutvustatakse seente hoidistamist. Ühtlasi korraldatakse nädalavahetusel eriüritusi. Nõnda saab aega veeta seeneringkäikudel ning pisikeste seeneliste puhke- ja filminurgas, kohvikus ja Kahvliahvi kokakoolis. Igal näitusepäeva õhtul 18-21 on võimalik osa võtta rühmadele mõeldud eriprogrammist: ühetunnise programmi tasu 15 inimesele on 100 eurot. Täpsemat teavet näituse raames toimuva kohta vaata loodusmuuseumi võrgupaigast .



Keskkonnahariduse infopäevad

Keskkonnaamet on alates 6. septembrist korraldanud üle Eesti teabepäevi keskkonnaharidusest huvitatud inimestele. Ürituse raames tutvustatakse võimalusi osaleda õpilastega keskkonnaharidusprogrammides, käia looduskeskustes ning kutsuda spetsialiste koolidesse ja lasteaedadesse esinema.

Teabepäevad tulevad veel seitsmes maakonnas. Täna, 14. septembril, on üritus Põlva-, Viljandi- ja Raplamaal. Põlva kooli aulas (Kesk 25, Põlva) ja Raplamaa keskraamatukogus (Lasteaia 5, Rapla) algab teabepäev kell 14, Viljandi linnaraamatukogus (Tallinna 11/1) kell 13. Homme, 15. septembril, on huvilised oodatud Saare-, Võru- ja Harjumaal ning reedel Hiiumaal. Infopäevad on tasuta, kuid palutakse enne registreeruda. Teavet selle kohta leiab keskkonnaameti portaalist .

Keskkonnaamet


Roheviku foorum keskendub jäätmevabale jagamisühiskonnale

Homme, 15. septembril, on Tartus Eesti maaülikooli peahoones (Kreutzwaldi 1) koos rohemajanduse foorum Rohevik. Korraldajad kutsuvad huvilisi vahetama mõtteid ja kogemusi jagamisühiskonna ning jäätmeinnovatsiooni teemadel. Arutletakse, kuidas kujundada ühiskonda, mis arendab ja kasutab targalt oma loodusvarasid ning suudab toime tulla loodus- ja majanduskeskkonna välismõjudega. Püütakse leida vastuseid küsimustele, miks on keeruline saavutada kestlikkust (ainult) poliitikate abil või miks on kasulik loodus linna tagasi tuua. Foorumi laiem siht on leida pidepunkte, mis aitavad kohandada ja juhtida oma elu viisil, millel on väike koormus keskkonnale, aga selge isiklik ja ühiskondlik hüve. Päevakava leiab ürituse veebilehelt.

EMÜ


Autovabal päeval korraldatakse pealinnas matku

September on Tallinnas keskkonnahoidliku liikumise kuu. Selle tippsündmus on autovaba päev, tänavu 18. september. Üritus algab kell 10 Lasnamäel Pae tänaval. Sel päeval on Pae tänava Peterburi maantee ja Punase tänava vaheline lõik autoliikluseks suletud. Tavakohaselt võetakse ette tasuta jalgsi- ja jalgrattaretk. Jalgsi matkatakse Sikupilli asumis ja Pae pargis, sh räägitakse Dvigateli tehase ja raudtee ajaloost. Jalgsimatka teejuht on Gustav Adolfi gümnaasiumi ajalooõpetaja Jaak Juske.

Jalgrattaretke raames saab aga kuulata lugusid Lasnamäe loodusest ja arhitektuurist. Kavas on 17 peatust, kus tutvustatakse näiteks Sikupilli asumi arhitektuuri, Tondiraba jäähalli, õigeusu kirikut, Tallinna lauluväljakut, Kumu, Suhkrumäe paljandit, meteoriidikraatrit, Jüriöö parki ning teisi piirkonnas paiknevaid huvitavaid ehitisi ja kohti. Jalgrattaretke juhib arhitektuuriloolane Mihkel Karu. Matkadele tuleb ennast varem kirja panna autovaba päeva veebilehel. Eelregistreerimine lõpeb 15. septembril kell 15 . Kohtade arv on piiratud.

Kõik registreeritud osavõtjad saavad keskkonnahoidliku liikumise kuu meened, seljakoti, kerge kehakinnituse ning neil on võimalus üks kord oktoobrikuu jooksul käia tasuta Tallinna botaanikaaias. Tervislikku jooki pakub Kadarbiku. Autovabal päeval saavad osalejad jätta oma ratta tasuta valvega rattaparklasse.

Tallinna keskkonnaamet


Merefoorum keskendub detektoritele ja muinsuskaitsele

Tuleval teisipäeval, 20. septembril, kell 18-20 peetakse Eesti meremuuseumis hooaja esimene merefoorum. Kõneleb muinsuskaitseameti koordinaator Maria Smirnova; juttu tuleb sellest, kus ja millal võib metallidetektoriga käia ning kuidas peab käituma, kui midagi on leitud. Sedapuhku on foorum vene keeles, üritus on tasuta. Huvilistel palutakse registreeruda interneti teel merefoorumi infolehel .

Järgmine merefoorum on eestikeelne ja peetakse 4. oktoobril. Siis räägib Nele Kangert aarete jahist ja arheoloogiapärandist.

Eesti meremuuseum


Joonistus: Märt Laarmann

Seminar lindude kujutamisest kultuuris

Uuel nädalal, 21.-22. septembril, peetakse Läänemaal seminar "Tekstid ja linnud". Keskendutakse lindude kujutamisele kultuuris: kirjanduses, folklooris, kujutavas ja audiovisuaalses kunstis, keskkonnaajaloos, aga ka ajakirjanduses laiemalt. Esimesel päeval toimub rahvusvaheline ingliskeelne uurijaseminar Laelatu bioloogiajaamas. Teisel päeval suundutakse Lihule mõisa saali (Tiigi 5, Lihula), kus kell 10 algab eestikeelne ettekandepäev ja õhtul saab osa võtta linnuretkest. Ettekannete ajakava leiab EOÜ portaalist . Retkest osavõtuks tuleb ennast kirja panna, kohtade arv on piiratud: ellemari@utkk.ee, tel 5191 1810.

EOÜ


Rohelise tee õhtul räägitakse arenguabist

Järgmisel kolmapäeval, 21. septembril, kell 18 korraldab Eesti Roheline Liikumine Tartu loodusmajas (Lille 10) jutuõhtu "Arenguabi: kas edendab või pärsib arengut?". Omal nahal kogetust, kuuldust ja nähtust tuleb rääkima Keenias vabatahtlikuna töötanud Liina Haldna.

Arenguabi põhimõte on see, et toetust saaksid kõige vaesemad riigid, kus on head valitsemistavad. Seda selleks, et raha kurjalt ärakasutamise tõenäosus oleks väiksem. Kuid reaalsus on teine: sageli jõuab raha keskmisel järjel halva valitsemisega riikideni. Omaette probleem on sõltuvus lääneriikide rahast, kuna sellest on keeruline vabaneda. Seetõttu ongi küsitav, kuivõrd arenguabi rahastus tegelikult kedagi abistab või pärsib see hoopis abivajaja arengut. Jutuõhtul räägitakse ka arengukoostöö ja humanitaarabi koostöö tulevikust ning väljavaadetest. Üritus on kõigile tasuta.

Eesti Roheline Liikumine

MAAILMAST


Ainsa veebist leida õnnestunud joonise Salvelinus profundus'est on teinud Jörg Freyhof (allikas: www.fishbase.org)

Bodeni järve endeem on alles

Läinud nädalal, 6. septembril, Šveitsi riiklikus veeuuringute ja -tehnoloogia instituudis EAWAG toimunud infopäeval sai kokku veerand tuhat asjatundjat. Muu hulgas räägiti mitme organisatsiooni ja institutsiooni, sh EAWAG, osalusel ette võetud suure Alpi regiooni järvede kalastiku uurimise programmist "Project Lac". Erilist tähelepanu pöörati süvavee kaladele ja tulemused olid pigem kurvad: enamikust järvedest on varem seal elanud süvaveeliigid kadunud. Näiteks 197 meetri sügavuses Zugi järves ei leitud allpool 30 meetrit enam peaaegu mingeid kalu.

Hea, et mitte öelda sensatsiooniline uudis tuli aga Bodeni (Constance'i) järve kohta: uurijail õnnestus leida mitu väljasurnuks peetud endeemse mägihõrna- ehk paalialiigi Salvelinus profundus isendit. Veel 1960. aastatel olid kohalikud kalamehed seda liiki üsna sageli püüdnud. Siis saabus aga nii pikk püügivaikuse periood, et 2008. aastal kuulutas maailma looduskaitseliit (IUCN) liigi väljasurnuks. See süvaveepaalia elab umbes 80 meetri sügavusel ning toitub lameussidest, väikestest koorikloomadest ja molluskitest. Nüüd muidugi on põhjust uurida, kui palju selle liigi esindajaid Bodeni järves veel elab.

EAWAG/AlphaGalileo/Uudistaja


Wageningeni ülikooli uurijate tehtud "röntgenipilt" näitab Amazonase basseini metsade tervist. Mida tumedamat värvi täpid, seda aeglasemalt mets suudab taastuda (joonis: Wageningeni ülikool / AlphaGalileo)

Aeglane toibumine häiringuist näitab, et metsa elu on jõudmas lõppjärku

Viimastel aastakümnetel on maailma eri piirkondade metsad hakanud lausaliselt hävima. Nüüd on Hollandi Wageningeni ülikooli juhitud rahvusvaheline uurimisrühm leidnud meetodi, kuidas satelliidifotode järgi hinnata, millistele metsadele lüüakse hingekella.

Uuringu põhiautori, kaugseirespetsialisti Jan Verbesselti sõnul on väga kahetsusväärne, kui halvasti me oskame ette näha, millistes piirkondades võib mets kõige kergemini põua või muude stressitegurite tõttu hukkuda. Samas jälgib tohutu satelliidiarmee pidevalt ja detailselt meie planeeti. Miks siis mitte kasutada satelliidiülesvõtteid, sedastamaks ökosüsteemide haprust keskkonna häiringute suhtes.

Martin Herold rõhutab, et satelliidivaatluste aegread aina pikenevad ja andmestik tiheneb. Muude vaatlusandmetega kombineeritult võimaldavad need hakata tegema troopiliste metsade plastilisuse analüüse ulatuslikus ruumis ja üha pikenevas ajavahemikus.

Marten Scheffer selgitab: "Kui süsteem kaotab plastilisuse, hakkab ta pärast häiringuid järjest aeglasemalt taastuma. Sama juhtub siis, kui ökosüsteem hakkab hukkuma. Me oleme teinud kindlaks, kuidas metsade roheluse muutumine seda aeglustumist kajastab. Tänu sellele saame nüüd esimest korda ennustada metsa suutmatust tulla toime kliimamuutuste ja muude häiringutega."

Wageningeni ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakirja uudiskiri, 14.09.2016

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.