Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaministeerium algatas looduskaitseseaduse muutmise (2016-09-12 16:31:47)

Keskkonnaministeerium saatis ministeeriumitele ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK), kus tehakse ettepanekud asjaajamise lihtsustamiseks ning Eesti liigirikkuse kaitseks ulukifarmide tegevuse lõpetamiseks.

"Kuulutasin 2016. aasta looduskaitse ja inimeste teineteisele lähendamise aastaks. Looduskaitseseaduse muudatusega tahame tuua looduskaitse inimesele lähemale, muutes reeglid selgemaks ja andmed paremini kättesaadavaks. See kõik võimaldab kaitsta loodust viisil, mis hoiab head tasakaalu inimese ja looduse vajaduste vahel," kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants.

Uuenduste oluliseks põhimõtteks on tegeleda murekohtade ennetamise, mitte tagajärgedega. "Muuhulgas tahame, et maaomanikul oleks võimalik saada oma maal leiduvatest ja potentsiaalselt piiranguid tekitavatest loodusväärtustest parem ülevaade kui seni. Plaanis on suurendada ka kaitsealuste loomade tekitatud kahju ennetuseks tehtud kulutuste piirmäära," tõi keskkonnaminister näiteid.

Üks oluline muudatus on seotud jahiulukifarmidega. "Täna on nende peamiseks probleemiks Eesti territooriumi loodusmaastike aiaga piiratud aladeks jagamine ja sellega metsloomade liikumisteede piiramine. Tarastamispraktika laiem levik oleks juba väga oluliseks ohuks Eesti liigirikkusele. Küsimus on ka selles, millist jahindusmudelit me omaks peame - tänaseni oleme järginud pigem Põhjamaadele omast jahikuvandit: ulukite küttimist vabas, metsikus looduses. Ka meie jahiseadus sedastab, et jahimaa on uluki vabaks olemasoluks olev ja jahipiirkonnaks sobiv ala. Sellele vastandub Kesk-Euroopa oma ohtrate ulukiaedadega, kus on lihtne endale sobiv trofeeloom küttida," selgitas Pomerants jahiulukifarmide tegevuse lõpetamise algatamist.

Pärast ministeeriumite ja huvigruppide tagasisidet alustab Keskkonnaministeerium looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamist. Uuenenud seadus on kavandatud jõustuma 2017. aasta kevadel.

VTK-s esitatud muudatustest pikemalt:

Maaomanike parema informeerituse tagamiseks on plaanis II kategooria liikide kasvu- ja elupaikade info avalikustamine kõigile maaomanikele kättesaadavates andmebaasides. Muudatus võimaldaks maaomanikel maa kasutamise planeerimisel kohe arvestada ka looduskaitseliste piirangutega. Hetkel saadakse neist üldjuhul teada alles planeeritava tegevuse teatise esitamisel ja/või kooskõlastamisel. Selleks, et välistada liigiandmete kasutamist liiki kahjustaval viisil, on kõigile avalikud andmed plaanis esitada ilma lisainfota, millise liigiga täpselt on tegemist.

Olulise muudatusena on tehtud ettepanek jahiulukifarmide tegevuse lõpetamiseks, et vähendada looduslike alade - eriti metsade - tarastamist ja tagada metsloomade vaba liikumine. Farmides juba olevaid loomi võib VTK kohaselt pidada nende loomuliku surmani või likvideerimiseni. PRIA andmetel tegutseb Eestis hetkel 5 hirvefarmi ja 13 faasanifarmi. Kuigi aedades on hetkel lubatud pidada vaid Eesti jahiulukeid ja kohaliku liigi loomi, on sealsed loomad sageli välismaa päritolu. Ka on jahiulukiaedade kasutamise eesmärk tihti seadusevastane, sest aedades on jahipidamine keelatud, samuti ei ole lubatud farmiulukeid kasutada jahikoerte väljaõpetamiseks ega nende liha realiseerida. Ettepanek ei puuduta seaduses seni lubatud erandeid nagu loomaaiad, karusloomafarmid ja abitute metsloomade abistamise keskused.

Kaitsealuse liigi elupaiga kaitse alla võtmise ettepanekut saaks VTK kohaselt esitada tulevikus alles siis, kui selle liigi alal esinemine on Keskkonnaameti poolt järgi kontrollitud. Muudatuse eesmärk on tagada, et ala kaitse alla võtmise protseduur ja sellega kaasnevad kitsendused maaomanikele käivituksid alles siis, kui on kindlus, et keegi ei ole esitanud ettepanekut näiteks liigi vale määrangu tõttu või eesmärgiga venitada mõne tegevuse elluviimist.

Seadust on plaanis täiendada ka nõudega kooskõlastada hoiuala valitsejaga lisaks ehitusteatise ja -loa kohustuslike hoonete püstitamisele ka selliste hoonete püstitamine, mis teatist ega luba ei nõua. Ehitusseadustiku kohaselt ei vaja luba või teatist kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrged elamud ja nende teenindamiseks vajalikud hooned, kuid elupaiku ja kasvukohti võib kahjustada igasugune ehitamine. Praegune olukord on toonud kaasa juhtumeid, kus ehitamise käigus on hävitatud elupaik või kasvukoht ning tagajärjeks on õigusrikkumise menetlemine Keskkonnainspektsioonis, mis omakorda tekitab segadust ning mõistmatust kinnistu valdajate hulgas.

Maaomanikule looma poolt tekitatud kahju tõhusamaks ennetamiseks on plaanis tõsta ennetusmeetmetele tehtud kulutuste piirmäära. Hetkel hüvitatakse tehtud kulutused 50% ulatuses, ühele isikule makstav summa ei või seejuures ületada 3200 eurot ühe majandusaasta kohta. Analüüsid on näidanud, et mõistlik on seda piirmäära suurendada, eriti olukorras, kus Aafrika seakatku tõttu on huntide looduslik toidubaas vähenenud ning surve lammastele kasvanud.

Lisaks on plaanis kaotada riigi ostueesõigus kaitstaval alal asuva kinnisasja võõrandamisel. Kuna seda õigust viimasel ajal rakendatud ei ole ja ka varem on seda tehtud vaid väga üksikute kinnisasjade korral ning loodusväärtuste säilitamise kohustus sellest ei olene, siis on kavas jätta vastavad sätted seadusest välja. Ostueesõiguse kaotamine kiirendab oluliselt ostu-müügi tehingute sõlmimist ning vähendab halduskoormust.

Samuti on kavas juriidiliste isikute karistusmäärade ja väärteokoosseisude täpsustamine.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 12.09.2016 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.