Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 31.09.2016 (2016-08-31 09:35:41)

UUDISTAJA

31. august 2016

Head tarkusepäeva kõigile, kes kooli ja õppimisega kuidagi seotud!

(foto: Toomas Jüriado)

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


Septembri Eesti Loodus keskendub kari- ja mereloomadele

Septembri Eesti Looduse põhilugu (autor Ilona Lepik) on üsna intrigeeriv: kariloomi tuleb karjatada veekogude kallastel, nii et neil on vaba juurdepääs veele. Tihti on arvatud, et kariloomad lõhuvad veekogude kaldaid kaitsvat rohukamarat, tallavad need porile ning kõige lõpuks reostavad loomade väljaheited vett. Tegelikkuses on olukord vastupidine ning karjatatud rohumaad jõgede kallastel aitavad vett hoopis puhtana hoida. Kariloomi saab vaadata ka kui kõrbestumise ärahoidjatest -Allan Savory õpetust vahendab Juhan Javoiš.

Ka teine pikem artikkel käsitleb poollooduslikke rohumaid, täpsemini loopealsetel kasvavaid samblikke. Loopealsete samblikukoosluse muudavad eriliseks looniitude erakordsed keskkonnatingimused: siinsed asukad peavad hakkama saama suvise põua ja sügistalvise liigniiskusega. Nii võib loopealsetel läbisegi kasvada stepi- ja tundrasamblikke.

Jätkame Tuhala hüdroloogia käsitlemist. Uuemad uuringud näitavad küll ootuspäraseid seoseid pinna- ja põhjavee vahel, ent mõnedki varasemad oletused on leidnud teaduslikku kinnitust. Ajaloohuviliste maiuspalaks võiks olla kirjutis meie vanemast ajaloost: pantvange on võetud Eestis keskajal üllatavalt sageli.

Intervjuu hülge- ja mereuurija Mart Jüssiga tutvustab Läänemerega seonduvaid probleeme. Näiteks pole meil küll plastikust koosnevaid meresaari, ent meri jahvatab plastiku sama peeneks kui on plankton. Plastipudi võimalikud mõjud kaladele ja neist toituvatele hüljestele on alles teadmata.

Loodusfotograafia tööjuhendite sarjas saab teada taimede pildistamise eripäradest. Pealtnäha on ju tegemist võimatu ettevõtmisega: ühele pildile pole ruumilist ja sageli suhteliselt suurte mõõtmetega taimeisendit kuigi lihtne jäädvustada, erinevalt näiteks kompaktsest rasvatihasest.

Välismaine artikkel viib lugeja vähe külastatud, ent endeemiderikkale Assooride saarestikule. Põhjalikus kirjutises kirjeldab Kaljo Voolma uut putukkahjurit, aasia sikku, keda on Eestis juba kohatud ning kes võib saada meie lehtpuude uueks oluliseks kahjustajaks. Septembrinumbrist leiab veel mõndagi põnevat, näiteks ülevaate metsisetalgutest või pihlaka kasutamisvõimalustest.

Alates septembrist jõuab Eesti Loodus tellijate postkastidesse ning müügipunktidesse juba kuu alul, hiljemalt esimese nädala jooksul. Ikka selle nimel, et värsked uudised ja artiklid saabuksid lugejateni võimalikult varakult.

Eesti Loodus

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Marko Kohv (foto: www.etis.ee)

Liisi Laineste (foto: www.folklore.ee/)

Kukus tuleb juttu Eesti Looduse soonumbrist ja eestlaste naljadest

Iganeljapäevases Kuku raadio saates "Loodusajakiri" räägib sel nädalal Eestimaa looduse fondi märgalade projekti juht Marko Kohv, kellel on olnud tähtis roll selles, et augustikuine Eesti Loodus on soode erinumber, samuti on ta kirjutanud augustinumbri autoriveeru ja tööjuhendi, kuidas soos matkata. Järgmisel neljapäeval saab sõna Eesti kirjandusmuuseumi Eesti uuringute tippkeskuse vanemteadur, Eesti tänapäevase huumori uurija Liisi Laineste; tema sulest on suvises Horisondis kirjutis "Naljandist YouTube'ini. Viimane aastasada eesti etnilises ja poliitilises huumoris". Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

"Loodusajakirja" saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).


Lisandra Kuik sai mullu selle foto eest noorte hulgas esikoha kategoorias "Käituv loom"

Kutsume osalema Eesti Looduse fotovõistlusel

Homsest alates saab Loodusajakirja veebilehel üles laadida Eesti Looduse tänavuse fotovõistluse töid. Sel aastal juba seitsmeteistkümnendat korda korraldatava võistluse noorte kategooria auhindade hulgas on ka Photopointi fotokursus: saab võtta osa veebiõpikeskkonna kursustest "Makrofotograafia" ja "Loodus- ja perefotograafia põhitõed". Tänavu tehtud pildid on oodatud kuni 1. oktoobri südaööni.

EESTI SÕNUMEID


Arvamuslugude võistluse võitjale Emma Juslinile annavad auhinna kätte haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning Norra suursaadik Ellen Aabø (foto: Andres Tennus / TÜ)

Parimaks fotoks kuulutatud Anne Aaspõllu "Päikesemajakas"

Arvamuslugude võistluse võitis soomerootsi kirjanik Emma Juslin

23. augustil kuulutati Kumus Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäevale pühendatud konverentsil "Eesti JA Põhjamaad - Eesti KUI Põhjamaa?" välja arvamuslugude ja fotovõistluse võitjad.

Arvamuslugude võistluse võitis Emma Juslin. Parim õpilastöö oli žürii hinnangul Jasmiin Üprausi kirjutis. Fotovõistluse parimaks kuulutati Anne Aaspõllu foto "Päikesemajakas".

Konkursi patroon on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ning peaauhinna - osalemise Nobeli rahupreemia üleandmise tseremoonial Oslos - oli pannud välja Norra saatkond.

Võidutöö kirjutanud soomerootsi kirjanik Emma Juslin arutleb Euroopas kujunenud olukorra üle ja selle üle, kuidas see mõjutab nii Eestit kui ka põhjamaid. Ta loob oma perekonnaloo kaudu seoseid Stalini-aegse Venemaa ja tänapäeva vahel ning mõtiskleb inimeseks olemise ja inimeseks jäämise üle. Žürii tunnustas tööd nii ajakajalisuse kui ka kirjandusliku stiili eest. Emma Juslin pälvis ka välisministeeriumi eripreemia.

Arvamuslugude teise koha saavutas sotsiaalteadlane Mikko Lagerspetz ("Põhjamaiste väärtuste paradoks ja Eesti") ja kolmanda Islandil elav Tui Hirv ("Ehitades üles Eesti naist"). Postimehe eripreemia läks Pärtel-Peeter Perele. Õpilaste kategooria esimese koha saanud Jasmiin Üpraus pälvis ka välisministeeriumi eripreemia. Teise koha ja haridus- ja teadusministeeriumi eripreemia sai Helena Eharand ning kolmanda koha ja TÜ rektori eripreemia Viktoria Ly Pell.

Fotokonkursil võitis teise koha Anne Aaspõld oma teise fotoga "Ööd on siin valged", kolmandat kohta jagasid Theodor Kangur ("Öine peegel") ja Rait Tuulas ("Koos edasi"), neist esimene sai ka publiku lemmiku tiitli. Õpilase eripreemia võitis Iti-Marleen Plink ("Kvaliteetaeg perega") ning TÜ eetikakeskuse lemmiku tiitli sai Loreida Hein ("Vaimu valgus").

Arvamuslugude ja fotovõistlus korraldati haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi "Eesti ühiskonna väärtusarendus 2015-2020" raames.

TÜ/Uudistaja


RMK Palojärve telkimisala (foto: Toomas Jüriado)

90% eestimaalastest käib vähemalt korra aastas looduses

Läinud nädalal esitletud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring kinnitab, et eestimaalased hindavad kõrgelt nii keskkonnaseisundit kui ka looduses aja veetmise võimalusi.

"Saime uuringust teada, et viimase aasta jooksul on looduses aega veetnud 90% elanikest ning 55% on käinud ka loodusõppe- või matkaradadel. Keskkonnaministrina on mul puhas rõõm, et 84% vastanutest käis looduses korduvalt, olgu siis seenel, marjul, kalal või muul eesmärgil," märkis keskkonnaminister Marko Pomerants.

Eesti keskkonnaseisundit tervikuna peab heaks 89% elanikest. Halvaks hindas keskkonna olukorda 8%. Probleemsed valdkonnad on inimeste arvates näiteks mere puhtus, maavarade kaevandamine, siseveekogude kalastiku olukord ning loodusressursside säästlik kasutus. Samuti arvati, et nii mere kui ka siseveekogude puhtusele tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata.

Regioonidest eristub negatiivsete hinnangute alusel Ida-Virumaa, mille elanikest 23% pidas Eesti keskkonna seisundit halvaks. Idavirulased, keda iseloomustab teistest madalam keskkonnateadlikkus, hindasid ülejäänud elanikkonnaga võrreldes negatiivsemalt näiteks jäätmemajandust, välisõhu ja vee puhtust, tööstussaaste vältimist, loodusressursside säästlikku kasutust ja keskkonnavalla huvihariduse kättesaadavust.

Veidi positiivsemalt kaldusid mitme keskkonnavaldkonna olukorda ning jäätmete taaskasutust hindama nooremad inimesed. Kliimamuutuste leevendamisest rääkides paistavad teemaga kõigist vanuserühmadest kõige enam kursis olevat 15-19-aastased. Samas on nad keskmisest kriitilisemad oma keskkonnateadlikkuse suhtes.

Oma käitumist peab keskkonnateadlikuks 89% vastajaist, kusjuures 17% isegi väga keskkonnateadlikuks. Teiste inimeste käitumist on uuringute järgi hinnatud madalamalt, samuti tänavu: keskkonnateadlikuks pidas teiste inimeste käitumist 72%, mittekeskkonnateadlikuks aga 24%. Siiski on viimane hinnang tasapisi paremuse poole nihkunud: veel kaks aastat tagasi oli neid, kes hindasid teiste käitumist keskkonnateadlikuks, 5% vähem ning kuue aasta eest lausa kolmandiku võrra vähem.

Silmast-silma küsitlusuuringu tegi Turu-uuringute AS 2016. aasta mais. Juhuvalikuga küsitleti kokku 1000 üle 14-aastast Eesti elanikku. Uue teemana olid selles uuringus vaatluse all teadlikkus ning suhtumine kliimamuutustesse.

Vt http://bit.ly/2bYZdh5.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja


Inglanna Sacha Dench …

… üritab lennata väikeluikede rändeteedel tiibvarjuga 7500 kilomeetrit (fotod: www.flightoftheswans.org)

Lendab luikedega kaasa

Eesti maaülikool, Eesti ornitoloogiaühing, keskkonnaamet, Eesti tiibvarjuspordi liit ja Tartu loodusmaja kuuluvad sadade toetajate hulka, kes aitavad kaasa ainulaadsele ekspeditsioonile, mille eesmärk on tõmmata tähelepanu väikeluiki ohustavatele teguritele ja liigikaitsele.

"Luikede lend" (Flight of the Swans) on esimene katse järgneda väikeluigele õhust: inglanna Sacha Dench lendab tiibvarjuga väikeluige pesitsusaladelt Venemaa tundrast läbi 11 riigi, sh Eesti, 7500 kilomeetrit, et jõuda Inglismaale, kus paljud väikeluiged ka talvituvad.

Teekonna vältel kohtuvad Dench ja tema tugimeeskond luikede rändeteel asuvate kohalike kogukondadega ning uurivad, miks on väikeluige arvukus viimase kahekümne aastaga ligi poole võrra vähenenud. Praegu on meilt läbirändava väikeluige alamliigi Cygnus columbianus bewickii arvukus umbes 18 000 isendit.

Eestisse peaks inglanna ja tema meeskond jõudma oktoobri esimeses pooles (eeldatavalt 9.-13. oktoobril). Planeeritud peatused tehakse Tartus, Matsalus ja Luitemaal.

Ekspeditsiooni toetavad kõigi luikede rännuteekonnale jäävate riikide (Venemaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Holland, Belgia, Suurbritannia) keskkonnaorganisatsioonid ja haridusasutused, aga ka mitu suurfirmat (näiteks Mitsubishi Motors, Páramo Directional Clothing ja Inmarsat). Toetajate seas on ka nimekaid uurijaid ja ka näitlejaid, näiteks esimesena nii põhja- kui ka lõunapoolusele matkanud Ranulph Fiennes, Eestigi televaatajale hästi tuntud looduse vahendaja David Attenborough, BBC loodussaadete tegija Kate Humble, briti polaaruurijad Pen Hadow ja Ann Daniels ning James Bondi filmidest tuttav Judi Dench. Luikede lennu Eesti patroon on Jaan Tätte.

Vt lähemalt www.flightoftheswans.org; samast saab reaalajas jälgida ekspeditsiooni kulgu.

Eesti maaülikool / Uudistaja


Prügist lendorav Telliskivi loomelinnaku F-hoone seinal (foto: www.facebook.com/telliskiviloomelinnak)

Portugali kunstnik meisterdas Tallinnas prügist lendorava

Alates augusti keskpaigast on Telliskivi loomelinnaku A2-hoone otsaseinal Eestimaa looduse fondi vapilooma lendorava väga uhke ja suur kujutis.

Selle pani paari päeva jooksul tänavakultuurifestivali "Street Art Jam / JJ-Street Baltic Session 2016" raames koos oma abilisega prügist kokku tuntud portugali seinaskulptor Bordalo II - Bordalo Segundo.

"Street Art Jam" on "JJ-Street Baltic Sessioni" tänavakultuurifestivali raames aset leidev tänavakunstisündmuste sari, mis toob kokku kunstnikke Eestist ja välismaalt ning rikastab Tallinna tänavapilti otse huviliste silme all valmivate tänavakunstiteostega.

Bordalo sarja "Trash Animals" kohta saab rohkem lugeda ja näiteid vaadata võrgupaigast www.bordaloii.com/#/big-trash-animals/. Kunstnik soovib oma töödega juhtida tähelepanu pakilistele saasteprobleemidele, sh jäätmetele ja jäätmete taaskasutusele.

Street Art Jam / Uudistaja


Allikas www.allacronyms.com

Eestlaste peavõit Hiinas: mee ja mesilastega keskkonnaprobleemide vastu

Enam kui 40 riigist tulnud 700 osavõtja hulgast tõid Tartu ülikooli doktorandid Shanghais peetud rahvusvaheliselt innovatsioonikonkursilt esikoha ideega, mis käsitles mee keemilise koostise analüüsil põhineva uudse keskkonnaindikaatori loomist ning propageeris ühtlasi linnades mesilaste pidamist.

Võistluse "Youth Innovation Competition on Global Governance" põhiteema oli säästev areng; seda silma pidades pidid konkursil osalenud ainsad eestlased, TÜ majandusteaduskonna doktorandid Tõnis Tänav, Kristian Pentus ja Tarmo Puolokainen tihedas konkurentsis esitlema ideed, mis viiks nad 40 võistkonna seas võistluse lõppvooru.

"Idee pidi toetama ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamist, nagu näiteks vaesuse vähendamine, hariduse kättesaadavus, keskkonnatingimused jne," rääkis meeskonna nimel Kristian Pentus, kes osales peaaegu samas koosseisus meeskonnaga võistlusel ka 2014. aastal. "Kasutasime seda eelist ning varusime enne projekti esitamise tähtaega endale aega, et projekt võimalikult põhjalikult välja töötada."

Idee siduda võistlustöö mesilaste ja meega tuli elust enesest: meeskonna liige Tõnis Tänav on põgusalt mesilastega tööd teinud ning tema suhtlusringis on mesinikke, kust algidee välja koorus. Doktorantide idee käsitles uudse kompleks-keskkonnaindikaatori loomist, mis põhineb mee keemilise koostise analüüsil, mesilaste suremusel, mee tootlikkusel ja teistel mõõdikutel, mille alusel saab eri linnapiirkondade, linnade ja riikide keskkonnaprobleeme registreerida ja võrrelda. Süsteem toimiks inimeste enda peetud linnamesitarude andmetel ja ühtaegu propageeriks linnades mesilaste pidamist.

Singapuri esindajatega kahasse saadud peavõiduga "Most Innovative Team" auhinda ei kaasnenud: "Asjaolu, et 40 erineva riigi geniaalsetest projektidest võitsime just meie, oli juba omaette väga suur tunnustus," kinnitas Pentus. "See rahvusvahelises meeskonnas arutlemine ja suhtlus teiste osalejatega andis võimaluse näha probleeme 29 riigi vaatenurgast. Mitmekülgne arvamuste ja lahenduste spekter, kus mõistmine ja koostöö oli väga oluline." Ühtaegu osaleti Y20 China kohtumisel, mis oli septembris Hangzhous peetava G20 kohtumise eelüritus.

Tartu ülikool / Uudistaja


Kui võrrelda mõne Lõuna-Euroopa riigiga - foto on tehtud Albaania kuurortlinna Sarandë rannahotellide piirkonnas -, pole vedelevaid kilekotte Eestis eriti märgata (foto: Toomas Jüriado)

Kilekottidele kehtestatakse 2019. aastast miinimumhind

Keskkonnaministeerium saatis läinud nädalal kooskõlastusringile pakendiseaduse muudatuse, mille eesmärk on piirata kilekottide tarbimist Eestis.

Euroopa Liidu ja nõukogu direktiiv, mis pakendiseadusega Eesti õigusesse üle võetakse, nõuab, et 2019. aasta 31. detsembriks peab inimene tarbima alla 90 ning 2025. aasta 31. detsembriks alla 40 õhukese plastkandekoti aastas. Mulluse uuringu andmetel kasutab Eesti elanik aastas kuni 200 õhukest plastkandekotti (alla 50 mikroni), 160 on eriti õhukesed plastkandekotid (alla 15 mikronit, nn puuviljakotid).

Eelnõu järgi ei tohi alates 1. juulist 2017 kassades olla tasuta kättesaadavad eriti õhukesed plastkotid ja alates 1. jaanuarist 2018 võib neid kasutada üksnes selleks, et tagada toiduhügieen ja pakendada lahtist kaupa. Ühtlasi peavad kauplejad pakkuma tarbijale muid võimalusi.

Eelnõu kohaselt saab keskkonnaminister määrata õhukestele plastkandekottidele väikseima hinna vahemikus 30 eurosenti kuni 1 euro. Müügikohas ei tohi õhukese plastkandekoti (15 kuni 50 mikronit) hind olla väiksem ministri määrusega kehtestatust. Seaduse jõustudes rakendub miinimumhind alates 1. jaanuarist 2019.

Samuti lisatakse seadusesse soovitus mitte müüa oksüdantide toimel lagunevaid plastkandekotte, sest tarbijad peavad neid sageli biolagunevateks kottideks, mida need aga ei ole: nad lagunevad kompostimisel lõplikult üksnes väikesteks tükkideks, mis võivad sattuda loomade ja lindude toidulauale ning põhjustada nende surma.

Et plastkandekottide väheneva kasutuse kohta andmeid saada, lisatakse eelnõusse kohustus pidada üle 100-ruutmeetrise pindalaga müügikohtades nende üle arvestust.

Vt bit.ly/2byFl3C.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja


Lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni) on loodusvaatluste kampaania raames enim registreeritud liik (foto: NatureGate Ltd)

Käes on loodusvaatluste kampaania viimane kuu

15. aprillist 15. septembrini kestva loodusvaatluste kampaania raames oli 135 usinat loodusvaatlejat augusti keskpaigaks andmebaasi registreerinud 620 vaatlust.

Enim on vaatlusalustest looduses märgatud lapsuliblikat (102 korda), järgnevad harilik siil (84) ja harilik äiatar (81). Suitsupääsukese kohta on kirjas 54 ja rukkilille kohta 50 vaatlust. 2016. aasta looma mäkra on vaadeldud 39, aasta orhideed tumepunast neiuvaipa 35 ja aasta liblikat mustlaik-apollot 6 korda. Siiani kõige tublim vaatleja on sisestanud tänavuste vaatluskampaania liikide kohta üle 50 vaatluse.

Tänavune loodusvaatluste kampaania keskendub kokku 17 liigile. Vabariigi läheneva juubeli auks oodatakse juba praegu andmeid ka Eestile sümboolsete liikide, suitsupääsukese ja rukkilille kohta. Samuti kogutakse vaatlusandmeid 2016. aasta looma, orhidee ning liblika kohta.

Liikide lühitutvustusi saab lugeda võrgupaigast http://eelis.ic.envir.ee/services/GetFile.aspx?fail=1392784202. Kampaanias osalemiseks tuleb alla laadida LVA rakendus või sisestada tehtud liigivaatlus loodusvaatluste andmebaasi ( http://lva.eelis.ee). Samast saab lugeda ka võistluse juhendit.

Loodusvaatluste kampaania kestab 15. septembrini. Auhindu loositakse välja nii usinamate kui ka uuemate vaatlejate vahel. Loodusvaatluste kampaania korraldajad on keskkonnaagentuur ja keskkonnaministeerium.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja


Tavapäraselt kuuluvad olümpiaadi programmi ka ekskursioonid. Võistkonna juhendaja Edgar Sepa fotoaparaadi ees on Suurel Hiina müüril rivis (vasakult) Eva-Maria Tõnson, Kaarel Siimut, Kati Iher ja Joosep Kaimre

Eesti õpilased teenisid rahvusvaheliselt geograafiaolümpiaadilt kaks medalit

Pekingis 16.-21. augustil peetud 13. rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil proovis jõudu 173 õpilast 45 riigist, igast riigist kuni neli õpilast.

Olümpiaadi võit läks tänavu Tai kuningriiki. Parim eestlane, Hugo Treffneri gümnaasiumi 11. klassi õpilane Eva-Maria Tõnson jõudis 34. kohale ja sai tasuks hõbemedali. Paide gümnaasiumi 12. klassi õpilane Kaarel Siimut oli üldjärjestuses 51., mis andis talle pronksmedali. Veel lõid Eestist kaasa Eva-Maria koolikaaslased, 10. klassi õpilased Kati Iher ja Joosep Kaimre.

Võistlejatel tuli lahendada ülesandeid kolmes osas: kirjalik töö kontrollis teoreetilisi teadmisi ja analüüsioskust, välitööl tegeleti kaardistamise ja planeerimisega ning multimeediatestis tuli pakutud variantide seast leida õige vastus. Võistkonna juhendaja, TÜ geoinformaatika spetsialisti Edgar Sepa sõnul keskendus selle aasta välitöö linnaruumi elukeskkonna jätkusuutlikule planeerimisele. Peale Sepa saatis võistkonda juhendajana Tallinna ülikooli teadur Anu Printsmann.

Võistluse kõrval pakkusid korraldajad ekskursioone, mille raames käidi Pekingi keelatud linnas, suvepalees ja Suurel Hiina müüril. Kultuuriõhtul said õpilased ülesande esitleda oma riiki iseloomustavat eset, eestlased valisid selleks ID-kaardi ja selle rakendusvõimalused. Veel tuli kodutööna ette valmistada oma riigi ühe linna kohta vaatmik, mis käsitles säästliku arengu lahendusi.

TÜ/Uudistaja


Oliver Nisumaa, Toomas Tennisberg ja Andres Unt peavad olümpiaadil aru tehnika üle (foto: TÜ teaduskool)

Ka Eesti noored informaatikatundjad võitsid kaks olümpiaadimedalit

Rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil 12.-19. augustil Venemaal Kaasanis osales 308 õpilast 80 riigist, igast kuni neli õpilast.

Kaksikvõidu viisid Hiinasse Ce Jin ja Zuofan Wu, kellele järgnesid Vladislav Makejev ja Mihhail Putilin Venemaalt. Eesti parimana kogus võistkonna noorim liige, Tartu kesklinna kooli 9. klassi õpilane Toomas Tennisberg kahe päeva kokkuvõttes 331 punkti ja sai hõbemedali. Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane Oliver Nisumaa teenis 291 punkti ja pälvis pronksmedali. Võistkonda kuulusid veel Tallinna reaalkooli õpilased Kristjan Kongas ja Andres Unt.

Rahvusvaheline olümpiaad peeti kahes voorus ja kummalgi võistluspäeval pidid õpilased kirjutama programmid, et lahendada kolm žürii ette valmistatud ülesannet. Eesti võistkonna juhendaja, aktsiaseltsi Guardtime tarkvaraarhitekti Ahto Truu sõnul olid ülesanded inspireeritud reaalsest elust, aga olümpiaadi jaoks natuke lihtsustatud. Näiteks oli üks ülesanne kirjutada programm, mis aitab inseneril koostada ette antud osadest Ameerika raudtee nii, et rongi kiirus ühelgi lõigul ohtlikult suureks ei läheks. Teise päeva kõige raskemas ülesandes oli vaja optimeerida võõra planeedi pildistamist nii, et kõik olulised objektid saaks üles võetud, aga Maale tagasi saadetava info maht oleks minimaalne. Truu sõnul olid ülesanded tänavu üsna rasked, nii et erinevalt paarist eelmisest aastast ei saanud keegi maksimumpunkte. Peale Truu juhendas võistkonda TÜ üliõpilane Oliver-Matis Lill.

TÜ/Uudistaja


Kasetriibikut on näinud vähesed; nüüd saab teda vaadata postmargilt (allikas: pood.post.ee)

Viieteistkümnendal Eesti Posti faunamargil on kasetriibik

Tänavune mark sarjast "Eesti fauna" anti käibele 25. augustil. Riigisisesele kirjale sobival 65-sendisel suurt ruutformaati postimaksevahendil on kasetriibik.

See on selle sarja 15. mark ja kõik need on kujundanud Sándor Stern. Postiminiatuuri on trükitud 50 000, tavapäraselt on antud käibele ka esimese päeva ümbrik ja maksimumkaart.

Kasetriibik (Sicista betulina) on väheldase hiire suurune hüpiklaste sugukonda kuuluv näriline. Tema iseloomulikud tunnused on must triip seljal ja kehast tunduvalt pikem saba. Segatoiduline kasetriibik sööb nii taimede vilju ja seemneid kui ka putukaid ja röövikuid. Ta magab septembrist maini talveund. Kevadel ärgates kaaluvad loomad vaid ligikaudu 8 grammi, kuid sügiseks varuvad rohke rasvavaru, kaaludes siis ligi 15 grammi. Paljunevad kord aastas, pesakonnas on enamasti neli kuni kuus poega. Elupaigana eelistavad kasetriibikud tiheda ja kõrge taimestikuga alasid nii metsades, niitudel kui ka vanade talude ümbruses. Sageli ronivad nad kõrgematel rohttaimedel ja põõsastel.

Eestis vaid mandriosas levinud kasetriibik on haruldase ja vähe uuritud liigina kantud Euroopa Liidu loodusdirektiivi V lisasse ja Eestis III kategooria kaitstavate liikide nimestikku.

Meie imetajaid kujutav margisari hakkas ilmuma 2002. aastal. Alates esimesest on neil varem järjekorras olnud metssiga, viigerhüljes, hunt, kobras, põder, mäger, pruun-suurkõrv, pruunkaru, lagrits, halljänes, metskits, nirk, siil ja saarmas.

Omniva/Uudistaja


Karu liikumiskiirus võib ulatuda 50 kilomeetrini tunnis (foto: Malene Thyssen / Wikimedia)

Karuga kohtudes aitab probleeme vältida mõistlik tegutsemine

Keskkonnaamet tuletas 22. augusti pressiteates mesinikele ja metsas käivatele marjulistele meelde, et vältimaks kokkupuuteid pruunkaruga, on tähtis ettevaatlik ja ennetav tegutsemine.

Sügiseti on metsas liikuvatel seenelistel-marjulistel sagedamini võimalus kohtuda suurte metsloomadega, sealhulgas pruunkaruga. Sel ajal valmistuvad karud taliuinakuks, püüdes oma energiavarusid peale metsas saadava täiendada ka mesilaid rüüstates. Tänavu on keskkonnaametile teatatud ligi 80 pruunkaru rüüstatud mesitarust. Kuigi see arv on tagasihoidlikum kui varasematel aastatel, võivad mesilarüüsted sügisel sageneda. Igal aastal murravad karud Eestis ka mõne veise ja lamba.

Kiskjakahjude tekke riski saab ära hoida iga mesinik ja loomakasvataja ise. Keskkonnaamet soovitab ajada kariloomad sügisel ööseks lauta või korraliku piirdega öötarandikku. Peale tõhusa elektrikarjuse aitavad kiskjakahjusid vähendada karjavalvekoerad. Mesilarüüstet saab tunduvalt vähendada, kui ümbritseda mesitarud elektrikarjusega.

"Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel. Samuti hüvitatakse kulutused, mis on tehtud selliste kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele," ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Looduskaitseseaduse järgi hüvitas keskkonnaamet 2015. aastal 78 mesinikule pruunkaru tekitatud kahjusid 63 247 euro eest.

Looduses karuga kohtudes on ainuõige paanikata tegutseda ja kohtumispaigast kohe rahulikult taanduda. Mis tahes äkiline käitumine ja looma õrritamine võib kontakti lahendust vaid halvendada.

Keskkonnaamet/Uudistaja

TASUB OSALEDA


Allikas: etv.err.ee

Algab võistlus lastele "Eesti otsib leiutajat!"

Eesti teadusagentuuri õpilasleiutajate konkursi raames otsib Eesti rahvusringhääling koostöös "Eesti Vabariik 100" korraldustoimkonnaga üles 6-12-aastased lapsed, kellel on toredaid ideid, et luua midagi päris uut. Ettevõtte algatajad soovivad näidata, et leiutamine on lahe ja sellega saab hakkama igaüks.

Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisu sõnul on noored alates 2008. aastast korraldatud konkursile saatnud juba ligi 5500 ideed, millest terve hulk ongi teoks saanud.

Laste ideed on oodatud kuni 17. oktoobrini, täpsemat teavet võistluse ja ideede esitamise kohta leiab veebilehelt www.etag.ee/leiutajad.

ETV valib välja 40 last, kelle kohta valmivad dokumentaalsed lühiportreed. Need jõuavad ETV telekanalite eetrisse alates 2017. aasta sügisest ja saavad samal ajal endale veebikodu Lastejaamas. Muidugi jagatakse tublimatele leiutajatele ka auhindu.


Fotomeenutus Eesti loodusmuuseumi mulluselt seenenäituselt (foto: Eesti loodusmuuseum)

Septembrikuu üritusi Eesti loodusmuuseumis

Neljal septembrikuu õhtul kutsub Eesti loodusmuuseum kõiki lähemalt tutvuma nahkhiirtega: 1. septembril kell 18 tutvustab nende elu ja suhteid inimesega selle sügise esimene Öökulli akadeemia ning 2., 3. ja 4. septembril algusega kell 21 saab osaleda hilisõhtustel nahkhiireretkedel Kadrioru pargis. Kõigil kordadele on juhendaja MTÜ Suurkõrv liige Triinu Tõrv.

Öökulli akadeemia toimub muuseumis (Lai 29a), osalejad ei pea ennast varem registreerima. Loengule pääseb muuseumipiletiga (sooduspilet kolm, täispilet viis eurot). Et osa võtta nahkhiireretke, tuleb enne registreeruda, sest kohtade arv on piiratud. Osalustasu on viis eurot. Vt täpsemalt bit.ly/2br7KHf.

16.-25. septembril on Eesti loodusmuuseumis aga 54. sügisene seenenäitus. Kümne päeva jooksul saab vaadata nii söödavaid, mittesöödavaid, tinglikult söödavaid kui ka mürgiseid seeneliike. Näituse eesmärk on muidugi õpetada huvilist vahet tegema söödavate ja söögiks kõlbmatute seente vahel ja õpetada ära tundma surmavalt mürgiseid seeni. Ent peale seenerikkuse on selleaastasel seenenäitusel lähema vaatluse all seente hoiustamine : vähe tuntud on tõsiasi, et sageli on seenemürgituse põhjus just valed seente säilitamise võtted. Sestap juhitakse näitusel tähelepanu eri viisidele ja võimalustele, kuidas seeni säilitada, ning antakse ülevaade seni vähe tuntud, kuid hõlpsasti äratuntavatest söögiseentest.

Seenenäitus Eesti loodusmuuseumis on lahti 16.-25. septembril E-P 10-18, N 10-19.


Jüri Kuuskemaa viib gildivendade radadele (foto: Peeter Langovits, Postimees / www.ajaloomuuseum.ee)

"Keskaja rõõmud"

on Eesti ajaloomuuseumi septembris algav teemaõhtute sari. Teemaõhtud on seotud Suurgildi hoones avatud näitusega "Keskaja rõõmud. Suurgildi pidustused 15.-16. sajandil" ja keskenduvad igal korral ühele keskajaga seotud valdkonnale.

Esimene teemaõhtu hõlmab Jüri Kuuskemaa juhitud ekskursiooni "Gildivendade radadel" 1. septembril kell 18 Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn). Ringkäigul tutvustatakse lähemalt keskaegse Tallinna gildihooneid.

Ekskursioon kestab umbes kaks tundi. Sooduspiletiga osalus maksab kolm eurot ja vajalik on enne registreeruda võrgupaigas bit.ly/2bjXHXi. Samal päeval enne või pärast üritust on võimalik sooduspiletiga tutvuda ka eespool mainitud näitusega.


Martin Gray on võistlusele üles laadinud foto armeenlaste pühast mäest, nüüd küll paraku Türgi territooriumil asuvast Araratist

Sihtasutus Hiite Maja tuletab meelde,

et käimas on "Hiite kuvavõistlus 2016" , kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Fotosid saab võistlusele saata kuni 31. oktoobrini võrgupaigas www.maavald.ee/kuvavoistlused/h.

Tänavu üheksandat korda toimuva rahvusvahelise võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot, jagatakse ka hulk eriauhindu.

Võitjaid autasustatakse 3. detsembril Tartus ERMi uue hoone konverentsisaalis.

MAAILMAST


Kirglik televaataja kaldub uskuma eelkõige halbu sõnumeid (foto: www.meduniwien.ac.at)

Kui vaatad liiga palju telerit, jääd kergemini uskuma kõmujutte

Uurijate kinnitusel ei olene pealkirjas öeldu ei inimeste east, haridustasemest ega soost: kes ennast päevast-päeva liiga kauaks teleri ette unustab, see muutub üha vastuvõtlikumaks kõiksuguste müütide ja kuulujuttude suhtes. See on üks Viini meditsiiniülikooli rahvatervise keskuse meediauuringu põhijäreldusi; uuring tehti Benedikt Tilli ja Thomas Niederkrotenthaleri juhatusel.

322 inimeselt küsiti, millised on nende telerivaatamise harjumused, ja uuriti üksiti, kas nende arvates Austrias kehtib surmanuhtlus, ning kui jah, siis mitu inimest selle täideviimist ootab. Tervenisti 11,6% vastanuist olid kindlad, et surmanuhtlus kehtib, kusjuures tõenäolisem oli, et niiviisi arvaja on kirglik telerivaataja. Tegelikult keelati surmanuhtlus Austrias täielikult juba ligi 50 aastat tagasi, 7. veebruaril 1968 Rahvusnõukogu üksmeelse otsusega, ning viimane hukkamine sai riigis teoks 24. märtsil 1950.

Benedikt Till on üsna veendunud, et põhjus, miks rohkem kui iga kümnes inimene on sellise eksiarvamuse küüsi jäänud, tuleneb esmajoones Ameerika filmide ja telesarjade suurest osakaalust telekavades. Väga sageli on neis filmides juttu USA õigussüsteemist, kus surmanuhtlus on olulisel kohal.

Uuringud on varemgi kinnitanud, et telesaadete väär maailmapilt moonutab ka suure osa vaatajate ettekujutust tegelikust maailmast. Niimoodi kaldutakse ülehindama selliste ametitega inimeste hulka, kellest on teleris tihti juttu, näiteks arstid, advokaadid ja politseinikud; samuti ülehinnatakse ohtu sattuda ise kuriteo ohvriks.

Nüüdne uuring paistab kinnitavat, et televisioon ei muuda mitte ainult hoiakuid ja väärtushinnanguid, vaid ühtaegu halvendab arusaamist ühiskonna alustõdedest, nagu kõneks olnud surmanuhtlus. Kardetavasti võib meedia halvasti mõjutada ka tervisega seotud asjaolusid, vastuvõtlikkust eelarvamuste, müütide ja väärteabe suhtes ning halvemal juhul panna inimesi kaaluma enesetappu. Just neid teemasid käsitleb Viini meditsiiniülikooli järgmine uurimistöö.

Viini meditsiiniülikool / AlphaGalileo / Uudistaja


Euroopa vanim puu elab Kreekas (foto: Oliver Konter, Mainzi ülikool)

Kes on vanim kogu maailmajaos?

Stockholmi, Mainzi ja Arizona ülikooli teadlased leidsid dendrokronoloogilisi uuringuid tehes Põhja-Kreeka mägedest 1075-aastase soomusmänni ( Pinus heldreichii). Veel vanemat elusat puud pole Euroopas teada.

Ekspeditsiooni juhtinud Rootsi dendrokronoloogi Paul J. Krusici sõnul on hämmastav, et see vägev ja keeruline organism on suutnud nii kaua vastu pidada üpris vaenulikus keskkonnas, mille inimene on asustanud juba üle 3000 aasta tagasi. Kõnealune mänd kuulub Pindose mägede puurindesse, kus kasvab üle tosina tuhandeaastase puu.

Selle põneva Kreeka puistu uuringute eesmärk oli püüda rekonstrueerida kliima-ajalugu, mille puhul pikaealised puud pakuvad ainulaadset teavet. Puu vanus määrati juurdekasvupuuriga võetud puursüdamiku alusel: see oli meeter pikk ja loendati 1075 aastarõngast. Proove ei võeta mitte ainult elusatelt, vaid ka maha langenud puudelt, ja uuritakse aastarõngaste paksuse järgi eri aastate kliimaolusid. Nii saab minna tagasi kaugesse minevikku. Uurijad ristisid auväärse männi vanakreeka iginoore jumala auks Adoniseks.

Ekspeditsiooni korraldas Navarino keskkonnaobservatoorium, koostööühendus Stockholmi ja Ateena ülikooli ning luksuskuurortide kompanii TEMES S.A. vahel. Koostööühendus uurib kliimamuutusi ning nende mõju Vahemere maade keskkonnale ja inimestele.

Stockholmi ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakiri 31.08.2016 uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.