Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaõiguse uudiskiri / august 2016 (2016-08-24 07:31:08)

PEATEEMAD:
Euroopa Komisjon avalikustas uue meetmepaketi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks

Euroopa Komisjon avalikustas juuli lõpus meetmepaketi, mille eesmärgiks on vähendada CO2 jt kasvuhoonegaaside heidet väljaspool EL heitekaubanduse (EU ETS) süsteemi. Pakett sisaldab meetmeid kasvuhoonegaaside vähendamiseks transpordi-, põllumajandus-, maakasutus-, hoonehalduse, metsanduse jt majandussektorites. Paketiga üritatakse samal ajal nii säilitada ELi konkurentsivõimet kui järgida Pariisi kliimakokkuleppega võetud CO2-heite vähendamise eesmärke. EL on lubanud aastaks 2030. a heitkoguseid eelnimetatud sektorites võrreldes 2005. aastaga vähendada 30% võrra.

Loe lähemalt



Riigikohus selgitas mürareeglite kohaldamise ning Natura-hindamise reegleid (3-3-1-88-15)

Augusti alguses tegi Riigikohus olulise lahendi, milles selgitas põhjalikult kehtivate müra normtasemete kohaldamist praktikas, mürahäiringu planeeringus käsitlemise nõudeid ning Natura-hindamise läbiviimise korda. Vaidluse algatajaks oli üks Hanila valla elanik, kelle kinnistu lähedusse plaaniti detailplaneeringu alusel rajada kaks tuulegeneraatorit. Seejuures ei olnud tegemist ainsate generaatoritega piirkonnas: sellesse Lääne-Eesti piirkonda oli vähehaaval püstitatud juba keskmise suurusega tuulepark. Käesolevas uudises anname ülevaate Riigikohtu olulisematest seisukohtadest ning selgitame, miks on tulevase praktika seisukohalt tegemist olulise lahendiga.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Euroopa Kohus: EL õigusega vastuolus oleva siseriikliku õigusnormi võib keskkonna kaitseks jätta jõusse vaid väga erandlikel juhtudel (C-379/15)

Juuli lõpus tegi Euroopa Kohus otsuse, kus selgitas, millistel tingimustel võib EL-õigusega vastuolus olev siseriiklik õigusakt keskkonna kaitsmise huvides jõusse jääda. Vaidlus puudutas nn KSH-direktiivi ( 2001/42/EÜ) ebaõiget ülevõtmist Prantsusmaal ja selle tagajärgi.

Vaidlus sai alguse sellest, kui üks Prantsuse keskkonnaorganisatsioon vaidlustas siseriiklike norme, mis olid mõeldud EL KSH-direktiivi ülevõtmiseks. Prantsuse kohus leidis, et direktiivi ülevõtmine oli tõepoolest õigusvastane. Samas tekitasid kohtule muret vastavate seaduste tagasiulatuv tühistamine. Nimelt pidas kohus võimalikuks, et see võiks omakorda kaasa tuua kõigi nende seaduste alusel kehtestatud konkreetsete haldusotsuste tühistamise. Prantsuse õiguse kohaselt võib seejuures haldusaktide õigusvastasusele tugineda ilma konkreetse tähtajata. Seetõttu leidis Prantsuse kohus, et seaduse ja selle alusel antud haldusaktide tagasiulatuv tühistamine võiks olla keskkonnakaitse seisukohast negatiivne.

Euroopa Kohus rõhutas esmalt, et üldiselt on siseriiklikel kohtutel kohustus tagada, et Euroopa Liidu õigust järgitaks liikmesriikides täpselt. Kui KSH direktiivi nõudeid on mingi programmi või kava keskkonnamõju hindamisel rikutud, tuleb puudused kõrvaldada. Eelduslikult tähendab see ka vastava haldusakti tühistamist. Vaid äärmiselt erandlikel juhtudel ja iga juhtumit tähelepanelikult hinnates võib siseriiklik kohus keskkonnakaitse huvides kohaldada EL õigusega vastuolus olevaid siseriiklikke KSH-reegleid ja haldusakti jõusse jätta. Viidates varasemale lahendile asjas C-41/11 (Inter-Environnement Wallonie), toonitas kohus, et sellise erandi puhul peavad täidetud olema neli tingimust:

  • Vaidlustatud otsus peab oma sisult vastama EL keskkonnaõiguse nõuetele;

  • Uue siseriikliku otsuse vastuvõtmine ja jõustumine ei võimalda vältida tühistamisest tuleneda võivat kahjulikku keskkonnamõju;

  • Siseriikliku õigusnormi tühistamine looks keskkonnale kahjulikuma õiguslünga;

  • Siseriikliku õigusnormi võib kohaldada vaid niikaua, kui see on hädavajalik otsuse õigusvastasuse kõrvaldamiseks.

Kohus sedastas lisaks eeltoodule, et üldjuhul peaks siseriiklik kohus taotlema Euroopa Kohtult, et viimane hindaks eelpool toodud erandlike tingimuste olemasolu. Vaid juhul, kui puuduvad igasugused kahtlused erandi kohaldamise eelduse suhtes, võib liikmesriigi kohus ise erandit rakendada.

Kohtuotsuse tekst





KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Aarhusi konventsiooni kontrollikomitee: EL rikub konventsiooni nõudeid takistades juurdepääsu õigusemõistmisele

Arhusi konventsiooni kontrollikomitee leidis juunis avaldatud otsuses, et EL rikub rahvusvahelise konventsiooni nõudeid. Komitee arvates ei taga EL konventsiooniga sätestatud keskkonnaõigusele juurdepääsu tagamise nõudeid just nende otsuste vaidlustamiseks, mille tegijaks on EL ise.

Kontrollikomitee otsus põhineb 2008. a kaasusel, milles keskkonnaorganisatsioon Client Earth leidis, et EL ei ole kodanikele ja VVO-dele taganud piisavat juurdepääsu õigusemõistmisele nii, nagu seda nõuab Liidu poolt juba 1998.a ratifitseeritud Aarhusi konventsioon. Aarhusi kontrollkomitee leidis oma 2011. a otsuses, et juhul kui Euroopa Kohus ka edaspidi EL õigust tõlgendades takistab tõhusat juurdepääsu õigusemõistmisele, on tegemist ELi poolse konventsiooni rikkumisega.

2012. a tehtud otsuses leidis Euroopa Liidu Üldkohus (I astme kohus), et Euroopa Komisjon tõlgendab Aarhusi konventsiooni liiga kitsalt, takistades sellega VVOde võimalusi Komisjoni keskkonnaalaseid otsuseid kohtus vaidlustada. Kajastasime seda lahendit ka oma 2012. a juulikuu uudiskirjas . Euroopa Komisjon vaidlustas selle otsuse EL Kohtus (II astmes) ning võitis 2015. a alguses vaidluse. Euroopa Kohus leidis viimases lahendis mh, et keskkonnaorganisatsioonid ei saa Aarhusi konventsiooni õigusmõistmist puudutavatele sätetele tugineda, kuna need ei ole piisavalt täpsed (vt ka meie selleteemalist uudiskirja uudist ).

Nüüdses otsuses leidis Aarhusi kontrollkomitee, et nende 2011. a otsuses märgitud puudusi ei ole tänaseni kõrvaldatud ei muutunud kohtupraktika ega seadusandluse läbi. Seetõttu leiab komitee, et EL on konventsiooni nõudeid rikkunud ja nõuab seadusandluse korrastamist. Avalikustatud otsuse osas kujundavad lõpliku seisukoha konventsiooni liikmesriigid, kelle järgmine tippkohtumine toimub juba järgmisel aastal.

Allikas: ENDS Europe

Otsuse tekst





KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Komisjon avalikustas suunised keskkonnamõju hindamiste ühtlustamiseks

Euroopa Komisjon on välja andnud uued suunised keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluse kohta. Selles keskendutakse keskkonnamõju hindamise menetluse teatavatele etappidele ja tutvustatakse viise, kuidas ühtlustada keskkonnamõjude hindamist juhul, mil mõjusid tuleb hinnata erinevate EL direktiivide kohaselt.

ELi õiguse kohaselt tuleb ühe projekti keskkonnamõju mõnikord hinnata mitme erineva direktiivi kohaselt (nt lisaks KMH direktiivile ka nn loodusdirektiivi, tööstusheite direktiivi ja/või veedirektiivi kohaselt). Selline mitmekordne hindamine võib kaasa tuua viivitusi, lahknevusi erinevates mõjuhinnangutes ja halduskulude suurenemist. Et sellistel juhtudel erinevaid mõjuhinnanguid ühtlustada, on nn KMH direktiivi muudatustega liikmesriikidele ette nähtud kaks menetlusvarianti - ühine ja koordineeritud menetlus. Kohaldada võib ühte või mõlemat varianti kombineeritult.

Ühise menetluse puhul korraldavad liikmesriigid konkreetse projekti puhul keskkonnamõju ühekordse ja tervikliku hindamise, mis vastab kõigi erinevate direktiivide nõuetele. Sellisel juhul soovitab Euroopa Komisjon liikmesriikidel koostada ka ühe tervikliku keskkonnamõju hindamise aruande, mis sisaldab kõigi läbiviidud mõju hindamiste põhjal saadud teavet. Nii tehakse praktikas ka Eestis, kus Natura-hindamise tulemused on üks osa KMH aruandest. Koordineeritud menetluse raames tuleb määrata asutus, kes koordineerib projekti erinevaid keskkonnamõju hindamisi. Sõltumata sellest, kas valitakse ühine või koordineeritud menetlus või nende kahe kombinatsioon, tuleb vajalike keskkonnaalaste uuringute ulatus varakult kindlaks määrata.

Komisjoni suunised sisaldavad ka mõju hindamiste ühtlustamise parimaid tavasid. Komisjon annab soovitusi KMH aruande koostamiseks, otsuse tegemiseks (nt loa andmine või sellest keeldumine), samuti üldsusega konsulteerimiseks ja avalikkuse protsessi varajaseks kaasamiseks.

Euroopa Komisjoni suunised





ÖKOMÄRGIS

EL komisjon avaldas kolm otsust toodete ökomärgiste kohta

Komisjon on teinud kolm otsust, millega kehtestatakse teatud toodetele ökomärgise andmise kriteeriumid. Ökomärgis on tähis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust.

Määruse nr 66/2010 kohaselt võib ELi ökomärgise anda toodetele, millel on kogu olelusringi jooksul keskkonnale väiksem mõju. Augustis tehtud otsustega täpsustatakse mööblile, jalatsitele ning personaalarvutitele, sülearvutitele ja tahvelarvutitele ökomärgise andmise kriteeriume. Iga tootegrupi jaoks on välja toodud arvesse võetavad kriteeriumid, nt materjali päritolu, koostis (ohtlike ainete sisaldus) ja selle töötlemise vahendid, töötlemisel tekkivad heitmed, kestvus ja vastupidavus, arvutitehnika puhul ka kogu energiatarbimine, kasutusiga ja remonditavus, ringlussevõetavus jne. Iga kriteeriumi juures on esitatud konkreetsed hindamis- ja kontrollinõuded.

Juba varem kehtestatud kriteeriumeid oli vaja täpsustada, kuna vastavate tooterühmade kriteeriumid kehtivad kuus aastat ja seejärel tuleb need uuesti üle vaadata. Samuti on vahepeal turul olevate toodete sortiment ja nende valmistamiseks kasutatud materjali valik täienenud. Näiteks eelnevalt eraldi käsitletud süle- ja personaalarvutid koondati nüüd ühte nimistusse ja neile lisandusid uute toodetena tahvelarvutid ja universaalsed kandearvutid.

Euroopa Komisjoni otsus nr 2016/1332

Euroopa Komisjoni otsus nr 2016/1349

Euroopa Komisjoni otsus nr 2016/1371





KLIIMAMUUTUS

Keskkonnaministeerium avalikustas kliimamuutustega kohanemise strateegia eelnõu

Keskkonnaministeeriumis on valminud kliimamuutustega kohanemise arengukava eelnõu, milles kirjeldatakse valdkonna olulisemaid probleeme ja ennustatakse erinevate stsenaariumite põhjal kliimat ja kliimamuutuste mõjusid Eestis aastani 2030. Eelnõu väljatöötamist alustati eelmise aasta märtsis, kajastasime seda oma 2015.a aprillikuu uudiskirjas .

Kliimamuutuste tõttu suureneb maismaa ja merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus. See toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Eestis pole kliimamuutused küll nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma riikides, kuid ka siin kaasnevad sellega sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine. Uue arengukavaga soovitakse kliimamuutustest tingitud ohte paremini ette näha ja nendega arvestada. Ühtne strateegia peaks tulevikus aitama paremini planeerida tegevusi erinevates valdkondades ja suurendada valmisolekut kliimamuutustega toimetulekuks.

Arengukavaga on seatud kaheksa alaeesmärki vastavalt kaheksas prioriteetses valdkonnas (nt looduskeskkond, planeeringud ja maakasutus, taristu ja ehitused jne). Iga eesmärgi saavutamise jaoks on lahti kirjutatud selleks vajalikud meetmed. Näiteks looduskeskkonna valdkonnas tuleb liikide mitmekesisuse tagamiseks ennetada võõrliikide sattumist loodusesse, kaardistada kliimamuutustest ohustatud liigid, tagada maastike mitmekesisus ja looduskaitse korraldus jms. Tervise ja päästevõimekuse valdkonnas kaasajastataks päästevarustust, ilmastiku seire- ja prognoosisüsteeme ning koolitataks valdkonna spetsialiste jne.

Arengukava elluviimise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kava aitavad ellu viia erinevate valdkondade ministeeriumid. Riigieelarvest tulenevad rakendamiskulud on prognoosi kohaselt ca 45 miljonit eurot.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Eelnõu materjalid



Väljaspool teid kasutatavate mootorite uued heitenormid said EL Nõukogult ametliku heakskiidu

Juuli keskpaigas andis EL Nõukogu viimase vajaliku ametliku heakskiidu uuele määrusele , mis kehtestab väljaspool teid kasutusel olevatele sisepõlemismootoritele rangemad õhuheitenormid. Tutvustasime määruse sisu lähemalt aprillikuises uudiskirjas .

Uued normid puudutavad nt käsitööriistu (trimmerid, mootorsaed jms), ehituses kasutatavaid masinaid (ekskavaatorid, kraanad jms), elektrigeneraatoreid, vedureid, siseveekogudes kasutatavaid laevu jms. Määrusega ettenähtud heitenormide järgimine on eelduseks masinate tüübikinnitusele, mis on omakorda vajalik selleks, et vastavaid masinaid EL-s turule lasta. Uued normid hakkavad kehtima järk-järgult, sõltuvalt konkreetsest mootori tüübist, vahemikus 2018-2020.

Uus määrus peaks EL Teatajas avalikustatama juba septembris.

Määruse tekst (ingl k, pdf)

EL Nõukogu pressiteade



Euroopa Kohus: saastekvootidega hankimise kohustus tekib niipea, kui hakatakse kasvuhoonegaase õhku paiskama (C-457/15)

Euroopa Kohus tegi 28. juulil otsuse, milles selgitas EL direktiivist 2003/87/EÜ (kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise direktiiv) tulenevat saastekvootide hankimise kohustuse tekkimise ajahetke. Küsimus kohustuse tekkimise hetke osas tõstatus seoses Saksamaal Hamburgi lähedal Moorburgis asuva uue elektrijaamaga. Jaama käitaja Vattenfall leidis, et ajal, mil elektrijaam oli veel ehitusetapis, ei olnud tal EL direktiivist tulenevat saastekvootide hankimmise ja nende tagastamise kohustust.

Euroopa Kohus leidis, et saastekvootidega kauplemise kohustus tekib alates ajast, mil elektrijaam paiskab esimest korda õhku kasvuhoonegaase. Tähtsust ei oma asjaolu, et elektrijaam, mis on oma esmakordse katselise käitamise perioodil heitnud atmosfääri kasvuhoonegaasi, elektrienergiat ei tooda. Saastekvootide tagastamise kohustuse seisukohalt ei ole oluline, millisel eesmärgil kütuse põletamisest tekkivat soojust kasutatakse.

Euroopa Kohtu otsus C-457/15





VÄLISÕHU KAITSE



Keskkonnaministeerium avalikustas uute müramääruste eelnõud

Augusti alguses avalikustas Keskkonnaministeerium kolme uue määruse eelnõud, mis puudutavad müranorme ning erinevaid meetmeid nende täitmiseks. Tegemist on valdkondadega, mis on ka täna reguleeritud, ent seoses välisõhu kaitse seaduse vastuvõtmisega tuli kehtivad määrused üle vaadata ja kaasajastada.

Praktika seisukohalt tähtsaimaks on müra normtasemeid sisaldav määrus . Seda määrust muudetaks ja lihtsustataks põhjalikult. Olulisena muudetaks erinevate alade kategoriseerimist. Eelnõu kohaselt kaotataks seni segadust valmistanud "sega-ala" kategooria, lisaks jäetaks nimekirjast välja tööstusalade kategooria. Samuti vähendataks erinevate müra normtasemete hulka. Senise kolme taseme (taotlus-, piir- ja kriitiline tase) asemel jäetaks alles piirväärtus ja sihtväärtus (teine tähendab sisuliselt sama, mis taotlustase kehtivas õiguses). Lisaks sellele on määrusesse tehtud rida muid muudatusi; normtasemed ise jääksid aga suuresti kehtiva määrusega võrreldes samaks.

Mürakaartide ja tegevuskavade koostamist reguleeriv eelnõu on nn strateegiliste kaartide ja tegevuste (mille koostamise kohustus tuleb EL nn keskkonnamüra direktiivist) osas analoogne kehtiva määrusega. Uue teemana reguleeriks see aga kohalikelt omavalitsustelt müratasemete ületamise korral nõutavate mürakaartide koostamist (nt seda, millise täpsusastmega kaardid koostada tuleb). Nii "strateegiliste" kui "tavaliste" mürakaartide põhjal koostatavate tegevuskavade kohta kehtiksid samad nõuded.

Müra vähendamise eesmärgil planeeringute koostamisele kehtivad nõuded jääksid põhimõtteliselt samaks, nagu kehtivas õiguses. Kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda müra normtasemete ületamine ja keskkonnamõjude hindamist läbi ei viida, tuleb koostada mürahinnang. Selle sisuks on prognoosida müra levikut ja võtta meetmeid normtasemete mitteületamiseks. Uuendusena peaks mürahinnang sisaldama nii seletuskirja kui kaarti (kehtivas õiguses vaid üht neist) ning meetmete rakendamise tähtaegu. Muus osas pole nõuded sisuliselt muutunud.

Müra normtasemete määruse eelnõu materjalid

Mürakaartide ja tegevuskavade määruse eelnõu materjalid

Müra vähendamise eesmärgil planeeringu koostamise nõuete määruse eelnõu materjalid





LOODUSKAITSE

Euroopa Kohus: nn Natura hindamisel ei saa arvesse võtta tulevikus ellu viidavaid asendusmeetmeid (C-387/15 ja C-388/15)

Euroopa Kohus tegi 21. juulil otsuse, milles selgitas, kuidas tõlgendada EL direktiivis 92/43/EÜ (nn loodusdirektiivis) sisalduvaid nn Natura hindamise sätteid. Taotlused esitati kahes kohtuvaidluses, millest esimeses on kaebajateks Hilde Orleans jt ning teises Denis Malcorps jt, mõlemas kohtuvaidluses on teiseks pooleks Vlaams Gewest (Flaami piirkond Belgias).

Kohtuasjad puudutavad detailplaneeringut, millega on ette nähtud Antwerpeni (Belgia) sadama laiendamine Schelde jõe vasakkaldal. Projekti mõjualasse jääb Natura 2000 erikaitsealaks määratud elupaigatüüp jõe lehtersuue (jõe suudmeosa, mis on mere poolt üle ujutatud). Tegevus võib kaitseala oluliselt mõjutada, kuna kavandatud töödega kaasneb sellel asuvate teatavate elupaigatüüpide hulka kuuluvate alade hävitamine. Vaidluse põhisisuks oli, kas nn Natura hindamise käigus võib arvesse võtta kompensatsioonimeetmeid (uue analoogse ala rajamine mujale), mida pole täies mahus hindamise lõpu hetkeks ellu viidud.

Euroopa Kohus leidis, et loodusliku elupaiga terviklikkuse tagamiseks peab ala kaitsestaatus jääma soodsaks. See tähendab, et säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused, mis on seotud teatud loodusliku elupaigatüübi esinemisega. Seetõttu ei saa hindamisel arvesse võtta kompensatsioonimeetmeid, mis pole hindamise lõpuks ellu viidud.

Euroopa kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-387/15 ja C-388/15





VESI

Veeseaduse muudatustega piirataks nitraadireostuse vähendamise huvides väetamist

Keskkonnaministeerium avalikustas juuli lõpus veeseaduse muudatuste eelnõu, millega soovitakse EL nitraadidirektiiv ( 91/676/EMÜ) korralikult üle võtta. 2013. a algatas Euroopa Komisjon Eesti osas rikkumismenetluse, milles leiab, et direktiiv on Eestis ebapiisavalt üle võetud. Seetõttu täiendataks veeseadust Komisjoni märkuste kohaselt.

Esimese muudatusena algaks mineraalväetise ja sõnniku laotamise talvine keeluperiood senisest varem:

  • Vedelsõnnikut ei tohiks alates 1.01.2018. a laotada vahemikus 15.11-20.03 ning alates 2019. aastast algaks keeluperiood juba 1.11 (hetkel algab keeluperiood samuti 1. detsembril).

  • Määruse muudatused seavad lämmastikväetiste kasutamisele kasvatatavast põllukultuurist sõltuvad piirangud

Kehtiv veeseadus näeb ette analoogsed keeluperioodid, ent neile üleminekuaeg on pikem (2023. a); Euroopa Komisjoni hinnangul oli see periood aga liiga pikk. Seega on peamiseks muudatuseks uute keeluperioodide varem kehtima panemine.

Teiseks täpsustataks, et põlluraamatusse tuleb lisada kultuuri koristusjärgse tegeliku saagikuse näitajad. Nende andmete alusel on võimalik hinnata väetiste kasutamise efektiivsust.

Kolmandaks sätestataks väetamisplaani koostamise nõue, mille kohaselt peaks põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 100 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutab lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne vegetatsiooni algust väetamisplaani. 1. jaanuarist 2018. a. laieneks väetamisplaani koostamise nõue ka neile isikutele, kes kasutavad 50 ja rohkem hektarit haritavat maad.

Materjalid eelnõude infosüsteemis



Määruse muudatused seavad lämmastikväetiste kasutamisele kasvatatavast põllukultuurist sõltuvad piirangud

Riigi Teatajas avaldati Vabariigi Valitsuse määruse nr 288 muudatused. Muudatuste eelnõust kirjutasime lähemalt 2016. a maikuu uudiskirjas.

Määruse muudatustega soovitakse senisest rangemalt reguleerida lämmastikväetiste kasutamist vastavalt EL-i nõuetele. Selleks täiendati määrust lisadega, milles määratakse kindlaks kasutada lubatud lämmastiku kogused haritava maa hektari kohta erinevate põllukultuuride puhul. Lisaks tuleb arvestada ka eelkultuuri järelmõjusid ja eelnevalt laotatud sõnniku koguseid.

Määruse muudatused Riigi Teatajas



Heit- ja sademevee ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi muudetaks eelnõuga leebemaks

Keskkonnaministeerium avalikustas juuli lõpus määruse eelnõu, millega muudetaks heit- ja sademevee ärajuhtimisele kehtestatud nõudeid. Määruse eesmärgiks oleks viia heit- ja sademevee nõuete määrus vastavusse veekeskkonnale ohtlike ainete määruses tehtud muudatustega. Muudetaks ohtlike ainete (ained või ühendid, mis põhjustavad elusorganismides ja ökosüsteemides pöördumatuid muudatusi, sh surma, geneetilisi kahjustusi ja organite kahjustusi) lubatavaid sisaldusi heit- ja sademevees ning tehaks mõned muud täpsustused.

Täpsemalt planeeritakse mh muuta järgmist:

  • Muudetaks heit- ja sademevee ohtlike ainete sisalduse konkreetseid numbrilisi piirväärtuseid, mille tulemusel muutuksid normid leebemaks. Varasemalt olid piirväärtused samad, mis pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused. Edaspidi lähtutaks piirväärtuste seadmisel ainete looduslikust leidumisest, nende kasutamisest ning toksilisusest veeökosüsteemidele ja inimesele. Piirväärtuse seadmise lähtekohaks oleks ainete toksilisus, lähtudes kas inimeste või ökosüsteemi vajadustest (kumb iganes on tundlikum). Näiteks suureneks seetõttu kaadmiumi ja kroomi lubatud sisaldused heitvees;

  • Kehtestataks nõuded segunemispiirkonna (veekogu osa, kus normidele mittevastav heide põhjustab kvaliteedinormide ületamist) määramiseks. Edaspidi määrataks segunemispiirkonda vastavalt kas soovituslikele arvutusmeetoditele (sellisel juhul tuleks proovid võtta ainult vahetult väljaspool arvestuslikku segunemispiirkonda) või määrataks tegelik segunemispiirkond veeproovide alusel, võttes veeproove heitvee väljalasust nii kaugelt, kus veeproov ohtliku aine ületamist või keelatud aine esinemist enam ei näita;

  • Eelnõuga täpsustataks käitumist olukorras, kus nõuete täitmiseks mõeldud tegevuskavas seatud üleminekuaja jooksul ei suudeta nõudeid ohtlike ainete sisalduse kohta heitvees täita. Kui heitvesi ei vasta nõuetele ja loa omaja tõendab, et ta on ellu viinud kõik tegevuskavas kavandatud tööd ning kasutab parimat võimalikku tehnikat, koostataks uus tegevuskava.

Muudatused peaksid eelnõu koostajate hinnangul kaotama liigselt ranged ja ettevõtjale koormavad piirväärtused ning peaks muutma nõuete täitmise selgemaks, lihtsamaks ja paindlikumaks.

Materjalid eelnõude infosüsteemis



JÄÄTMED

Euroopa Kohus: jäätmete kasutamisel karjääri täitmiseks ei kohaldu EL prügiladirektiivi nõuded (C-147/15)

Euroopa Kohus tegi 28. juunil otsuse, milles selgitas EL direktiivi 1999/31/EÜ (nn prügilate direktiiv) nõuete kohaldamist kaevandusalade täitmisele (mille aluseks on EL direktiiv 2006/21/EÜ , nn kaevandusjäätmete direktiiv). Euroopa Kohtu poole pöördunud Itaalia kõrgeim halduskohus soovis tõlgendust küsimuses, kas juhul, kui karjäär täidetakse muude jäätmetega kui kaevandamisjäätmed, tuleks kohaldada prügilate direktiivi nõudeid.

Küsimus tõstatus Edilizia Mastrodonato karjääri laiendamise taotlusega. Taotlus sisaldas endas keskkonnaseisundi taastamise (karjääriala korrastamise) projekti, mille kohaselt tuli kaevandamisest mõjutatud ala täita 1,2 miljoni m 3 ulatuses muude jäätmetega kui kaevandamisjäätmed. Lahkarvamused tekkisid seoses nõuetega, mida karjääri laiendaja peab järgima ning seetõttu Itaalia kõrgeim halduskohus Euroopa Kohtu poole pöörduski.

Euroopa Kohus leidis, et prügilate direktiivi kohaldatakse jäätmetele üksnes siis, kui jäätmeid nende kõrvaldamiseks ladestatakse. Seetõttu ei saa direktiivist tulenevaid nõudeid kohaldada tegevusele, mis kujutab endast jäätmete taaskasutamist. Selleks, et tegemist oleks jäätmete taaskasutamise toiminguga, peab tegevuse eesmärk olema jäätmetele kasuliku funktsiooni andmine, asendades jäätmetega teisi materjale, mida oleks selle funktsiooni täitmiseks tulnud kasutada. Seega on taaskasutamise põhieesmärgiks loodusvarade säästmine.

Kui ettevõtja peaks karjääri kaeveõõned igal juhul mingi materjaliga täitma ning selleks kasutatavad jäätmed, mis ei ole kaevandusjäätmed, on täitmiseks sobilikud, saab seda toimingut nimetada taaskasutamiseks. Seda, kas antud juhtumis on see nii, peab kontrollima juba Itaalia kohus.

Euroopa Kohtu otsus C-147/15





KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Justice&Environment avaldas Natura 2000 teemalise uudiskirja

Keskkonnaorganisatsioonide võrgustik Justice and Environment (J&E) on avaldanud oma suvise uudiskirja Natura 2000 teemal. Fookuses on Euroopa Komisjoni tellitud ja kaua oodatud uuring EL direktiivide92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv) ülevaatamise ("Fitness Check") kohta. Pea 700-lk koosnevas raportis leitakse, et mõlemad direktiivid on elurikkuse kaitse eesmärkide saavutamiseks igati sobivad ja nende muutmine oleks ebasoovitav. Samas juhitakse tähelepanu mitmetele puudujääkidele, sh seoses nn Natura-hindamisega.

Loe edasi »


Allikas: SA Keskkonnaõiguse Keskus


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.