Eestis ainult soodes pesitsevad kaitsealused mudatildrid taasasustavad kiiresti taastatud sooalad. Foto: Agu Leivits

Põhja- ja Baltimaade looduskaitseametnikud viibivad 16.-19 augustil ringreisil Eestis, Lätis ja Leedus tutvumaks soo- ja metsaelupaikade taastamistulemustega ning leidmaks edasisi võimalusi nende seisundi parandamiseks.

Ringsõidul osalevad 30 looduskaitseametnikku ja elupaigaeksperti Soomest, Rootsist, Eestist, Lätist ja Leedust, kes külastavad nii taastatud kui ka taastamist vajavaid soo- ja metsaelupaikasid. Eestis külastatakse sooelupaikade taastamisalasid ja metsise elupaikade parandamiseks rajatud katsealasid Soomaa rahvuspargis ning metsade taastamisalasid Laulaste looduskaitsealal.

Üheks külastatavaks paigaks on Eesti üks esimesi ja olulisemaid taastatud sooalasid Kuresoo raba kaguosas Pärnumaal, kus RMK taastas looduslähedase veerežiimi kuivendusega rikutud 80 hektari suurusel rabaalal. Taastamise tulemusena on rabas tõusnud tüüpiliste sooliikide arvukus - näiteks pesitsevad seal taas rüüt ja mudatilder, samuti leidub seal sooveekogudele omaseid kiililiike, kellest mitmed on Euroopa Liidus ohustatud.

"Eesti soodes elab üle 30 ohustatud ja kaitstava loomaliigi, enamik neist on linnuliigid. Looduskaitseliselt olulisi soon- ja sammaltaimi kasvab soodes sadakond liiki. Paljudele liikidele on sood ainsad sobivad elupaigad. Kui soo kaob, siis kaob ka terve liikide komplekt, alates bakteritest kuni kaljukotkani, rääkimata haruldastest soontaimedest," selgitas Keskkonnaameti elurikkuse peaspetsialist Agu Leivits soode taastamise vajalikkust.

Ringkäigul tutvutakse ka sooelupaikade taastamiseks vajalike raietöödega Valgeraba servaalal Viljandimaal ja hiljuti metsise elupaikade seisundi parandamiseks rajatud katsealadega. "Praegu tiheda puistuga kaetud Valgeraba taastamisala oli veel 45 aastat tagasi lage jõhvikarohke siirdesoo, mis oli soolindudele paradiisiks," meenutab Agu Leivits sooserva kraavide kaevamisele eelnenud aega. Taastamistööde praktilist teostust demonstreerivad ja kasutatavaid võtteid selgitavad RMK spetsialistid.

Samuti külastatakse Pärnumaal Läti piiri ääres asuvat Laulaste looduskaitseala, kus ca kümme aastat tagasi alustati metsade looduslikkuse taastamisega rajades metsa häile ja suurendades elurikkuse jaoks olulise surnud puidu rohkust alal. Maaülikooli läbiviidud seired tõendavad, et looduskaitselise eesmärgiga läbiviidud raied on suurendanud kaitseala elurikkust.

Lisaks Eestile külastatakse soo- ja metsaelupaikade taastamisalasid Lätis Koiva ja Kemeri rahvusparkides ning Leedus Kamanose looduskaitsealal. Täpsema programmiga saab tutvuda NATURA 2000 veebilehel.

Ringsõitu korraldavad Põhja- ja Baltimaade Natura 2000 metsa- ja sooelupaikade töögrupid, mille juhtriigid on vastavalt Soome ja Eesti. Ringsõitu toetab Euroopa Komisjon ja Soome Keskkonnaministeerium. Üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku koostöö eesmärgiks on parandada võrgustiku toimist piiriüleselt, jagada kogemusi Natura 2000 elupaikade seisundi parandamiseks ning tugevdada asjakohast koostööd liikmesriikide vahel.

Allikas: Keskkonnaameti 15. august 2016 pressiteade