Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Ahja jõe ürgoru soodsaim tulevik on ilma Saesaare paisuta (2016-08-13 10:16:18)


Keskkonnaagentuuri initsiatiivil valminud Saesaare paisu likvideerimise keskkonnamõjude hindamine (KMH) jõudis järeldusele, et Ahja jõe ürgoru ja sealsete haruldaste loodusmaastike, sh taevaskodade säilimine, on kõige paremini tagatud, kui likvideeritakse Saesaare pais ja veehoidla.

Reedel kiitis Keskkonnaamet heaks KMH aruande, mille eesmärk oli välja selgitada Saesaare paisu likvideerimise võimalikkus ja sellega seotud ohu- ja mõjutegurid Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale.

KMH aruandest selgub, et liivakivipaljandite ainus säilimisvõimalus on looduslike protsesside jätkumine, mis saab toimuda vaid normaalse jõevoolu tingimustes. Paisu asemel paikkonnale iseloomuliku kiirevoolulise jõelõigu taastamine mõjuks soodsalt 20-le kalaliigile, ebasoodsalt tüübiomastest kalaliikidest kolmele ja nelja liigi osas mõju puuduks. Kaitsealustest lindudest võidaks elupaiku juurde nii jäälind kui vesipapp. Inimtegevuse osas vähendab paisu kadumine rekreatsioonivõimalusi, mis seotud seisva ja sügava veega, nagu näiteks parve- ja paadisõit ning ujumine. Samas parandab paisu likvideerimine süsta- ja kanuumatkamise võimalusi. Samuti on võimalik säilitada supluskoht selle ajaloolise asukoha ligiduses. Paisu likvideerimisel peab senisel kujul lõpetama töö hüdroelektrijaam ning tuleb eeldatavasti uuendada rida lähikülade kaevusid.

"Saesaare paisu näol on tegemist loodushoidlikult dramaatilise mõjuga, ent ühtlasi sotsiaalmajanduslikult tundliku objektiga. Seetõttu on meil hea meel, et valminud on põhjalik KMH, mille käigus tellitud teadustööd ja läbiviidud analüüs ei jäta kahtlust parima lahendusvariandi osas," kommenteeris äsja heakskiidu saanud aruannet Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein.

Paikkonna külastajaile oleks suurim muutus teisenenud maastikupilt, mis ühest küljest võimaldaks minna avastama seni osaliselt või tervenisti vee alla maetud olnud kuni 25 liivakivipaljandit ja mitut koobast. Teisalt võtaks paisjärve aluse maapinna korrastamine ja taas metsastamine aega ja hoolt. Eelmainituist viimane oli ka peamiseks mureks KMH käigus küsitletud inimestest sellel osal, kes ürgoru taastamist pelgasid. "Julgen arvata, et paisu mahavõtmise positiivseid tagajärgi loodusele ei sea kahtluse alla keegi. Pigem tekitab muret harjumuspärase pildi kadumine ning muutustega kohanemine, seda nii miljööväärtuslikkuse kui ka majanduse mõistes," lausus Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. "Loodus taastub ning leidlikud inimesed näevad ka paisujärgses pildis võimalusi see külastamis- ja kasutamisväärseks teha."

Keskkonnaamet on oma KMH-d heakskiitvas otsuses öelnud et juhul, kui jõge taastama asutakse, tuleb arvestada kõigi KMH aruandes soovitatud leevendusmeetmetega. Samuti tuleb põhjalikumalt läbi töötada jõesängi sadestunud setete eemaldamise viis.

Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja Rein Kalle täpsustas Saesaare paisu likvideerimise võimalikku edasist kulgu : "Oleme veendunud, et Eesti kauneim jõeorg tuleb ükskord taastada nagunii. Mida rohkem sellega venitada, seda enam ladestub järve setet ja kahjustuvad liivakivipaljandid. Saesaare paisu vee erikasutusluba kehtib 14. juunini 2017, misjärel saaks hakata veetaset alandama. Arvestamaks kohalike turismiettevõtjate ja hüdroelektrijaama omanike huvidega, tuleks anda neile aega üleminekuks valmistumiseks ja muutustega kohanemiseks. Kui pikk üleminekuaeg võiks olla ja kuidas töid rahastada, on sügisese arutelu põhiküsimus."

Saesaare paisu likvideerimise teatise KMH algatati programmi "Tõkestusrajatiste inventariseerimine veekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks" raames 2014.a lõpus. KMH oli osa riigihankelepingust, mis sõlmiti 30.10.14 osaliselt või tervikuna riigi omandis olevate paisude probleemide lahendamiseks Keskkonnaagentuuri ja konsortsiumi vahel, millesse kuulusid Consultare OÜ, Piiber Projekt OÜ, OÜ Hendrikson ja Co ning OÜ advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi. Sõlmitud lepingu raames tuli kokku 117-le paisule sõlmida haldamise lepingud sellest huvitatud isikutega, koostada 31-le paisule kalade rändetee avamise eelprojektid viies läbi KMH eelhindamised ning uurida Saesaare paisu likvideerimise võimalikkust. Lepingulisi töid rahastatati läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditest.

Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.