Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäeva tähistatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setude annepäevaga lambapüha. Tapeti lammas (vasikas vm loom) karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks. Ühtaegu on see olnud sealses kandis üks lõikuspühi. Nagu jaagupipäevgi märgib olevipäev uudsetoidu (vili või kartul) kasutuselevõttu ja lõikusaja algust.

Selle päevaga seostusid ka maagilised tavad – lõigati viljavihk, mida hoiti jõuluks.

Arvati, et olevipäevast tulevad tähed taeva.

Tänapäeval tähistatakse olevipäeva suurejooneliselt Vormisi saarel, kus asub Pühale Olevile pühitsetud kirik.

Rituaalsed toidud

Lambaliha ja klimbisupp. Õunasupp.

Olav II Haraldsson

Kuningas Harold Grenske poeg, sõdalane ja piraat Läänemerel ja Normandias, kes võttis seal vastu ristiusu ja võitles taanlaste vastu Inglismaa poolel. Norrasse naasnuna sai temast kuningas ja maa ristiusustaja. Tegutses jõu ja veenmisega, mis viis lõpuks ülestõusudeni. 1029. aastal põgenes ta Taani ja Inglise kuninga Knudi mässu eest maalt välja. Sai 29. juulil 1030 surma katsel oma kuningavõimu taastada. Kuulutati pärast surma Norra kaitsepühakuks.

Grimskell, misjonär ja abimees ristiusustamisel, püstitas ta haua lähedale kabeli. Pärimuse järgi hakanud hauast voolama raviomadustega allikas. Olavi kultus levis väga kiiresti kogu Skandinaavias pärast seda, kui võimule tuli tema poeg Magnus. Viikingi-ajal oli Olavi kultus väga levinud ka Inglismaal.

Olevipäev Vormsi saarel

Vormsi rahvaarv kasvas kümnekordseks kui olevipäeval, 29. juulil peeti saarel ka Lääne praostkonna laulupäeva. "Oleme laulupäeva korraldamisel ammu Vormsile mõelnud ja millal siia ikka tulla kui olevipäeval," põhjendas praost Tiit Salumäe Vormsi valimist praostkonna laulupäeva paigaks.

Alustati keskööl

Praostkonna laulupäeva tõttu oli tänavune olevipäev viimase aja rahvarohkemaid üritusi saarel. Koos püsielanikega oli saarel umbes 2000 inimest ja üle hulga aja oli kirik pilgeni rahvast täis.

Üritused algasid pühapäeva õhtul kesköise missaga. Pärast missat suundusid kirikulised Vormsi unikaalsele rõngasristidega surnuaiale, et mälestada meie hulgast lahkunuid.

"Mõtlesime erilise tänuga neile, kes olid kaastegevad kiriku ülesehitamisel, kuid kes nüüdseks on meie hulgast lahkunud," sõnas Vormsi koguduse diakon Ants Rajando.

Esmaspäeva hommikul oli taas põhjust koguneda Vormsi kirikusse, et piduliku jumalateenistusega meenutada Vormsi Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 12. aastapäeva.

Eesti ja rootsi keeles peetud jumalateenistusel teenis 11 kirikuõpetajat Eestist, Rootsist, Soomest ja Saksamaalt eesotsas peapiiskop Jaan Kiiviti, peapiiskop emeerituse Kuno Pajula ja Stockholmi piiskop emeerituse Henrik Svenungssoniga.

Vormsi esimene laulupäev

Laulupidu algas rongkäiguga Vabadussõja mälestussamba juurest. Rongkäigu eesotsas marssis laulupeopaika kiigeplatsile Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel abikaasa Ingrid Rüütliga, jätkates eelmise presidendi Lennart Meri tava osaleda Vormsil olevipäeva tähistamisel.

Kiigeplatsil kõlasid laulud paarisaja laulja esituses. Laulupeol osalesid kirikukoorid Läänemaalt, Saaremaalt ja Tallinnast, aga ka Soomest ja Rootsist.

Vormsi vallavanema Ants Varblase sõnul on praostkonna laulupäev Vormsi ajaloos esimene laulupidu. Lauldud on Vormsil küll varemgi, sest 1933 võtsid saare koorid osa eestirootslaste laulupäevast Haapsalus.

Olevipäeva vanasti ei peetud

Vormsi kiriku pühaku Olavi nimepäevast on kujunenud Vormsi suurim pidupäev, mida tähistatakse suurejoonelisemalt üle aasta.

"Ma ei ole kuulnud, et enne sõda oleks saarel olevipäeva tähistatud," ütles Rootsis tegutseva Vormsi kirikufondi sekretär Margareta Hammermann. "Selle päeva tähistamisest on saanud traditsioon pärast Vormsi kiriku taaspühitsemist 1990. aastal."

Püha Olavi kirik on saare vanim ehitis, praegune kirik on ehitatud 1632.

Hammermanni sõnul on 29. juulist saanud kohtumiste päev, mil vormsirootslased ja Vormsi sõbrad kogunevad saarele. Eriti rõõmustav on, et eakamate tuttavate kõrval kohtab sel päeval saarel ka noori.

Olevipäeva nimetas oma jutluses taaskohtumiste päevaks ka piiskop emeeritus Henrik Svenungsson. Temagi saabus esimest korda saarele aastal 1990 ja andis siis lubaduse iga kahe aasta tagant saart külastada. Oma lubadust on ta pidanud.

Allikas: BERTA