Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 13.07.2016 (2016-07-13 09:36:17)

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


Suvine Horisont räägib Zika viirusest, ilmast ja välgust

Horisondi juuli-augustinumbri kaanelugu seab fookusesse Brasiilias ning teistes Ladina-Ameerika ja Kariibi mere maades ohtliku ulatuse võtnud Zika viirushaiguse. Hävitava iseloomuga haigusest, mida levitavad sääsed, kirjutab epidemioloog Kuulo Kutsar. Muu hulgas saab teada, kas ka Eestis on põhjust seda viirust karta.

Sel korral on Ulvar Käärt usutlenud meteoroloog Taimi Paljakut. Paljak on üks neist, kelle hääl on meile tuttav raadio või teleri ilmateadetest. Mõistagi arutletakse nüüdki ilma prognoosimise üle.

Taanis katalüsaatoreid ja kõrgtemperatuuri elektrolüüsereid tootva ettevõtte Haldor Topsøe juhtiv arendusinsener Rainer Küngas selgitab artiklis "Vesiniku vesine lugu", et vähemalt viimase kahekümne aasta jooksul on pandud suuri lootusi tehnoloogiale, mis võimaldab veest toota vesinikku. Kaua oodatud läbimurre on aga seni jäänud tulemata. Sellegipoolest ei ole veel käega löödud.

Naljad võimendavad, moonutavad ja üldistavad tegelikkust. Ehkki meil on vahel kombeks aasida oma lõunanaabreid, ei usu enamik meist, et nad ongi rumalad. Pigem ütleb sihtmärgi valik ja talle omistatud iseloomuomadused mõndagi meie enda kohta. Nõnda tõdeb oma kirjutises Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Liisi Laineste.

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi järgi peavad peagi kõik uued või siis suures ulatuses renoveeritavad hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Kristo Kalbe ja Jaanus Hallik Tartu ülikooli energiatõhusa ehituse tuumiklaborist annavad nõu, kuidas sellist hoonet ehitada.

Välk on võimas ja ohtlik ilmanähtus, mis ohustab inimesi ja nende vara. Kuna äikesetorme ei saa ära hoida, on parim lahendus võimalikult varajased hoiatused. Siin on abiks automaatselt välku registreerivad süsteemid, millest suvenumbris kirjutab Suurbritannia ilmateenistuses Met Office töötav eestlasest äikeseuurija Sven-Erik Enno.

Horisondi värskest numbrist leiab veel rubriigi "Kosmosekroonika" ja "Sõna lugu", milles Udo Uibo tutvustab sõna "kutu" eesti keelde tulekut. Rubriigis "Igameheteadus" kutsutakse lõvisid otsima, "Huvitavas Venemaas" on tähelepanu all Peeter Suure suured saapad, "Muuseumipärl" tutvustab morfiini ja kokaiiniga süstlakomplekti koduperenaistele. Peale selle on veel palju põnevaid lugusid ning nuputamisvõimalusi.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Puhka Eesti looduses! (foto: Eesti Loodus)

Loodusajakirja toimetused on puhkusel

Loodusajakirja (Eesti Looduse) Tartu toimetus on kinni kuni 27. juulini ning Tallinna toimetus kuni 31. juulini. Sel ajal saab tellimusi esitada ainult meie e-poe kaudu . Palume arvestada, et raamatuid ja heliplaate saame postitada alates 27. juulist. E-kirja teel saabunud tellimustele ja muudele küsimustele vastame samuti alates 27. juulist.


Marko Mägi välitöödel (foto: Facebook)

Kuku saade "Loodusajakiri" jätkab Eesti Looduse suvenumbri tutvustust

Kui kahes viimases iganeljapäevases Kuku raadio saates "Loodusajakiri" tutvustas Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron ajakirja suvenumbrit, siis nüüd jätkub Eesti Looduse juuni-juulinumbri juba juunis alanud esitlus. Sel neljapäeval, 14. juulil, räägib TÜ linnuökoloog Marko Mägi linnalindudest: miks nad linna tulevad ning kas neid tuleks siit minema peletada. Järgmisel nädalal, 21. juulil, kõneleb aga praegu Helsingis töötav lihhenoloog Inga Jüriado poollooduslike koosluste samblikest ning Eesti ja Soome lihhenoloogide tööst. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. Saateid saab järelkuulata Kuku taskuhäälingu kaudu.


Foto: Indrek Vendelin

Pildista pilvi!

Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, blogi "Ilm ja inimesed" ja riigi ilmateenistus korraldavad pilvefotovõistluse "Pilvepiir 2016". Selle siht on ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu.

Pildid tuleb laadida ilm.ee keskkonda ajavahemikus 7. juulist kuni 1. oktoobrini. Esitatavate tööde arv pole piiratud, kuid kindlasti tuleb autoril teha enda parimate fotode hulgast eelvalik. Ülesvõtete juurde peab olema märgitud tegemise aeg ja koht. Paremusjärjestuse otsustab viieliikmeline fotograafidest ja pilvetundjatest koosnev žürii: Jüri Kamenik (pilveekspert ja ilmahuviline), klimatoloog Ain Kallis, meteoroloog Ene Tillmann ning fotograafid Arno Mikkor ja Jaak Kadak.

Kõiki võistlusele saadetud töid saab hinnata ka publik: selle põhjal selgitatakse välja viis rahva lemmikpilti. Rahvahääletus toimub ilm.ee keskkonnas oktoobrikuus. Võidufotod selguvad novembris Tallinna teletornis lõpuüritusel.

Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ning fotograafia arendus- ja koolituskeskus. Täpsemad osavõtujuhised leiab Loodusajakirja veebilehelt. Küsimuste korral pöörduda Jüri Kameniku poole e-posti teel kamenikmeister@gmail.com (märksõna "Pilvepiir").

Pilvi ja teisi atmosfäärinähtusi aitab määrata Androidiga nuhvlitele mõeldud mobiilirakendus "Horisondi pilveaabits" .


Mulluse fotovõistluse noorte klassi peaauhind seente kategoorias läks Keity-Liina Kallasele

Kutsume osalema Eesti Looduse fotovõistlusel

Sel aastal korraldatakse Eesti Looduse fotovõistlus seitsmeteistkümnendat korda. Ootame teie tänavu tehtud pilte: neid saab üles laadida alates 1. septembrist kuni 1. oktoobri südaööni Loodusajakirja veebilehel. Tänavu on noorte kategooria auhindade hulgas ka Photopointi fotokursus: saab võtta osa veebiõpikeskkonna kursustest "Makrofotograafia" ja "Loodus- ja perefotograafia põhitõed".

EESTI SÕNUMEID


Ess-soo jääksoo-ala (foto: KKM)

Korrastatakse 2000 hektarit endisi turbatootmisalasid

Eestis on pärast kaevandamist maha jäetud turbaalasid ehk jääksoid ligikaudu 80, kogupindalaga 9800 ha. Tegu on peamiselt pärandiga nõukogude ajast, mil ettevõtted lagunesid ning korrastamiskohustus jäi riigi kanda. Suur osa neist aladest ei ole looduslikult taastunud, mistõttu asutakse Euroopa Liidu kaasabil seda soodustama 2000 hektaril.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul avaldavad jääksood keskkonnale otsest negatiivset mõju, sest mahajäetud turbakaevandusalad eritavad olulisel määral CO 2 ja on äärmiselt tuleohtlikud, pealegi rikuvad maastiku ilmet. Jääksood taimestuvad ise väga aeglaselt ning isegi 20-30 aastat pärast kaevandamist võib taimestik katta ainult mõne protsendi jääksoo pinnast. Sestap on inimese sekkumine oluline.

Korrastatavad alad on valitud välja koostöös Tallinna ülikooli teadlastega, kes ühtlasi on kirjeldanud nende paikade senist seisundit ning andud soovitusi, mil moel muuta veerežiimi. Valitud aladel on plaanis veetaset paisudega reguleerida, vajaduse korral külvatakse turbasammalt ning harvendatakse puid või tehakse lageraie. Enamik korrastatavaid alasid asub looduskaitsealadel ja riigimaal, seetõttu projekti tegevused eraomanikke suuresti ei mõjuta. Kindlasti koostatakse enne veetaseme muutmist vajalikud projektid ning oodatakse piirkonna inimeste ettepanekuid, vajaduse korral hinnatakse keskkonnamõju.

Töid teeb riigimetsa majandamise keskus (RMK) ajavahemikus 2017-2020, kuni 2023. aastani seiratakse aladel töö tulemuslikkust. Projekti eelarve on 5,8 miljonit eurot, millest riik eraldab 4,93 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist ning RMK omaosalus on 15%. Rohkem teavet ja korrastatavate alade esialgse loendi leiab keskkonnaministeeriumi veebilehelt .

Keskkonnaministeerium


Šaakal on jahiuluk alates tänavu aastast. Mullu oli pesakondi vähemat 5, tunamullu vähemat 2. Seega on šaakali arvukus meil jõudsalt suurenenud (allikas: keskkonnaagentuur)

Keskkonnaagentuur soovitab metskitsi ja karusid rohkem küttida

Keskkonnaagentuur avaldas jaanipäeva eel värske ülevaate jahiulukite asurkondade seisundist: esitatud on aastate jooksul toimunud muutused ning analüüsitud nende põhjusi, toodud on hinnang asurkondade seisundi kohta 2015/2016. aastal ning esitatud küttimisettepanekud tänavuseks jahihooajaks.

Aruande järgi on mõne aasta tagustel lumerohketel talvedel tugevasti kannatada saanud metskitseasurkond nüüdseks jõudsalt kosunud ning seepärast on paranenud ka ilveste seisund. Siiski on ilveseid veel alla soovitava miinimumtaseme, mistõttu ei soovitata neid tänavu küttida. Metskitsede rohkus on suurendanud aga huvi kitsi rohkem küttida. Kui mullu avaldasid jahipiirkondade kasutajad soovi küttida umbes 6200, siis tänavu juba ligi 9000 metskitse. Keskkonnaagentuuri soovituslik küttimismaht on 11 300 isendit.

Karu arvukus on endiselt suurenenud, seetõttu võib ka tänavu küttida rohkem isendeid kui mõned aastad tagasi. Samas on senisest jõulisemalt vaja keskenduda neile piirkondadele, kus karud on teinud kõige enam kahju. Suurenenud on ka hall- ning valgejänese arvukus.

Aasta alguses jahiuluki staatuse saanud šaakal on meil jõudalt paljunenud. Seda kajastavad ka rannikualadel sagenenud rünnakud lammastele. Sestap soovitavad ulukispetsialistid šaakalit aktiivsemalt küttida.

Metssigade asustustihedus on sigade Aafrika katku aladel väga väike või väheneb kiiresti. Seevastu väljaspool haiguse leviku ala on neid üsna palju, hoolimata suurenenud küttimisarvust. Selle põhjal tuleb metssigu endistviisi aktiivselt küttida, et nende asustustihedus kahaneks võimalikult kiiresti alla 1,5 isendi 1000 ha jahimaa kohta. Sellise tiheduse korral võib eeldada, et katk hääbub looduses. Aruandega saab lähemalt tutvuda keskkonnaagentuuri portaalis .

Keskkonnaagentuur


Teaduslahing on üks neist üritustest, mis innustab noori tundma huvi teaduse ja tehnoloogiate vastu (foto: EMÜ/Elus teadus)

Riik ergutab 1,5 miljoni euro toel noorte teadushuvi

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi allkirjastas teaduse populariseerimise meetme "Teeme+", mille siht on suurendada õpilaste huvi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialade vastu. See läheb maksma umbkaudu 1,5 miljonit eurot.

Meetme toel innustatakse korraldama noortele ürituste sarju ja suurüritusi, mis pakuvad loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna teadmisi ja praktilist tegevust. Tähtis on seejuures tutvustada noortele loodusteadmiste vajalikkust igapäevaelus ning karjäärivõimalusi ettevõtluses.

Toetused on mõeldud ka teadushuviringidele: et neid luua, korraldada, õppevara soetada ja juhendajaid koolitada. Ühtlasi saab toetust küsida teaduslaagrite, -võistluste ja -seminaride ning tehnoloogiapäevade jaoks. "Teeme+" avatud taotlusvooru kuulutab välja sihtasutus Archimedes. Tegevuste kogumaksumus 2020. aastani on 1 510 276 eurot, millest Euroopa regionaalarengu fondi toetuse osakaal on kuni 75%, riiklik rahastus kuni 10% ja taotlejate omaosalus vähemalt 15%.

Haridus- ja teadusministeerium


Loe tänavuse Hirundo esimest numbrit!

Ilmunud on Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) ajakirja Hirundo tänavune esimene number. Vaatluse all on ektoparasiidid ja nende mõju suluspesitsejatele lindudele (autorid Grete Alt ja Marko Mägi), isiksus linnuökoloogias (Kaarin Koosa) ning talvitavate rasvatihaste hemoglobiinitase (Marko Mägi). Loe ajakirja EOÜ portaalist.

Hirundo ilmub kaks korda aastas ning selles avaldatakse ornitoloogiakirjutisi ja kommentaare, juhendeid, EOÜ kroonikat ja teateid. Ajakirjas ilmuvad eelkõige originaalsed uurimistulemused ja käsitlused Eesti lindude arvukuse, leviku ja bioloogia ning linnukaitse probleemide kohta.

EOÜ


Noored loodushuvilised süütasid Veljo Ranniku auks küünlaid (foto: Maie Itse)

Lahemaa looduskoolis meenutati Veljo Rannikut

Tänavu 27. juunil oleks armastatud looduskaitsja Veljo Ranniku saanud 82-aastaseks. Paraku möödub augustis juba neli aastat tema lahkumisest taevastele radadele. 26.‒30. juunil toimus Joaveskil Lahemaa looduskooli eestvõttel Loksa gümnaasiumi ja Kadrioru saksa gümnaasiumi noortekohtumine "Suvi", mille teema oli loodus ja pärandkultuur. See oli üks etapp neljaosalisest noortekohtumiste projektist. Programm hõlmas mitut matka ja kohtumist piirkonna kultuuriloo hoidjatega. Ehedaid elamusi pakkusid Pikakose kultuurihäll, Lemmingute jõesaar, Sillaotsa pärandkultuuriait ja Mohni saar. Palju aega pühendati mitmesugustele loovtöödele. Muu hulgas valmis etteantud materjalidest Veljo sünniaastapäeva puhul viis torti. Ühtlasi olid noored teinud montaaži Toomas Jüriado ja Veljo Ranniku intervjuust, mille esitamise järel süüdati Veljo auks Loobu jõe kaldale küünaldest süda.

Maie Itse / Lahemaa looduskool

TASUB OSALEDA


Foto: Aivar Leito

Aivar Leito loodusõhtud Orjaku linnutornis

Homsest pühapäevani peetakse Hiiu pärimusmuusikafestivali, kus tähtsat rolli on etendanud ka loodusõhtud ja -matkad. Folgi raames kutsub Aivar Leito, raamatu "Maakillud meres" autor, huvilisi Orjaku linnutorni, et teha jutu ja piltide abil ring peale Eesti kõige väiksematele saartele. Kokkusaamisi on neli: 15. juulil kell 16 ja 18 ning 16. juulil kell 15 ja 17. Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine: info@tiitleito.ee või telefonitsi 5068 401. Osalemise hind on 5 eurot, sooduspilet 3 eurot. Kes otsustab soetada raamatu (340 lk, 430 fotot, 15 piirkonna kaarti), see on osalustasust prii. Erisuguste loodusmatkade ning folgi kohta leiab täpsemat teavet festivali võrgupaigast .


Viikingite näitus ja teaduspäev

Eesti meremuuseum asub sel suvel tutvustama viikingite kultuuri ning avab kaks näitust: alates 15. juulist saab Paksus Margareetas uudistada näitust "Viikingiaja aarded Eestist" ning 13. augustist Lennusadamas näitust "Viikingid: elu legendide taga".

Näitusel "Viikingiaja aarded Eestist" saavad huvilised esimest korda Eesti näha maapõuest leitud haruldasi viikingiaegseid aardeid ning ammutada uusi teadmisi meie viikingiajast. Näituse avamise puhul korraldatakse Paksu Margareeta sisehoovis teaduspäev, kus otsitakse vastust, kas viikingid suudavad meid endiselt üllatada. Esinejate seas on eksperdid nii Eestist kui ka Skandinaaviast, kõne all on viikingid ning nende jalajäljed Eestimaa pinnal. Teaduspäev algab kell 12.30 ja on huvilistele tasuta, kuid näituse vaatamiseks tuleb osta muuseumipilet. Teaduspäeva ajakava leiab Lennusadama veebilehelt ning viikingite teaduspäevale saab registreeruda siin.

Eesti meremuuseum



Foto: Eesti loodusmuuseum

Suvemuuseum lastele

Eesti loodusmuuseum ootab viie- kuni kaheksa-aastasi loodushuvilisi lapsi kuni 24. augustini igal kolmapäeval suvemuuseumisse. Tegevuses saab kaasa lüüa keskpäevast kuni kella kaheni (12-14) ning iga kord on eri teema. Täna, 13. juulil, on vaatluse all konnad. Üheskoos uuritakse, kes on konnad ning milline on nende eluviis. Muusikahuviliste rõõmuks kuulatakse konnakontserti. Juhendaja on Laura Kirsimaa. Tuleval kolmapäeval, 20. juulil, uuritakse elu mullas ning juuli viimasel kolmapäeval, 27. juulil, on teemaks linnud. Augustikuu suvemuuseumide kohta uuri loodusmuuseumi veebilehelt .

Suvemuuseumis käiku ei ole vaja varem registreerida, osaleda saab muuseumipiletiga: kaheksa-aastastele ja noorematele on sissepääs tasuta, üheksa-aastastele ja vanematele lastele maksab pilet 3 eurot, täispileti saab soetada 5 euro ja perepileti 10 euro eest. Piletiga saab peale suvemuuseumi käia ka kogu loodusmuuseumis. Eesti loodusmuuseum asub Tallinnas Lai 29A.

Eesti loodusmuuseum


Pühapaikade õhtu Saaremaal Ahto Kaasikuga

Esmaspäeval, 18. juulil kell 18-20 toimub Saaremaal Mihkli talumuuseumis loodusõhtu "Põlised pühapaigad". Meie pühapaikade põnevatest ilmingutest loodus- ja kultuurmaastikul räägib Ahto Kaasik. Ühtlasi tutvustab ta oma hiljuti ilmunud raamatut "Põlised pühapaigad". Loodusõhtul saab väljaannet soodushinnaga osta ning raamatu autor jagab autogramme.

Üritusele pääseb muuseumipiletiga, mis maksab täiskasvanutele 1,5 eurot ja õpilastele 1 euro. Huvilistel palutakse varem registreeruda e-posti teel mihkli@muuseum.tt.ee või telefonitsi 5666 3667. Mihkli talumuuseum asub Saaremaal Kihelkonna vallas Viki külas.


Rahvusvaheline rabapäev Laukasoos Lahemaal

Eestis on ehtsaid soid alles alla 6% riigi kogupindalast; kõrgsood ehk rabad hõlmavad sellest umbes poole. Kui räägitakse rabadest, käsitletakse tavaliselt liigi- või elupaikade kaitset, süsiniku sidumise või soos ringleva vee puhastumisvõimega seotud teemasid. Ökoloogilise teabe muudavad värvikamaks mitmesugused pärimuslood ja pildisarjad. Samas on Eestis küllaltki vähe tuntud käsitlus rabadest arheoloogide pilgu läbi. Et seda tühimikku täita ja üksiti tähistada rahvusvahelist rabapäeva, korraldavad Eestimaa looduse fond koos Arheovisioni ning Tartu ülikooliga 24. juulil välikonverentsi "Soo ja arheoloogia" .

Päeva jooksul otsitakse arheoloogide juhatusel võimalikke leiukohti, näidatakse, kuidas metallidetektorit käsitseda ning mismoodi arheoloogilisi prooviauke kaevata. Käiakse Loobu jõest ida pool asuvatel liivastel soosaartel ning vaadatakse üle vana sootee koht. Samuti jagatakse teoreetilist teavet, mil moel arheoloogid üldse soos tegutsevad, ja mida teha siis, kui juhuslikule matkajale või teadustöötajale satub silma alla mõni arheolooge huvitav leid. Päeva juhivad Kaarel Sikk mittetulundusühingust Arheovisioon ja Pikne Kama Tartu ülikoolist.

Osaleda saab tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Registreeruda saab interneti kaudu . Osalejatel tuleb päevane söögi- ja joogivaru endal kaasa võtta. Ühtekokku liigutakse umbes kümme kilomeetrit, sh ületatakse kummipaadiga Loobu jõgi. Päevakava ning muu info leiab ELFi portaalist .

ELF


Vikatiga heinategu on Nedrema talgute lahutamatu osa (foto: ELF)

Talgute suvekool Nedremal

Eestimaa looduse fond kutsub 11.‒14. augustil Nedrema puisniidule talgute suvekooli. Selle raames tehakse Eesti suurimal puisniidul heina nagu ennevanasti, saab osaleda põnevates õpitubades ning kuulata Ööülikooli loengut ja pärimusmuusikat. Rohkem teavet leiab talgute portaalist .

ELF


MAAILMAST


See safiiraara on pildistatud puurilinnuna (foto: Al Wabra Wildlife Preservation)

Kas safiiraara on looduses tagasi?

Safiiraara (Cyanopsitta spixii / Ara spixii) on Brasiilias kuulus lind, kes oma erksa välimuse tõttu on olnud animafilmi "Rio" peaosaline. Paraku kuulub ta ka äärmiselt ohustatud liikide kategooriasse ja võib olla loodusest juba lausa kadunud, sest pärast 2000. aastat polnud teda keegi näinud. Liigile on ühelt poolt saatuslikuks saanud tema tuntus: linnukauplejad kipuvad neid müügiks püüdma. Kiita pole ka papagoi elupaikade seisund.

Seda rohkem oli põhjust rõõmustada, et juunis märkas uhket lindu 20 000 elanikuga Curaįá väikelinna talumees Nauto Sergio de Oliveira. Curaįá asub kuivas, portugali keeles caatinga'ks kutsutavas Bahia piirkonnas, mille taimestik koosneb põhiliselt torkpõõsastest. Oliveira andis oma leiust naabritelegi teada ning järgmisel hommikul läksid tema abikaasa Lourdes ja tütar Damilys juba koidu eel lindu otsima. Naistel oli õnne: nad mitte üksnes ei näinud lindu, vaid Damilys Oliveiral õnnestus aarat taskutelefoniga filmida. Videolõik, millelt oli hästi kuulda safiiraara liigiomane häälitsus, saadeti kohalikule linnukaitseühingule SAVE Brasil. Asjatundjail polnud kahtlust: see on safiiraara. Otsemaid suundus Bahiasse safiiraara kaitsele keskendunud ühenduse Projeto Ararinha na Natureza ekspeditsioon.

Märgatud isendi päritolu pole muidugi teada; väga võimalik, et tegu on puuripõgenikuga. Piirkond, kus lind võib liikuda, on väga suur ja osalt raskesti ligipääsetav. Sestap pole üllatav, et uurijail pole teda vähemalt kohe õnnestunud kohata. Seevastu annab leid hoogu juba 2014. aastal algatatud kavale rajada caatinga ja jõeäärsete metsade piirkonda 44 000 hektari suurune kaitseala.

Kõrvuti alanud välitöödega jätkuvad pingutused saada vangistuses elavailt safiiraaradelt järeltulijaid, keda oleks edaspidi võimalik loodusesse lasta. Peale Brasiilia löövad programmis kaasa Katari ja Saksamaa linnujaamad, kus elab praegu kokku 130 safiiraarat.

BirdLife International / Uudistaja


63 sentimeetri pikkune jämepea on pigem väheldane isend (foto: Dezidor/Wikimedia)

Ameeriklased püüavad tõrjuda karpkalade võõrliike süsihappegaasiga

Kirjastuse Taylor & Francis ajakirjas Transactions of the American Fisheries Society ilmunud uurimuses (täisteksti vt siit) kinnitavad Illinoisi ülikooli ja Ameerika ühendriikide geoloogiateenistuse USGS teadlased, et süsihappegaasi juhtimine vette võib aidata kontrollida Aasiast pärit võõrkarpkalade liikumisi ja käitumist.

Väga suureks kasvavad karpkalad jämepea ehk kirju pakslaup ( Hypophthalmichthys nobilis) ning hõbekarp ehk harilik pakslaup ( Hypophthalmichthys molitrix) on olnud populaarsed kasvanduskalad, ent võõral maal loodusesse pagedes võivad nad osutuda ohtlikeks invasiivideks, kes võtavad toidu kohalikelt kala- ja molluskiliikidelt. Ameerikas lasti neid karpkalalisi lausa otse loodusesse, kuna loodeti, et hea isuga tulnukad suudavad ohjeldada vetikate vohanguid ja puhastada majandusvett. Suures järvistus on neist kalahiiglastest aga saanud tõeline nuhtlus: mitte ainult toidukonkurentsi tõttu, vaid ka seepärast, et kogukad, üle meetri pikkuseks kasvada võivad pakslaubad kargavad meetri või paargi veest välja ja võivad põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi jetisõitjatele ning veesuusatajatele.

Wisconsinis La Crosses asuva USGS keskkonnateaduste keskuse tiikides katsetati süsihappegaasi liia mõju mõlemale kõnealusele karpkalaliigile, aga ka kohalikele liikidele, näiteks piisonkalale ( Ictiobus cyprinellus), kärpsägalasele Ictalurus punctatus'ele, luItstuurale ( Polyodon spathula) ja kollasele ahvenale (Perca flavescens ), ning jälgiti kõigi liikide käitumist enne CO 2 lisamist, lisamise ajal ja pärast seda. Selgus, et kõik liigid peale luitstuura vältisid süsihappegaasilisandiga tiigiosi. Karpkalalaste teatud liikumised muutusid kohe pärast CO 2 lisamist aeglasemaks ning jämepea eelistas lisamiskohast võimalikult kaugel paiknevat tiigiosa.

Kuna ilmne mõju oli olemas, tahetakse nüüd kindlasti katsetusi jätkata, et selgitada suurenenud CO 2-sisalduse pikaajalist mõju karpkaladele, aga ka ohtusid, mis võivad sellises vees ilmneda kohalikele liikidele. Seejärel tuleb uurida süsihappegaasi mõju jämepeale juba looduslikel vetel.

AlphaGalileo/Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.