Eesti maapõueressursside heaperemehelikuks ja ühiskonna jaoks tõhusaimaks kasutamiseks vajab Eesti esmalt oluliselt rohkem teavet enda maapõue kohta, järeldas Maapõue strateegiat koostav töörühm.

"Et sõnastada hea peremehepoliitika põhimõtted, ehk kuidas kavatseme kasutada meie maapõueressursse ühiskonna parimaks hüvanguks järgmistel aastakümnetel, on kõige tähtsam saada meie maapõue kohta rohkem teada," tõdes keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus pärast eileõhtust töörühma vahekokkuvõtet. "Neli alltöörühma töötasid küll erinevate suundadega, kuid põhilised järeldused said üksmeelsed: vajame paremat ettekujutust erinevate maapõueressursside potentsiaalist, keskkonnariskidest ja võimalustest. Samuti peavad paigas olema riigi ülesanded ja struktuurid, et head peremehepoliitikat sihikindlalt ellu viia."

Ekspertidest, teadlastest ja huvirühmade esindajaist koosnevad töörühmad on eileõhtuseks vahekokkuvõtteks suure osa Maapõue strateegia sisulisest tööst teinud, keskkonnaministeerium hakkab Lõhmuse sõnul kirjutama saadud sisendi põhjal Maapõue strateegia eelnõud. "Loodame sügisel tutvustada eelnõud, mis loob aluse meie ühiskonna ühise vara heaperemehelikuks ja vastutustundlikuks kasutamiseks," sõnas Lõhmus.

Oluliste järeldustena tõi töörühm eilsel vahekokkuvõtte-koosolekul ka välja, et riigi maapõueressursside potentsiaali tõhusaks uurimiseks ja kasutamiseks tuleks luua riiklik geoloogiateenistus, sihipäraselt korraldada ülikoolide uurimis-arendustöö, aga ka süstematiseerida senised geoloogia-alased teadmised. Ühtlasi on vaja ka põhjalikku analüüsi Eesti maapõueressursside konkurentsivõimest, arvestades mitte üksnes nõudluspotentsiaali, vaid ka tootmise ja töötlemise ökoloogilisi ja sotsiaalseid mõjusid.

Töörühma hinnangul tuleks olemasoleva teadmise põhjal esmajärjekorras uurida selliste maapõueressursside potentsiaali nagu maasoojus, rauamaak, muldmetallid, fosforiit, graptoliitargilliit jt. Täna saadaolev teave maapõueressursside kohta on paljuski lünklik või aegunud. Ühtlasi tuleks luua 10-aastane uuringute kava koos vahendite ja planeerimisega ning viia 20 aasta jooksul lõpule kogu Eesti geoloogiline kaardistamine.

Maapõue strateegia eesmärk on luua terviknägemus maapõueressursside uurimisest ja kasutamisest Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, julgeoleku-, geoloogilisi ja keskkonnaaspekte. Strateegias sõnastatakse riigi eesmärgid ja hea peremehepoliitika põhimõtted maapõue uurimisel, kasutamisel ja kasutusse andmisel. Maapõue strateegia annab pikaajalised suunised ja põhimõtted maapõue puudutavate otsuste jaoks. Strateegia käsitleb kogu maapõue potentsiaali, st lisaks maavaradele ka potentsiaali nt ehituskeskkonnana, energiaallikana (maapõuesoojus), põhjavett jm.

Maapõue strateegia koostamist koordineerib Keskkonnaministeerium, kaasates väliseksperte, teadlasi, ettevõtjaid, ministeeriume ja riigiasutusi, keskkonnaorganisatsioone ja muid asjassepuutuvaid huvirühmi.

Lisainfot strateegia koostamise kohta leiab siit.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 30.06.2016 pressiteade