Valminud visioonidokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ suunab Eesti arengut keskkonnahoidliku majandusmudeli suunas.
Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel on valminud visioonidokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, millega lepitakse esmakordselt kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises sihis ja teekonnas selle poole liikumisel. Eelnõu on saadetud ministeeriumitele ja huvigruppidele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Visioonidokumendis kirjeldatud poliitikasuunised seavad teekaardi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks aastani 2050 energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse valdkondades. Tegemist on katusdokumendiga, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt.

Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majanduse- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjude hindamine näitas, et see eesmärk on täidetav ja toob endaga kaasa tõenäoliselt positiivse mõju majandusele ja energiajulgeolekule. Sellisel juhul on Eesti koguheide aastal 2050 ligi 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Juhul kui jätkub tänane trend ning riiklikult täiendavaid heidet vähendavaid poliitikaid ja meetmeid ei rakendata, väheneb koguheide praeguselt 21 000 miljonilt tonnilt aastaks 2050 vaid 65 protsenti ja on 14 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.

Keskkonnaminister Marko Pomerants selgitas, et lisaks looduslikele jõududele on inimese panus kliimamuutustesse märkimisväärne ning see võimendub ajas üha kasvava rahvaarvu ning tarbimise tulemusel. „Me ei saa kliimamuutusi vältida, küll aga saame neid leevendada ja paremini kohaneda kliimamuutuste mõjudega. Plaanin sajandi keskpaigaks vananeda ja eelistan seda teha vähem saastavas keskkonnas. Me peame oma käitumist muutma ja üle minema keskkonnasõbralikumale majandus- ja käitumismudelile. Ettevõtete kõrval peavad oma harjumusi ümber kujundama ka kõik inimesed.“
Pomerants lisas, et üheks võtmekohaks energeetika kõrval on kindlasti Eesti transpordisektori keskkonnamõju vähendamine – Eestis ostetud uute autode park on Euroopa Liidu üks saastavaim ja seda mitte sellepärast, et nad oleksid mingid „sarad“ - uued autod ju, aga võimas auto vajab rohkem kütust. „Järgmisel paarikümnel aastal peame oluliselt vähendama transpordisektori mõju kliimale ja keskkonnale“ ütles minister.
Kasvuhoonegaaside heite vähendamine on samas võimalus Eesti ettevõtetele. „Eestlased edukas IT rahvas, ning kliimamuutustest võidavad just need, kes suudavad välja töötada uusi nutikaid ja keskkonnasõbralikke rohetehnoloogia lahendusi, mida rakendada kogu maailmas,“ märkis Pomerants.

Liikumine keskkonnasõbalikuma majandusmudeli suunas:

· Mõjude hindamise tulemus näitas, et poliitikasuundade rakendumisel väheneb enim kasvuhoonegaaside heide aastaks 2050 energeetikas ja tööstuses, seejärel transpordis, vastavalt 67% ja 52%

· Energiatootmises ja tööstuses peab saastamine muutuma kulukamaks kui investeerimine vähese süsinikuheitega tehnoloogiate ja kütuste kasutuselevõttu.

o põlevkivi kasutamisel liigutakse järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat kasvuhoonegaaside heidet. Kodumaist põlevkiviressurssi tuleb maksimaalselt väärindada, mistõttu muutub tõenäoliselt põlevkivi otsepõletamine elektri tootmiseks majanduslikult mõttetuks 2030. aastaks. Mõjude analüüs näitab, et valdkonna heide väheneb muu hulgas elektritootmisel põlevkivi otsepõletamise vähenemise, sealhulgas vanade põlevkivi tolmpõletusplokkide sulgemise tõttu aastaks 2023.

o energiamajanduse, sealhulgas transpordi heidet tuleb otsustavalt ja oluliselt vähendada. See tähendab tänase taastumatul ressursil põhineva ja saastava energiatootmise asendamist valdavalt kohaliku taastuvenergia tootmisega.

o täiendav energiasääst tekib nutikates võrkudes ja säästlikes kodumajapidamistes.

· Transpordis tagab riik, et ebaökonoomsete sõidu- ja kaubaautode kasutamise kulu hakkab adekvaatselt kajastama keskkonnale põhjustatud kahju.

o üle 90 protsendi kasvuhoonegaaside heitest tuleneb maanteetranspordis kütuste põletamisest. Suurendatakse sõidukipargi ökonoomsust ja säästlike transpordikütuste osakaalu eelkõige eesmärgipärase maksupoliitika ning avaliku sektori eeskuju abil.

o teadlikkuse kasvu ja tõhusama planeerimise abil peab vähenema inimeste sundliikumise vajadus. Eelisarendada tuleb kergliiklust, ühistransporti ja vähese süsinikuheitega transpordisüsteeme. Kallimaks muutub ebaökonoomsete isiklike sõiduautode ülalpidamine.

· Metsamajanduses tuleb suurendada Eesti metsade ja muldade süsiniku sidumise võimet ning talletada süsinikku Eestis tehtud puittoodetes. Energiatootmises saab madalakvaliteedilise puiduga asendada taastumatute ressursside kasutamist.

o majandatava metsamaa tootlikkust suurendatakse peamiselt hooldusraie, puistute õigeaegse raie ja metsa kiire uuendamisega kasvukohatüübile sobilike puuliikidega.

o Majandatavates metsades rakendatakse paindlikke ja puistute kasvupotentsiaalist sõltuvaid raievanuseid, arvestades sealjuures säästva metsanduse põhimõtete ja elurikkuse säilimisega.

o Arendatakse kodumaist puidukasutust ja tootmist, näiteks edendatakse puidu suuremat kasutust ehituses energiamahukate materjalide asemel.


· Põllumajanduse tootlikkust ja väetiste kasutamise tõhusust tuleb suurendada, asendades sealjuures mineraalseid väetisi orgaanilistega (nt biosüsi).

o Motiveeritakse põllumajandustootjaid muldade süsinikuvaru suurendama, looma ja säilitama püsirohumaid, väikemärgalasid ja puhvervööndeid ning vähendama turvasmuldade harimist.

o Soodustatakse keskkonna- ja kliimasõbralike viljelusviiside ja tavade praktiseerimist ning tõhusate põllumajandustehnoloogiate ja praktikate rakendamist, et säilitada ja suurendada põllumaade viljakust ning tagada sealne elurikkus.

o Väärtusliku mullastikuga põllumaa kasutusest väljalangemist või selle pindala vähenemist piiratakse riiklike õigusaktidega.
Dokumendi koostamise sisendina tellis Keskkonnaministeerium järgmised analüüsid, et hinnata poliitikasuuniste rakendumisega kaasnevaid mõjusid: Mõjud kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heite vähendamisele, Eesti Keskkonnauuringute Keskus; Sotsiaalmajanduslikud mõjud, Eesti Arengufond, Civitta Eesti AS ja Finantsmaailm OÜ; Mõjud energiajulgeolekule, kaks eraldiseisvat analüüsi tellitud koostöös Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomiteega. Teostajad Tallinna Tehnikaülikool ja Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskus.
Visioonidokumendi koostamiseks viidi läbi laiahaardeline kaasamisprotsess 2015. aasta märtsist kuni 2016. aasta märtsini koguti huvirühmadelt sisendit viiest valdkondlikust kaasamistöörühmast: energeetika ja tööstus, transport, põllumajandus, metsandus ja jäätmemajandus. Kaasamistöörühmad kohtusid selle aja jooksul 25 korral ja vahetasid mõtteid elektrooniliselt. Töös osales üle 80 huvirühma (sh liidud, ettevõtted, teadlased).
Kliimapoliitika põhialuste 2050 koostamise kaasamisalased tegevused on ellu viidud koostöös Riigikantseleiga 2014-2020 haldusvõimekuse prioriteedi „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamise“ meetme raames.
Loe pikemalt:
Dokument „Kliimapoliitika põhialused aastani eelnõu2050“ - http://www.envir.ee/sites/default/files/kliimapoliitika_pohialused_
aastani_2050.pdf
Dokumendi seletuskiri - http://www.envir.ee/sites/default/files/kliimapoliitika_pohialused_
aastani_2050_seletuskiri.pdf
Memo: http://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_luhimemo_2016.pdf