Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 08.06.2016 (2016-06-08 08:19:54)


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


Toeta Eesti oma teadus- ja loodusajakirjade ilmumist ning telli Horisont, Eesti Loodus ja Eesti Mets postkasti!

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Eesti Looduse toimetaja, doktorikraadiga geograaf Helen Külvik (foto: Facebook)

Loodusajakiri Kukus: räägime Eesti Looduse mainumbrist

Iganeljapäevane Kuku raadio saade "Loodusajakiri" tutvustab Eesti Looduse mainumbri kirjutisi, kokkuvõtte ajakirjast teevad toimetaja Helen Külvik ja intervjueerija, Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado. Pikemalt tuleb jutu Heleni enda kirjutisest Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkaraja kohta ning tema toimetatud artiklist "Kas looduskaitse on tulnud mõisaparkidele kasuks või kahjuks?", mis ajendab vaidlusi ja millele on lisatud mitu kommentaari. Räägime ka ajakirja avaartiklitest, mis tutvustavad tänavuse aasta liblikat mustlaik-apollot. Samuti tuleb juttu Rein Kuresoo reisiloost ja Peeter Eegi kirjutisest, milles meenutatakse asbesti ohtlikkust.

"Loodusajakirja" saateid saab järelkuulata Kuku raadio veebilehel .


2015. a pälvis Eesti Looduse fotovõistluse loomafotode peaauhinna ja eriauhinna elurikkuse foto eest noorte kategoorias Geteli Hanni


Eesti Looduse fotovõistlus

Eesti Looduse tänavune fotovõistlus toimub seitsmeteistkümnendat korda. Tavapäraselt saab pilte üles laadida 1. septembrist kuni 1. oktoobri südaööni, kuid paremaid kaadreid tasub juba praegu looduses püüdmas käia. Noorte kategoorias edukalt osalenud piltnikke ootab Photopointi fotokursus: võitjad saavad võtta osa veebiõpikeskkonna kursustest "Makrofotograafia" ja "Loodus- ja perefotograafia põhitõed". Ootame rohket osavõttu, sh noorte hulgas!

EESTI SÕNUMEID


Ülemisel fotol keskel Negavati võitjameeskond Karbiketrajad; alumisel fotol pipetiotsikute karp, mis töödeldakse 3D-printeri niidiks (fotod: Meelis Meilbaum)

Parim Negavati meeskond ketrab karpe

Tudengite ressursisäästuvõistluse Negavatt finaalis selgus kolm parimat ideed, mille autorid saavad oma ülikoolis kuni 10 000 euro eest teoks teha. Esikoha sai Tartu ülikooli meeskond Karbiketrajad, kes töötlevad laborites kasutatavad pipetiotsikute karbid 3D-printerite niidiks.

Teisele kohale tuli Tallinna ülikooli võistkond "Loobu topsingust!". Nemad sisustavad ülikooli populaarseimad kohvikud korduskasutatavate plasttopsidega, et vähendada ühekorratopside jäätmeteket. Kolmandale kohale jõudis Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži projekt Smartvent. Selle meeskonna soov on varustada klassiruumid soojustagastusega ventilatsiooniseadmetega, mis aitavad hoida kokku küttkulude ja ventilatsioonisüsteemide paigalduse pealt.

Rakvere targas majas toimunud finaalis võttis mõõtu kümme ideed, mis olid lõppvõistlusele pääsenud 55 Negavatile esitatud projekti hulgast. Žüriisse kuulusid uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska, Rakvere teatri kunstiline juht ja näitleja Üllar Saaremäe, saate "Rakett 69" 2015. aasta võitja Karl Reinkubjas, ettevõtte Joik asutaja Eva-Maria Õunapuu, keskkonnaminister Marko Pomerants ja KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste. Täpsemalt saab auhinnatud ideedega tutvuda Negavati Facebooki-lehel.

KIK


Tänavused Keskkonnakäpa saajad on teada!

Keskkonnakäpa võistlusele esitati tänavu 82 tööd, enim projekte oli seotud taaskasutuse ning käed-külge-lahendustega. Keskkonnakäppasid antakse välja neljas kategoorias: tubli tegutseja, õnnelik õppija, tark tarbija ja kogukonna kaasaja. Peale nende selgitati välja rahva lemmikud ning innuka innovaatori eriauhinna saaja.

Tarkadeks tarbijateks peeti tänavu Tallinna Saksa gümnaasiumi, kes tegi vanadest koolilaudadest minitenniselauad; samuti Prillimäe/Salutaguse noori, kes koristasid koduküla, ning Tallinna Tammetõru lasteaeda särgivaiba mõtte eest. Tark tarbija on ka Tartu loodusmaja, kes korraldas erivajadustega õpilaste loometööde näituse. "Õnneliku õppija" kategoorias toodi esile Narva Soldino gümnaasiumi merepäeva korralduse eest, Tallinna Tondi põhikooli 7.m klassi õpilasi paberi- ja papijäätmetest meisterdatud rütmipillide eest, Kohtla-Järve lasteaeda Tareke (teemaks aiamaa, sügise värvid ja vee säästmine), Liana Vihma (Võrukaela õpiõu eest) ning Eesti loodusmuuseumi väikeste teadlaste klubide korralduse eest. Kogukonna kaasajatena tunnustati tänavu viit meeskonda, nende hulgas Salme põhikooli õpilasi Mariliis Lazarevi ja Mare Poopuud, kes rajasid õuesõppeklassi. Tunnustuse pälvis ka Eesti kalastajate selts ja Jüri Nurk, kes korraldasid vabatahtlikult kalade kudekaitset.

Rahva lemmikud on väikeste teadlaste klubi (Eesti loodusmuuseum), loodussäästlikumaks muudetud bussipaviljon (Aveli Uustalu ja Adriana Alliku Illuka koolist), särgivaip (Tallinna Tammetõru lasteaed), Tõrva gümnaasiumi looduslähedane õpe ja näitus "Milleks meile putukad?" (Mari Liima). Innuka innovaatori tiitli said Salme põhikooli õppurid Kristjan Treirat, Karm Koduvere ja Alex Salong, kes valmistasid käbidest briketti. Vaata rohkem teavet Keskkonnakäpa võistluse kohta selle veebilehelt.

Keskkonnaamet



Pildil teeb karuputketõrjet keskkonnaameti looduskaitsebioloog Maria Rätsep (foto: Martin Ott)

Pidev tõrje on aidanud karuputkekolooniate arvu vähendada

Karuputke on Eestis riikliku kava alusel tõrjutud alates 2005. aastast. Sel aastal on esimest korda näha, et kolooniate kogupindala on vähenenud ning eeldatavasti väheneb see ka 2017. aastal.

Tänavu on tõrjutavate Sosnovski karuputke ja hiid-karuputke kolooniate kogupindala 2183 ha, s.o 45 ha väiksem kui mullu. Kokku on täielikult hävinud või hääbumas ligi 600 karuputkekolooniat 300 hektaril. "Seda, et tõrje on tulemuslik, näitab ka asjaolu, et karuputkekolooniate sees on putketaimede tihedus vähenenud. Hiiumaa on praeguseks peaaegu putkevaba, olulisel määral on õnnestunud karuputkest vabaneda ka Saaremaal. Jätkuvalt on kõige halvemas seisus ja kolooniate pindalalt teistest maakondadest peajagu üle Harjumaa, kuhu lisandub ka enim uusi kolooniaid," selgitas keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Madli Linder.

Kogu Eestis teada olevates karuputkekolooniates tehakse tõrjet maikuust augustini, vajaduse korral septembrini. Välja on jäetud vaid need üksikud kolooniad, kus maaomanik on tõrjest keeldunud.

Karuputke võõrliike tõrjutakse glüfosaadil põhinevate herbitsiididega, kuid taimekaitsevahendite ohtlikkuse tõttu on üha rohkem kasutatud ka teisi tõrjemeetodeid. Enim levinud on putketaimede väljakaevamine, misjärel nende juured purustatakse. Neis paikades, kus herbitsiidi kasutus ega kaevamine pole võimalik või putked juba õitsevad, lõigatakse taimede sarikaid, mis maetakse või põletatakse.

Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, seetõttu eeldab tulemuslik tõrje maaomanike mõistvat suhtumist. Tõrjet võib teha ka ise, kuid sel juhul võiks sellest keskkonnaametile teada anda. Putki tõrjudes tuleb kindlasti kasutada kaitsevahendeid, et hoida ennast nii herbitsiidi kui ka nahakahjustusi tekitava mürgise taimemahla eest. Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje juhised leiab keskkonnaameti veebilehelt ; sealt leiab ka teavet karuputkekolooniate asupaiga kohta.

Sosnovski karuputk on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, seega on tema kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tõttu taim võiks levida, keelatud ja karistatav.

Keskkonnaamet


Väikese väina tammil hukkunud luik (foto: Hannes Pehlak)

Toeta Väikese väina seisundi parandamist

Väikese väina selts on algatanud allkirjade kogumise Väikese väina ja selle elustiku seisundi parandamise heaks. Esiteks soovitakse rajada Saaremaa ja Muhu vahel oleva teetammi sisse avad, mis tagaksid veevahetuse väina eri osade vahel ja kalade vaba liikumise. Teiseks tuleks eemaldada mööda tammi kulgev kõrgepinge õhuliin, kuna selle tõttu saab aastas hukka sadu veelinde: luiki, uju- ja sukelparte, hallhaigruid, lauke jt. Kolmandaks on vaja tammile rajada reoveepuhastussüsteem, sest teelt vette sattuvad ühendid mõjutavad kogu toiduahelat väinas. Algatust toetab ka Eesti ornitoloogiaühing, kes soovitab anda pöördumisele oma allkiri.

Saaremaa ja Muhu vahel asuv Väike väin kuulub rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade võrgustikku ning selle väärtuste kaitseks on loodud Väikese väina hoiuala. Väike väin on üks Eesti olulisemaid veelindude rände koondumis- ja peatuskohti ning tähtis veelindude pesitsusala.

Väikese väina seltsi algatatud pöördumine edastatakse pärast allkirjade kogumist riigikogule, vabariigi valitsusele ja asjasse puutuvatele ametkondadele. Esmasiht on jõuda selleni, et väina seisundi parandamist peetaks esmatähtsaks ja selle nimel astutaks samme. Oma allkirja saab pöördumisele anda 28. juulini rahvaalgatuse portaalis .

VVS


Männikärsakas (foto: Beentree/Wikipedia)

Männikärsaka tõrje on hädavajalik

Tavatult põuase kevade tõttu on kogu Eestis märgatud erakordselt ulatuslikke männikärsakakahjustusi istutatud okaspuukultuurides. Eesti erametsaliit kutsub üles kõiki metsaomanikke, kes on eelmisel sügisel või sel kevadel rajanud kuuse- ja männikultuure, neid üle vaatama, et teha kindlaks männikärsaka kahjustusi. Samuti tasuks kontrollida mullu kevadel istutatud kultuure, kuna ka seal on täheldatud kahjustusi.

Männikärsakad koorivad väikeste puude tüvel koort, enamasti laiguti. Suurema arvukuse korral võivad nad tüved tervenisti paljaks koorida, mille tagajärjel taimed hukkuvad. Nii võivad kärsakad hävitada metsakultuuri täielikult. Väiksema asurkonna puhul võivad kahjustused puudel ajapikku kaduda ja vaiguga armistuda. Tihti jäävad kahjustatud puud tervetele alla ning nende kasv on pärsitud.

Vardi erametsaseltsi juhatuse esimehe ja metsaomaniku Taavi Ehrpaisi sõnul ei ole ta varem nii hullu kärsakakahjustust kohanud. "Kõige kurvem on see, et kärsakakahjustusi ei ole üksnes värsketel kultuuridel, vaid ka kultuurides, mis on istutatud kaks kuni kolm aastat tagasi, kus eelnevalt kärsakakahjustusi ei ole olnud. Nendel lankidel, kuhu on istutatud avatud juurekavaga või pott-põld-taimed ehk suurema tüveläbimõõduga taimed, on lootust, et need ellu jäävad. Kindlasti soovitan kõigil metsaomanikel oma okaspuukultuurid üle vaadata, et selgeks teha, kui suured kahjustused on."

Eesti erametsaliit soovitab kahjustuste korral teha kärsakatõrjet. Väiksematel aladel aitab ka kärsakate korje metsaistutusaladelt. Suurematel aladel on ainuke tõhus viis pritsida taimekaitsevahenditega. Nimekirja nendest taimekaitsevahenditest, mida võib metsas kasutada, leiab põllumajandusameti võrgupaigast . Lisateavet ja nõu tasub küsida kohalikelt metsaühistutelt ja metsakonsulentidelt; kontaktandmed leiab erametsa veebilehelt.

Eesti erametsaliit

TASUB OSALEDA


Seminaril käsitletakse kohaliku omavalitsuse ja looduskaitse suhteid

Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjon kutsub 54. ettekandepäevale, kus arutletakse teemal "Kohalik omavalitsus ja looduskaitseˮ. Sõna saavad Urmas Tartes, Kalev Sepp, Kaja Lotman, Leelo Kukk, Kaili Viilma, Mikk Sarv, Tarmo Tüür ja Karin Kangur. Seminar peetakse täna, 8. juunil Tartus Baeri majas (Veski 4); üritus algab kell 11.

TA LKK


Metsis (foto: Tõnu Pani/Wikipedia)

Oodatakse metsisetalgutele

Eesti ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke abilisi 7.‒20. juunil Kirde-Eestis ja Soomaal peetavatele metsisetalgutele. Kavas on paarikümnel proovialal teha ulatuslik loendus ning kanda kaardile metsiste ja nende pesakondade tegevuskohad. Töö käigus märgitakse üles ka muud metsakanalised ja nende tegevusjäljed.

Tööd on seotud RMK, Eestimaa looduse fondi, Tartu ülikooli ja Eesti ornitoloogiaühingu projektidega, mille raames püütakse selgitada soode taastamise ja raiete mõju metsistele, saada olulist teavet metsiste pesitsusaegase paiknemise, kiskluse surve, metsakanaliste suremuse jms kohta. Lähemat teavet leiab talgute portaalist .
EOÜ


Metsiku linnalooduse pildivõistlus

Kuni 12. juunini saab saata oma fotosid võistlusele "Metsik linn". Oodatud on Eesti linnades või asulates tehtud pildid, millel on kujutatud inimese ja looduse kokkupuutepunkte, kuid ka konflikte. Iga autor võib esitada kuni kolm tööd ning need tuleb laadida Defolio portaali .

Eraldi võistlevad lapsed ja kuni 15-aastased noored (k.a); üldarvestuses ei ole osavõtjate vanus piiratud. Võidutööd selguvad 29. juunil Tartu loodusfestivali avaüritusel. Osalemise kohta loe täpsemalt Defolio portaalist. Teavet saab ka telefonil 737 6076 ja e-kirja teel loodusmuuseum@ut.ee.

TÜ loodusmuuseum


Koolitus tõrva ja lubja kasutusest ehituses

Selle nädala reedel ja laupäeval, 10.‒11. juunil, toimub Saaremaal Lääne-Saare vallas kultuuripärandi koolitus "Tõrva ja lubja kasutamine traditsioonilises ja kaasaegses ehituses". Osaleda saab tasuta, ent 11. juunil pakutakse lõunasööki, mis maksab 3 eurot (tasuda saab kohapeal sularahas). Vajalik on end registreerida: seda saab teha kuni 9. juunini - või kuni kohad on täidetud - telefonil 522 6139 ja e-posti teel krista.kallavus@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet


Maanteemuuseumi uus hooajanäitus on loomadest teedel

Juuni esimesel päeval avati Eesti maanteemuuseumis hooajanäitus "Loomad teel", mis tutvustab teel ja selle ääres kohatavaid loomi. Muu hulgas saavad huvilised selgeks loomade jäljerajad, kuid näeb ka seda, kuidas on loomad läbi aegade teed ja selle ümbrust kujundanud. Näitusel juhatab teed maskott mäger, kes on tänavuse aasta loom. Näitust saab vaadata septembri lõpuni. Maanteemuuseum asub Põlvamaal Kanepi vallas Varbusel ning on avatud teisipäevast pühapäevani kella 10‒19.

Eesti maanteemuuseum


Aita kaasa Rõuge muinastalu rajamisele!

Möödunud nädalavahetusel alustati uut hooaega Rõuge muinaskülas, kus jätkatakse rekonstrueerimistöid. Appi on oodatud kõik, kel on soovi järele proovida palkmaja ehitust ajastuomaste tööriistade ja arhailiste töövõtetega. Samuti oodatakse ajaloo- ja arheoloogiasõpru muinasküla rajamist uudistama. Projekti aktiivne periood lõpeb 24. juulil.

Hooned ehitatakse talgutena praktilise koolituse vormis. Tänavu on plaanis kaitsta ait ja sepikoda kahjustavate ilmastikumõjude eest. Ühtlasi on soov lõpetada aida katusekatte paigaldus: mullu laotud rookatuse hari kaetakse mätastega. Sepikojale ehitatakse katuse tugikonstruktsioon ja pannakse katusekate. Seegi hoone saab mätaskatuse, veel kinnitatakse katuse siseküljele saviga määritud vitspunutis, et tagada tuleohutus.

Talguhuvilistel tasub ennast aegsasti registreerida interneti teel . Rohkem teavet leiab muinasküla veebilehelt. Lisa saab küsida ka e-posti teel viire.kobrusepp@gmail.com või telefonitsi 554 8781.

Uudistaja


Põhjatu allikas Kaarma kihelkonna Pähkla külas (foto: Janno Loide)

Rahvusvaheline võistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

Alanud on hiite kuvavõistlus: oodatud on fotod hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse siht on väärtustada ajalooliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning innustada inimesi pühapaiku külastama ja hoidma.

Tänavu üheksandat korda peetava rahvusvahelise võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied ja pühad mäed, veekogud, puud, kivid jms, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Peale nende jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, Mulgimaa, Jõgeva maakond, saared, looduskaitse jm. Oodatud on ka mujal maailmas tehtud pildid. Fotosid saab saata hiljemalt 31. oktoobrini maavalla kuvavõistluse portaali kaudu .

Maavalla koda


Meenutus mullusest EOÜ suvepäevadest (foto: EOÜ)

Linnuhuviliste kokkutulek peetakse tänavu Lahemaal

Eesti ornitoloogiaühingu avatud suveseminar ehk suvepäevad on 2.‒3. juulil Lahemaal Kolgal. Suvepäevadele on oodatud kõik huvilised, ei pea olema ühingu liige. Programmis on ettekanded Lahemaa ja Soome lahe lindudest ning kohalikust elust, suur pesakastipäev, määramisvõistlus, linnu- ja kultuuriretked, luule- ja laululahing, lõke, muusika, üllatused jm. Eraldi tegevused on lastele ja noortele. Programmi, registreerimisvormi, osalustasud jm olulise teabe leiad EOÜ kodulehelt. Registreeruda on vaja hiljemalt 27. juunil.

EOÜ

MAAILMAST


Täiskasvanud vööthüljes (Histriophoca fasciata) on teistest hülgeliikidest hästi eristatav tumedast karvastikust esile tõusvate heledate vöötide tõttu (foto: Alaska Dispatch News)

Beringi mere vööthüljestel on salapärane haigus

Mõni aasta tagasi tabas müstiline ja kohati ka fataalne haigus Alaska viigerhülgeid - neilt pudenes osaliselt või täielikult karvkate ning tekkisid leemendavad vermed -, nüüd on samasuguseid sümptomeid märgata ka teistel jääl elavatel hülgeliikidel, esmajoones vööthülgel.

Beringi merel ette võetud uuringu käigus püüti kokku kümme vööthüljest, neist üks oli päris karvutu ning koguni seitsmel oli karvavabu laike; ühel oli karv küll üleni alles, aga kehal ja loibadel oli haavandeid ja mädaville. Karvutu loom oli väga loid, ent teistel väliste hädadega isenditel ei tundunud olevat muid terviseprobleeme.

2011. aastal oli hüljeste üldpilt palju hullem kui praegu. Suuremal osal viigritel oli karvata laike ja haavu ning hulk loomi oli surnud. Leidus ka samalaadsete hädadega randaleid ja habehülgeid. Vööthüljestest registreeriti toona ainult üks haige loom. Uuringuid teinud ookeani- ja atmosfääriamet (NOAA) pidi tookord hukkunud loomade kohta andma hinnangu "teadmata põhjusega surmajuhtum", ent see eeldab eriuuringut. Samalaadse teadmata põhjusega huku avastas morskadel USA kalandus- ja loodusamet. Eriuuring on kestnud siiani; morskade kohta see siiski lõpetati, kuna rohkem selliseid haigusjuhte pole ette tulnud. Vaheaastail on haigeid hülgeidki nähtud üsna vähe.

2011. aastal alguse saanud haiguspuhangu põhjus on kõigest hoolimata ebaselge; põhjustena on esile tõstetud radioaktiivset kiirgust, mürgiseid vetikaid ja bakterinfektsiooni. Samuti pole selge, kas nüüd vööthüljestel avastatud hädad on uus haiguspuhang, eelmise tõvelaine järelmõju või veel midagi muud. Ometi ollakse üsna veendunud, et enne 2006. aastat selliseid ilminguid ei olnud ning ka 2006.-2010. aasta ekspeditsioonide aegu pole seda laadi hädasid registreeritud. Küll pandi mõned kirja 2014. aastal.

Vööthüljes on mitmes keeles oma nime saanud omapärase vöödilise karvastiku tõttu, mis tekib nelja-aastasel loomal. Vast sündinud hülged on valged, noored loomad aga hallid.

Kuna jääolud on viimastel aastatel järsult halvenenud, tuleb jääl elavatel hüljestel hakkama saada varasemast hoopis viletsamas keskkonnas. Seepärast soovitasid keskkonnakaitsjad NOAAl 2007. aastal arvata viiger hukuohus liikide hulka. NOAA pole sellega siiani nõustunud.

Kohalikud põlisrahvad kütivad üsna hoolega viigreid, randaleid ja habehülgeid ning seetõttu on nende kohta ka rohkem andmeid. Vööthülged satuvad jahisaagiks hoopis harvem. Aga kõnealust häda pole võimalik eemalt kindlaks määrata; selleks peab loom olema inimesel käes. Sestap pole võimatu, et nüüd avastatud haigus avaldus vööthüljestel juba mõni aasta tagasi.

Seekordse uuringu ajal püüdsid teadlased neli nädalat hülgeid suurte võrkudega; kätte saadud loomi kaaluti ja mõõdeti, võeti vereproov ja tehti mõned biopsiad, pandi loomale külge jälgimisseade ning lasti jälle vabaks. Sellises uuringus on vööthüljes kõige lihtsam saak, kuna ta viivitab jääpankadelt lahkumisega kauem kui muud liiki hülged. Uuring on osa suurest mereimetajate programmist, mida täidetakse mõlemal pool Beringi merd koostöös Venemaaga.

Alaska Dispatch News / Uudistaja


Tartu Anne kanalis oli eelmisel neljapäeval vee temperatuur 22 kraadi ja suvitajaid jätkus. Mullu oli see supluskoht reostuse tõttu suure osa suvest kinni (foto: Toomas Jüriado)

Euroopa veetaristusse paigutatud raha on parandanud suplusvee seisundit

Euroopa keskkonnaamet ja Euroopa Komisjon (EC) avaldasid mai lõpus iga-aastase suplusvee aruande, kus on antud hinnang suplusvee kvaliteedile 2015. aastal ja ennustus, milliste supluskohtade veekvaliteet on hea ka tänavu.

Kokku on võetud andmed Euroopa Liidu, Šveitsi ja Albaania üle 21 000 proovi kohta, mis pärinevad rannaäärsest ja sisemaisest supluskohast. Ühtlasi selgub aruandest, kas proovidest on leitud inimväljaheidetest või loomasõnnikust põhjustatud reostust.

Lausa 96% supluskohtadest vastab miinimumnõuetele, 84% vastab rangematele, väga hea kvaliteedi nõuetele. Kasu on hakanud tooma 40 aasta jooksul veetaristusse paigutatud raha. Suurtes turismipiirkondades ja suurtes linnades, näiteks Blackpoolis, Kopenhaagenis ja Münchenis, on valminud tõhusamad reoveepuhastid, nõnda on saanud puhtamaks supluskohad sadamate lähedal, läbi linnade voolavad jõed ja supelrannad. EC keskkonna-, kalandus- ja merendusvoliniku Karmenu Vella sõnul on see selge märk EL edukast toimimisest ning näitab suurepäraselt, kuidas kõrgelt arenenud tööstuspiirkond nagu EL saab toimida keskkonnanõudeid järgides.

Aja jooksul on EL suplusvee kvaliteet paranenud. 1991. aastal vastas 56% supluskohtade vesi kõige rangematele standarditele. See osakaal suurenes 2015. aastal 87%-ni, nagu näitavad iga-aastased uuringud 9600 supelranna kohta. 2015. aastal vastas üle 90% supluskohtadest rangematele kvaliteedinõuetele kaheksas liikmesriigis: Luksemburg (kõik 11 teatatud supluskohta), Küpros (99,1% supluskohtadest), Malta (97,7%), Kreeka (97,2%), Horvaatia (94,2%), Itaalia (90,6%), Saksamaa (90,3%) ja Austria (90,2%).

Kogu Euroopas hinnati 2015. aastal ainult 385 supluskoha veekvaliteet halvaks. Supluskohti hindega "puudulik" oli 2014. aastal 1,9% ja 2015. aastal veel vähem: 1,6%.

Kõige rohkem kehva veekvaliteediga supluskohti oli Prantsusmaal (95 ehk 2,8%), Hispaanias (58 ehk 2,6%) ja Itaalias (95 ehk 1,7%). Supluskohti, mille seisund oli "väga hea", oli 2011. aastal 78% ja 2015. aastal juba 84%.

Euroopa keskkonnaamet / Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.