Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 22 (2016-06-08 08:13:47)

"Uus aeg vajab toidusüsteemidele uut lähenemist"

Maikuu lõpus korraldas Euroopa maaeluvõrgustik seminari teemal "Seoste loomine - maaelu arengukavade sidumine toidu ja joogi tarneahela toetamisega" ("Forging the Links - Connecting RDP Support to the Food & Drink Supply Chain")

Tegemist oli temaatilise töögrupi "Nutikad ja konkurentsivõimelised maapiirkonnad" lõpuseminariga.

Artikkel peatub pikemalt kahel näitel - Šotimaa toidu- ja joogistrateegia ning nutikate toidu tarneahelate arendamine Hollandis.

Artikkel peatub pikemalt kahel näitel - Šotimaa toidu- ja joogistrateegia ning nutikate toidu tarneahelate arendamine Hollandis.

Šotimaa kui toidu- ja joogimaa (Scotland - a land of food and drink)

 

Šotimaa on ajalooliselt põllumajanduslik maa ning toidu- ja joogimaa. Šoti edulugu on kindlasti šoti viski, mis on kuulus üle maailma, samuti ollakse tuntud kalatoodete poolest.

Kuid selleks, et veelgi rohkem muuta Šotimaa toidu- ja joogivaldkonnas nähtavaks, esitati endale küsimus, kuidas rakendada kogu seda potentsiaali, mis Šotimaal on?

Uus Šoti valitsus leidis vajaliku võtta vastu riiklik toidu- ja joogipoliitika. Sellised poliitikad on olemas vähestel riikidel. Nii nagu paljudes riikides, on ka Šotimaal mitmeid erinevaid organisatsioone, kes põllumajanduses ja toidutööstuses tegutsevad.

2007.a loodi eraldi katusorganisatsioon
„Scotland Food and Drink“. Selle koostöö organisatsioonid kohtuvad regulaarselt ning jälgivad kui kaugele ollakse strateegia eesmärkide saavutamisega jõutud.

Šotimaa tootmine ei saa konkureerida hinnaga, kuid võimalus on toota keskklassi tooteid ning rõhuda tervislikkusele ning pere-ettevõtete lugudele.

Organisatsiooni missioon on tõsta Šotimaa maailma kolme keskklassi toidu ja joogitootja hulka. 2017.a eesmärgiks on kasvatada toidutööstuse käive 16,5 miljardi naelani. 2015.a oli see rekordiliselt kõrge - 14,3 miljardit naela. Kasv Šotimaa toidu- ja joogitööstuses on olnud kaks korda kõrgem Suurbritannia keskmisest. Tegemist on ambitsioonika eesmärgiga, kuid see on võimalik kui tehakse koostööd ja kasutatakse ühiselt Šotimaa toidu ja joogi kaubamärki.

Supermarketite osakaal Šotimaal on 62,8% (enne oli 80%). Suurbritannia keskmine on 63,9%. Eesmärk ei ole supermarketite ära kaotamine, vaid pigem luua rohkem alternatiive kohaliku toidu ostmisele - taluturud, talupoed.

 

2015.a oli Šotimaal toidu ja joogi aasta.

Igal kuul oli oma teema: jaanuar - traditsiooniline toit, veebruar - armastuse toit, märts - õlu ja piiritus, aprill - konkurss; mai - viskikuu, juuni - tulevikutoit, juuli - suvemarjad ja -puuviljad, august - maitsev piimandus, september - pühitsemine, oktoober - jätkusuutlik rannik, november - südamlik ja südantsoojendav, detsember - suur finaal.

Šotimaa rahvaarv on 5 miljonit inimest, kuid turiste käib aasta jooksul ligikaudu 10 miljonit, seega on see suur potentsiaal kohaliku toidu pakkumisele.
„Talunikud on üks osa toidu- ja joogisektori eduloost!“ rõhutas esineja. "Peame seda ahelat ümber kujundama ning püüdma talunikke rohkem kaasata.
Organisatsiooni visiooniks on tulevik, kus talunikud ja kalurid, töötlejad ja joogitootjad, uurijad, teadlased ja avalikud institutsioonid töötavad üheskoos, jagades omavahel häid praktikaid.“

„Me ei tohiks omavahel riigis konkureerida, sest kogu maailma mõistes oleme väikesed.“ jäi kõlama mõte. Välisturi osas on Šoti valitsus keskendunud seitsmele turule, sh Hiina, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa.

Uus aeg vajab uut lähenemist toidusüsteemidele


Jan Willem van der Schans Wageningeni Ülikoolist rääkis uutest lähenemisest. Praegustel toidusüsteemidel on oma vead - surve taluniku sissetulekutele, keskkonnasaastatus ja ressursside vähenemine. Alati on dilemma - väike versus suur, nišitootmine versus masstootmine jne.

Pudelikael tekib sellest, et on palju tootjaid ja töötlejaid, kuid vähe on poode, kes tegelikkuses hinda reguleerivad. Alternatiiv oleks talunike turud, veebipoed (näiteks turuhall Rotterdamis)

Lühikese toidutarneahela näiteid:

  • Kahe taluniku koostöö oma toodete turustamisel supermarketis;

  • Infotehnoloogiline suurem platvorm, mida väiksemad võrgustikud kasutada saavad;

  • Jagatud töötlemine.

Tekkinud on uued süsteemid: tarbijalt tarbijale, linnaelanikult linnaelanikule. Näide: linnas elav perekond teeb rohkem süüa, kui ise ära süüa jaksab - ülejäänud müüvad ära.

Uued suundumused:

  • Põllumajanduslik linnalisus (Agrarian urbanism) / toiduturu kohad ("food market spaces");

  • Linnaelanikud kui toidusüsteemi kaastootjad;

  • Tegelikkuses vajab linn maapiirkonda ning ka vastupidi ehk linna ja maa vahel on omavaheline sõltuvus. Näited: Londoni linna toidustrateegia („Healthy nad Sustainable food for London“), Riia toiduturg.

Käivad tõsisemad arutelud, et ühine põllumajanduspoliitika tuleks asendada ühise toidupoliitikaga. Nende kahe poliitika erinevus seisneb selles, et kui põllumajanduspoliitika keskendub põllumajandusele ja maapiirkonnale, siis toidupoliitika keskendub tarbijatele ja linna-aladele.

Näide: Uued lähenemised

 

Tesco tegi toidupoe metroojaama, sest inimesed ei planeeri oma oste pikalt ette.

Enamus inimesi ei tea veel kell neli õhtul, mida ta kella 19ks süüa teeb. Sellisel juhul on metroojaama pood hea võimalus otsustada vahetult enne metroorongile astumist, mida õhtuks koju kaasa osta.


LISAINFO:

Võrgukirja saad lugeda SIIT

Allikas: Maainfo.ee

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.