Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Menetlusse võeti eelnõu Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika nõuete leevendamiseks (2016-06-01 08:17:51)

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse seitse eelnõu.

Valitsuse 30. mail algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (249 SE).

Eelnõuga viiakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla ELi täpsustatud nõuete ja ühise põllumajanduspoliitika uue rahastamisperioodi 2014-2020 käivitamiseks tehtud muudatustega. Samuti lisatakse seadusesse sätted seoses maaelu arengukava toetuste eest tehtavate tegevuste muutmistega, piimatootmiskvoodi rakendamise lõppemise ja põlluraamatuga.

Eelnõu lihtsustab Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetuste eest tehtavate tegevuste muutmist dokumentides ja sätestab, millistel juhtudel võib toetust kaotamata tegevusi muuta. Näiteks võib ühe valmistaja tehase lüpsiseadme põhjendatud juhul asendada teise tehase lüpsiseadmega või üht marki traktori asendada teisega, kui muud hinnapakkumuses toodud olulised näitajad jäävad samaks.

Juhul kui põllumajandustootja pole piimatootmiskvoodi ületamise tasu tähtpäevaks ära maksnud, antakse PRIAle õigus see tasaarveldada põllumajandustootjale makstavate toetustega. PRIAle antakse õigus asi sundtäitmisele anda kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik maksmata tasu tasaarveldada, ning nähakse ette, et tasaarvelduse võib teha ka peale sundtäitmisele andmist. Kehtestatakse tähtpäevaks tasumata tasu osas viivise maksmine. Viivise suuruseks on komisjoni määruses sätestatud määr – iga maksmisega viivitatud aasta kohta kolme kuu Euribor iga aasta 1. oktoobri seisuga pluss üks protsent.

Põllumajandusega tegelevad isikud peavad põlluraamatusse kandma lisaks veeseaduses nõutud andmetele ka toetuse saamise tingimustes märgitud andmed. Näiteks andmed mullaproovide võtmise ja nende analüüsi tulemuste kohta, taimekahjustajate seiramise kohta, kasvatatavate põllumajanduskultuuride sortide kohta jm. Tegemist on teabega, mida enamikel juhtudel juba põlluraamatusse kantakse. Muudatus on vajalik, et tagada Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames antavate keskkonnatoetuste, samuti mahepõllumajanduse toetuse saamise nõuete tõhusam kontroll. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 30. mail esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (248 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek luua riiklik asendusõpetajate süsteem, kus alakoormusega koolis töötavad õpetajad asuksid haigestunud ja puuduvaid õpetajaid vastavalt kvalifikatsioonile asendama. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 30. mail algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE).

Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise kohta ehk nn lairiba direktiiv.

Direktiivi eesmärk on vähendada sidevõrgu kasutuselevõtukulusid ja tagada 2020. aastaks kõikidele eurooplastele juurdepääs andmesidekiirusele kuni 30 Mbit/s ja pooltele või enamatele Euroopa kodumajapidamistele juurdepääs andmesideühendusele 100 Mbit/s.

Selleks tagatakse eelnõu järgi sideettevõtjatele juurdepääs sidevõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, see tähendab: mastidele, kaablikanalitele, torudele, kontrollkaevudele, juurdepääsuluukidele, kaablikappidele, antennirajatistele, tornidele ja postidele.

Võrkudevahelise sünergia maksimeerimiseks ei ole eelnõu suunatud üksnes sideettevõtjale, vaid ka mistahes selliste füüsiliste taristute nagu elektri-, gaasi-, kütte-, transpordi-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste taristu omanikele, milles saab majutada sidevõrgu elemente.

Ehitisregistrile luuakse alates 2017. aastast selline elektroonilise suhtluse võimekus, kus sideettevõtja saab suhelda teisi füüsilisi taristuid omavate ettevõtetega, leppida kokku taristu vaatlemist ja taotleda taristule juurdepääsu.

Alates 1. jaanuarist 2017 tuleb uued hooned ja kahe või enama korteriga elamud varustada hoonesisese füüsilise taristuga, mis võimaldab pakkuda elektroonilise side teenust. Sama kohustus on ka hoone ja kahe või enama korteriga elamu põhjaliku rekonstrueerimistööde korral. Antud nõude puhul võib tõmmata paralleeli elektri ja veetrassiga, millega ehitatava hoone varustamine on samuti kohustuslik.

Eelnõu sihtgrupp mõjutab nii eraomanikke, riigiasutusi kui ka võrguvaldajaid, sealhulgas elektroonilise side ettevõtjaid. Riigiasutustest mõjutab eelnõu eelkõige Tehnilise Järelevalve Ametit, kes on lairiba direktiivi mõistes kohtueelse vaidluse lahendamise organ, lahendades tekkinud vaidlusi. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 30. mail algatatud välismaalaste seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (251 SE).

Eelnõu soodustab ja lihtsustab nende välismaalaste Eestis ajutist viibimist ja elamist, kes panustavad Eesti majanduskeskkonna arengusse.

Selleks lihtsustatakse viisa ja tähtajalise elamisloa taotlemist neile välismaalastele, kes tegelevad iduettevõtlusega, samuti lihtsustub asjaajamine välisspetsialisti iduettevõttesse tööle võtmisel.

Välisinvestoritele parema keskkonna loomiseks ja välisinvesteeringute ligimeelitamiseks nähakse ette tähtajalise elamisloa andmise alus suurinvestorile. Suurinvestoriks loetakse välismaalast, kes on teinud vähemalt ühe miljoni suuruse otseinvesteeringu Eesti äriühingusse, mis investeerib vahendid peamiselt Eesti majandusse.

Lihtsustatakse doktoriõppes õppivate välismaalaste elamisloa omamise tingimusi, lubades teatud tingimustel osakoormusega õppimist, ning soodustatakse doktorikraadiga välismaalaste Eestisse elama asumist, võimaldades anda lihtsustatud tingimustel elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Valitsus on oma tegevusprogrammis seadnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arendamisel eesmärgiks, et Eestisse saaks elama asuda rohkem selle valdkonna spetsialiste ning nende peresid. Selleks, et Eestisse saaks elama asuda rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna spetsialiste ning nende peresid, arvatakse sisserände piirarvu alt välja need välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal.

Oluliseks elamislubasid puudutavaks muudatuseks on ka üleminek elamisloa pikendamise põhiselt menetluselt järelkontrolli põhisele menetlusele. Elamislubade kehtivusajad muudetakse pikemaks, üldjuhul kuni 10 aastat, ning fookus viiakse elamisloa andmise eelkontrollilt järelkontrollile, ehk senisest tugevamalt hakatakse kontrollima, kas isik on asunud Eestisse elama ja kas tema tegevus vastab elamisloa omamise tingimustele.

Lisaks nähakse eelnõus ette mitmeid muid muudatusi. Näiteks ei pea elamisloa alusel Eestis elav välismaalane enam registreerima Eestist enam kui 183 päevast eemalolemist, kõik seaduslikult riigis viibivad välismaalased saavad elamisluba taotleda Eestis olles, lühiajaline töötamine kuni viis päeva kolmekümne päeva jooksul on lubatud ilma lühiajalise töötamise registreerimiseta. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 30. mail algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (252 SE).

Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivid hooajatöötajate ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate kohta.

Eelnõuga kaotatakse kitsendused valdkondades, kus lühiajaline töötamine Eestis on lubatud. Samuti sätestatakse üldised tingimused lühiajalise töötamise registreerimiseks. Samuti pikendatakse Eestis lühiajalise töötamise aega seniselt kuuelt kuult aastas üheksale kuule. Teadlastel, õppejõududel ja tippspetsialistidel on lubatud lühiajaliselt töötada kogu seadusliku viibimisaja kestuse jooksul. Võimaldamaks ajutiselt Eestis viibivatel välismaalastel kasutada lühiajaliseks töötamiseks ettenähtud perioodi täies ulatuses, võimaldatakse anda pikaajalist viisat kuni üheaastase viibimisajaga senise kuuekuulise viibimisaja asemel.

Hooajadirektiivist tulenevalt sätestatakse seaduses hooajatöötaja mõiste ning hooajatöötajate lühiajalise Eestis töötamise tingimused. Näiteks peab lühiajalise töötamise registreerimisel hooajatöötajana esitama töölepingu ning tagatud peab olema töölise nõuetekohane majutus Eestis.

Luuakse uus alaliik elamisloaga töötamiseks, mis on „tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks“. Nimetatud elamisluba saavad taotleda ettevõtjasiseselt üleviidud juhtivtöötajad, spetsialistid ja kõrgharidusega praktikandid. Üleviimise maksimaalne tähtaeg on kolm aastat juhtivtöötajatele ja praktikantidele ning kuni üks aasta kõrgharidusega praktikantidele. Samuti võimaldatakse teise liikmesriigi üleviidud töötaja elamisloaga Eestis töötada ning sätestatakse tähtajalise elamisloa ettevõtjasiseseks üleviimiseks andmise taotlemise tingimused. Näiteks peab ettevõtjasiseselt üleviidud töötajal väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paikneva äriühinguga olema sõlmitud tööleping.

Direktiividest tulenevate nõuete tõttu, mille kohaselt tuleb hooajatöötajatele ja ettevõtjasiseselt lähetatud töötajatele tagada Eesti kodanikega võrdne kohtlemine muu hulgas palga osas, muudetakse Eestis lühiajaliselt ja elamisloa töötamiseks alusel töötavale välismaalasele makstava töötasu nõudeid, sätestades Eesti keskmise palga nõude senise keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutise asemel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 31. mail algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE).

Eelnõu näeb ette laiendada isikute ringi, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Seaduse senist sätet, millega riik maksab sotsiaalmaksu mittetöötava vanema eest, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on 8-aastane, nähakse ette laiendada muudatusega lasterikka pere kõigi laste 19-aastaseks saamiseni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Raivo Aegi, Kalev Kotkase, Jüri Adamsi, Johannes Kerdi ja Imre Sooääre algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu (254 SE).

Eelnõuga muudetakse püsiasustusega väikesaarte seadust tulenevalt haldusreformi seadusega kaasnevatest muudatustest ning vajadusest laiendada püsiasustusega väikesaarte nimistut.

Eelnõu eesmärk on lähtuda põhiseaduslikust võrdse kohtlemise printsiibist ning täiendada püsiasustusega väikesaarte nimistut kolme saarega Aegna, Naissaare, Väike-Pakriga, kus on viimase kümnendi jooksul  tekkinud  aastaringsed kogukonnad. Täiendavalt täpsustatakse omavalitsuskorralduse erisusi väikesaartel selliselt, et püsiasustusega väikesaare üldkogu pädevustesse lisatakse ettepaneku tegemine  Vabariigi Valitsusele väikesaare maakondliku kuuluvuse ja halduskorralduse muutmise kohta. Selleks, et oleks tagatud õigusselgus, on vajalik seaduses läbivalt asendada mõiste „vald“ mõistega „kohaliku omavalitsuse üksus“. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Allikas: Riigikogu pressiteade


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.