Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul ilmestab uuring selgelt, et paljud Eesti ettevõtted ei ole ressursside efektiivset kasutamist endale eesmärgiks seadnud, kuigi Euroopa Liit liigub järjest enam keskkonnasõbralikuma majandustegevuse poole.

Peamiselt tööstusettevõtetes tehtud uuringust selgus, et suurimateks probleemideks on puudulikult lahendatud ventilatsioonisüsteemid ning oskamatus jääksoojust otstarbekalt ära kasutada. Olenevalt jääksoojuse temperatuurist on seda võimalik kasutada mitmetes ettevõttesisestes protsessides nagu näiteks kuivatites, kütteks või tarbevee soojendamiseks.

Uuritud ettevõtetes kasutatakse ka vähe nutikaid automaatsüsteeme, mis jälgiksid tootmisseadmete elektrikasutust või ruumide temperatuurivajadust. Selgus ka, et jäätmete vähendamisega tegelesid kõik vaadeldud ettevõtted aga nende taaskasutamine tootmisprotsessides on vähem levinud. Eelkõige võetakse taaskasutusse puidujääke.

"Sisuliselt tähendab see seda, et Eestis kulub terve hulk energiat ja ressurssi, mida on võimalik säästa, kui ettevõtted on nõus oma tootmisprotsessid üle vaatama ja neid ka vajadusel uuendama. Eesti energiatõhususe spetsialistide hinnangul on potentsiaalselt võimalik säästa 30% soojus- ja 10% elektrienergiast. Suurim säästupotentsiaal on ekspertide sõnul toiduainetööstuses," selgitas Lõhmus. " Keskmiselt on tööstussektoris võimalik aastas säästa 153 GWh elektri- ja 433 GWh soojusenergiat, mis toob kaasa ka olulise rahalise säästu."

Uuringu kohaselt ei ole ettevõtted ressursikasutuse analüüsi tegemisest huvitatud, sest peavad seda liiga ajamahukaks ja kulukaks. Samuti peetakse probleemiks kindlatele tööstustele spetsialiseerunud ekspertide puudust, kes suudaksid ettevõtetes analüüse teha.

Ettevõtete teadlikkuse tõstmiseks korraldab Keskkonnaministeerium tänavu mais ja juunis ja infoseminaride sarja "Ressursitõhusus ettevõtetele - miks seda vaja on?", kus antakse ülevaade uuest energia- ja ressursitõhususe meetmest, mille kaudu investeeritakse ettevõtete ressursitõhusamaks muutumiseks kokku 111 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusi.

Järgmised infopäevad toimuvad 24 mail Tartus ja 1. juunil Pärnus, kus tutvustatakse nii meetme sisu kui ka uuenduslikke lahendusi, mis võimaldaksid ettevõtetel olemasolevaid ressursse efektiivsemalt kasutada ning püsida konkurentsivõimelisena ka ettevõtlusmaailmas, mis paneb üha enam rõhku keskkonna hoidmisele Kui mai ja juuni infoüritused on mõeldud ressursitõhususe tutvustamiseks, siis alates septembrist on tulemas spetsiifilistele tööstussektoritele suunatud infoüritused.

Meetme keskseteks tegevusteks on lisaks ettevõtete teadlikkuse tõstmisele ka Eestis töötavate ressursitõhususe spetsialistide hulga suurendamine ning ettevõtete abistamine rahaliste toetustega. Ettevõtted saavad meetme raames taotleda toetust ressursikasutuse analüüside tegemiseks ja oma tootmisprotsessi ümber kujundamisega seotud tegevusteks.

Infopäevadele saab registreerida siin ja lisainfot meetme kohta leiab siit.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 23.05.2016 pressiteade