Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Pomerants: maapõue tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt (2016-05-19 09:52:02)


Riigikogus läbis öösel esimese lugemise maapõueseaduse eelnõu, mille eesmärk on tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on selline lähenemine kooskõlas keskkonnaseadustiku üldise eesmärgiga vähendada inimtegevusega kaasnevaid keskkonnahäiringuid. "Samas on jäetud keskkonnahäiringute vähendamise kõrval ruumi ka keskkonnaalaste kaalutlustega konkureerivatele huvidele, sest inimühiskonna eksistents on paratamatult seotud teatud ebasoodsa keskkonnamõjuga," sõnas ta.

Maapõueseadusesse on kavandatud mitu muudatust, mis aitavad korrastada ja piiritleda riigi rolli maapõue kasutamise korraldamisel ning muudavad kaevandajate jaoks regulatsiooni selgemaks.

Muudatuste tulemusel loobutakse maardlate jaotamisest üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks. Edaspidi sõltub selliste maavarade nagu liiv, kruus, ravitoimega järve- ja meremuda, turvas ja kvaternaari savi kuuluvus sellest, kelle omandis on maa. Sellega muutub keskkonnalubade andmine selgemaks, korrastatumaks ja kiiremaks.

Kaevandamislubasid hakkab edaspidi menetlema ainult Keskkonnaamet. Lihtsustub ka maavara andmete üle arvestuse pidamine keskkonnaregistris ning enamike maavarade (v.a fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi) keskkonnaregistri kande tegemise otsustab edaspidi Keskkonnaministeeriumi asemel Maa-amet.

Menetluse kiiremaks ja läbipaistvamaks muutmiseks on seaduses sätestatud uuringu- ja kaevandamisloa andmise otsustamise tähtaeg, milleks on üks aasta. Mõjuvatel põhjustel, nagu oodatust pikem kaasamisprotsess, täiendavate kooskõlastuste küsimise vajadus jms asjaolud, võib loa andja tähtaega pikendada.

Mõnevõrra rangemaks, kuid tervikpildi saamiseks kindlasti mõjusamaks, muudetakse kaevandamisloa taotlemise nõuded. Loa taotlemisel tuleb edaspidi näidata ära kaevandatud maa korrastamise täpsem tulemus, näiteks maa tehnilised ja bioloogilised tingimused, veere˛iim ja korrastamistööde eeldatav maksumus. Samuti on edaspidi kohustus analüüsida põlevkivi, fosforiidi ja metallitoorme uuringu- ja kaevandamisloa taotluses tegevuse sotsiaal-majanduslikku mõju. Selline teave on aluseks kaevandamise mõju hindamisele ning loa andmiseks riigi huvi selgitamisele.

Samuti muudetakse läbimõeldumaks ja suunatumaks turba kaevandamine. Maapõueseaduse alusel nimetatakse alad, kus kaevandamine on nii majanduslikust kui ka ökoloogilisest aspektist aktsepteeritav. Turba kaevandamist piirab endiselt turba kasutuse aastamäär ning kaevandamisluba antakse avatud menetluse korras.

Tõhusamaks muutuvad ka kaevise kasutamise reeglid, mida on seni kahetsusväärselt kuritarvitatud ning hakatud kaevise saamise eesmärgil tiike rajama. Võrreldes kehtiva olukorraga peab maaomanik või -kasutaja edaspidi alati esitama Keskkonnaametile teabe, mida kaevisega tehakse ja kus seda tarbitakse. Suurendatud on ka Keskkonnaameti õigusi ning antud võimalus kaevamise kasutamise loa andmisest keelduda, kui tegelikkuses on tegevuse eesmärk kaevandamine.

Olulise leevendusena on maapõueseadusesse lisatud võimalus rajada riigile olulisi objekte maardlatele. Alternatiivse asukoha puudumisel võib edaspidi lubada maardlale püstitada ülekaaluka avaliku huviga ehitisi ning riigikaitseülesannete jaoks olulisi ehitisi, samuti tehnovõrke ja -rajatisi.

Maardlate senise liigituse kaotamise tõttu muudetakse maapõueseadusega ka keskkonnatasude seadust. Riikliku tähtsusega maavarade puhul laekub tasu sarnaselt senisele üleriigilise tähtsusega maardla regulatsioonile 25% ulatuses 2016. aasta määrast. Ülejäänud maavarade puhul, mis kuuluvad riigile maaomandi kaudu, laekub kohalikule omavalitsusele edaspidi 81% 2016. aasta määrast. Kohalikele omavalitsustele laekuv kaevandamisõiguse tasu osa kasvab 3% aastas. Lisaks ei arvestata seda laekumist edaspidi tasandusfondi valemis kohaliku omavalitsuse tuluna, mistõttu laekub raha kulude katteallikatele lisaks just kohaliku häiringu kompenseerimiseks.

Seadus on kavas jõustada 1. oktoobril 2016. aastal, v.a maardlate liigituse jaotuse kaotamine, mis jõustatakse 1. jaanuaril 2017. aastal.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 19.05.2016 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.