Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaõiguse uudiskiri / mai 2016 (2016-05-17 06:30:34)

KESKKONNAVASTUTUS

Euroopa Komisjoni hinnangul on keskkonnavastutuse direktiivi rakendamisel puudujääke, ent direktiivi muutma ei rutta

Euroopa Komisjon avalikustas aprilli alguses raporti keskkonnavastutuse direktiivi kohta. Raporti kohaselt on direktiivi ülevõtmine ja rakendamine EL-s olnud ebaühtlane ning mõningate keskkonnakahju puudutavate põhimõistete liiga kitsas tõlgendamine õõnestab direktiivi tõhusust. Samuti leidis komisjon, et direktiivist tulenevaid reegleid kohaldatakse liiga harva, kuna paljude riikide asutused eelistavad EL keskkonnavastutuse reeglite asemel kohaldada siseriiklikke norme.

Üheks direktiivi ebaühtlase rakendamise peamiseks näiteks on mõiste "oluline keskkonnakahju" tõlgendamine. Paljud riigid on seda tõlgendanud väga kitsalt ning kohaldanud EL keskkonnavastutuse reegleid vaid väga suure kahju korral. Samuti on vääriti tõlgendatud mõistet "oluline kahju bioloogilisele mitmekesisusele", mille osas on täpsemad kriteeriumid toodud direktiivi I lisas. See takistab direktiivi ühe peamise eesmärgi - peatada bioloogilise mitmekesisuse kadu - saavutamist. Ebaühtlast rakendamist on leidnud ka muud mõisted, nt "ennetavad meetmed" ja "soodne kaitsestaatus".

EL keskkonnavastutuse reeglite paremaks kohaldamiseks on raporti kohaselt vaja paremini selgitada ja ühetaolisemalt kohaldada "olulise kahju" künnist, sh looduslikule mitmekesisusele tekitatava kahju osas. Kummutada tuleks väärarusaam, et ennetavaid meetmeid võib võtta üksnes kasutusele siis, kui on teada, et tekitatakse olulist kahju. Ennetavaid meetmeid tuleks kasutusele võtta juba selleks, et vältida bioloogilisele mitmekesisusele tekitatava kahju oluliseks muutumist.

Komisjoni hinnangul tuleb probleemide lahendamiseks järgmise sammuna koostada juhenddokumente, korraldada koolitusi, luua elektroonilisi riskianalüüsi vahendeid, määrata baastasemeid ja võtta muid praktilisi meetmeid. Direktiivi enda muutmist raport ette ei näe.

Euroopa Komisjoni keskkonnavastutuse direktiivi ülevaatamise aruanne





KESKKONNATASUD

Riigikogu asub arutama põlevkivi ja turba maksustamise muudatusi

Mai alguses võttis Riigikogu menetlusse keskkonnatasude seaduse muudatuste eelnõu (233SE), millega muudetaks põlevkivi ja turba kaevandamistasud sõltuvusse toodete turuhinnast. Lisaks sellele tunnistataks kehtetuks välisõhu saastetasudele teatud piirkondades (eelkõige Ida-Viru linnades) kehtestatud kõrgem koefitsient.

Eelnõu esmaseks ajendiks on Vabariigi Valitsuse poolt juba märtsi alguses tehtud põhimõtteline otsus langetada põlevkiviettevõtjate halva majandusseisu tõttu keskkonnatasusid. Toonast otsust kirjeldasime ka oma märtsikuu uudiskirjas. Vahepealsel ajal on eelnõud omajagu ümber tehtud. Esialgu plaaniti langetada nii põlevkivi kaevandamisõiguse tasusid (nn ressursitasu) kui ka vee erikasutustasu, samuti jäätmete ladustamise tasu (nn saastetasusid). Uue plaani kohaselt seataks turuhinnast sõltuvusse vaid ressursitasud, aga seda lisaks põlevkivile ka turba osas. Uut süsteemi rakendataks tagasiulatuvalt juba eelmise aasta keskpaigast. Kokkuvõttes vähenevad riigieelarvesse laekuvad tulud sel aastal ca 39 milj eurot ja järgmisel aastal 26,7 milj eurot.

KÕKi hinnangul on uus eelnõu keskkonnatasude kehtestamise aluspõhimõtetega paremini kooskõlas kui esialgne plaan. Samas on siiski raske mõista, miks keskkonnatasude süsteemi asuti põhjalikult reformima alles siis, kui naftahind oli langenud rekordiliselt madalale tasemele, mitte juba siis, kui naftahind oli kõrge ning riik oleks selle arvelt saanud võtta kõrgemat omanikutulu. Sellisel kujul mõjub muudatus üheselt põlevkivitööstuse toetusmeetmena. Muret tekitav on ka asjaolu, et määrusega nähaks ette kogu riigile laekuva põlevkivi ja turba ressursitasu kandmine otse riigieelarvesse. Sellega vähendatakse tulevikuks veelgi Keskkonnainvesteeringute Keskusele laekuva ja keskkonna heaks kasutatava ressursi hulka.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel





KLIIMAMUUTUS

New Yorkis allkirjastati pidulikult uus globaalne kliimakokkulepe

22. aprillil allkirjastasid paljude maailma riikide esindajad New Yorkis eelmise aasta lõpus Pariisis saavutatud uue globaalse kliimakokkuleppe. Lepe sisaldab endas tegevusplaani ohtlike kliimamuutuste ohjamiseks pea kõigi maailma riikide poolt. Lähemalt tutvustasime kokkuleppe sisu ja eesmärke meie 2015. a. detsembrikuu uudiskirjas .

Möödunud aasta detsembris Pariisis 196 riigi poolt mitteametlikult sõlmitud kokkuleppe allkirjastamistseremoonial osales rohkem kui 165 riiki, millest vaid 13 olid selle allkirjastamise hetkeks ratifitseerinud. Pariisi kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda kuupäeva, kui vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab hinnanguliselt vähemalt 55% kasvuhoonegaaside koguheitest, on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andnud. Euroopa Komisjon kutsus üles EL riike, kes veel lepet ratifitseerinud pole, seda võimalikult kiiresti tegema, et Euroopa Liidul oleks võimalik Pariisi kokkulepe ratifitseerida enne suve.

Kliimateemalised rahvusvahelised kohtumised jätkuvad ka peale uue leppe sõlmimist. Järgmine kohtumine toimub 16.-26. mail 2016. a Bonnis, Saksamaal. Kokkusaamisel tulevad arutusele nii uue, nn Pariisi leppe tehnilise rakendamise üksikasjad kui ka jätkutegevused enne 2020. aastat.

Nõukogu otsus EL/2016/590, 11. aprill 2016, ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta (pdf)

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Keskkonnaministeeriumi pressiteade



Euroopa Kohus: Komisjon on jaganud liiga palju tasuta heitkoguseid (liidetud kohtuasjad C 191/14 jt)

Aprilli lõpus tegi Euroopa Kohus otsuse asjas, kus oli vaidlusküsimuseks, kas Euroopa Komisjon on EL kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemis (nn EU ETS) eraldanud tasuta piisaval hulgal heitkoguste ühikuid (nn saastekvoote). Vaidluse algatajateks olid erinevad Austria, Hollandi ja Itaalia gaasi- ja naftaettevõtted, kelle hinnangul eraldati neile perioodiks 2013-2020 liiga vähe tasuta heitkoguste ühikuid. Ettevõtjatele halva üllatusena leidis Euroopa Kohus aga hoopis, et tasuta eraldatud heitkoguste ühikute hulk oli liiga suur.

EU ETS reeglite kohaselt eraldatakse tasuta heitkoguseid perioodil 2013-2020 eelkõige neile ettevõtjatele, kelle tegevus lisati heitkoguste kauplemise süsteemi alates sellest perioodist. Tasuta jagatavatele saastekvootidele seati ülempiir, mis omakorda lähtus ettevõtjate senistest heitkogustest. Vaidluse algatanud ettevõtjad leidsid, et ülempiiri seadmisel ei arvestatud kohaselt sellega, et nad kasutavad oma tegevuses tekkivaid jäätgaase elektri ja sooja koostootmiseks ja seetõttu eraldati neile liiga vähe tasuta heitkoguseid. Kohus leidis selles osas, et väited olid alusetud, kuna elektritootmisele ei olnud reeglina tasuta heitkoguste eraldamist ette nähtud.

Kohus nõustus ettevõtjate väitega, et Euroopa Komisjon kasutas tasuta jagatavate saastekvootide hulga arvutamisel erineva sisuga alusandmeid. Samas aga leidis Kohus, et põhiliseks probleemiks oli hoopiski see, et aluseks võeti reaalsed heitkogused enne 2013. aastat. Kuna varasemalt õhku paisatud heitkogused olid hilisematest suuremad, siis järelikult on Komisjoni otsusega eraldatud mitte liiga vähe, vaid vastupidi, liiga palju tasuta heigkoguseid. Eelmise aasta novembris arvutasid Reuters Point Carbon analüütikud, et kogu perioodiks on seetõttu tasuta heitkoguseid eraldatud ca 105Mt jagu rohkem, kui pidanuks. Võrdluseks, 2013. a jagati kokku tasuta 809Mt jagu ühikuid.

Euroopa Komisjonil on kohtuotsuse kohaselt aega 10 kuud, et puudused kõrvaldada ning tasuta jagatavate heitkoguste ühikute kogus uuesti arvutada. Kohtuotsusel ei ole tagasiulatuvat mõju, st senini tasuta jagatud ühikuid ettevõtjatelt tagasi nõudma ei hakata.

Kohtuotsuse tekst



LOODUSKAITSE

Euroopa Komisjon ja EL kõrge esindaja avaldasid ELi uue Arktika-poliitika

Euroopa Komisjon ning EL välisasjade ja julgeolupoliitika kõrge esindaja võtsid aprilli lõpus vastu ettepaneku EL Arktika piirkonna poliitika suhtes. Eesmärgiks on täiendada EL praegust tegevust uute meetmetega, mis on suunatud kliimamuutustega võitlemisele, keskkonnakaitsele, säästvale arengule ja rahvusvahelisele koostööle.

2014. aastal palusid EL Nõukogu ja Euroopa Parlament Euroopa Komisjonil ja EL kõrgel esindajal välja töötada ühtsem raamistik EL tegevusele ja rahastamisprogrammidele Arktikas. Arktikal on kliimamuutuste seisukohalt oluline roll, sest piirkond on Maa kliima, sealhulgas Euroopa ilmastikumustrite reguleerija. Üha kiirenev Arktika soojenemine (maailma keskmisest määrast peaaegu kaks korda kiiremini) aitab kaasa ka metaani eraldumisele ja suurendab piirkonnas majandustegevust (nt laevaliiklust, nafta- ja gaasitööstust). Sellest tulenevalt on eesmärgiks võtta kasutusele meetmeid (kokku 39 meedet), mis tagaksid Arktika piirkonnas jätkusuutlikul viisil nii keskkonna kui ka inimeste kaitse.

Kliimamuutuste ja keskkonnakaitse, piirkonna säästva arengu toetamise ning rahvusvahelise koostöö tagamiseks on kavandatud erinevaid meetmeid. Teiste seas on plaanis Arktika piirkonna riikide, sealsete elanike ja põlisrahvastega koostöös põhjaliku kliimamuutustega kohanemise tegevuskava väljatöötamine, rahvusvaheliste reeglite kehtestamine tahma- ja metaaniheite piiramiseks, piirkonna meresõiduohutuse suurendamine laevaliikluse ja jää liikumise jälgimise ja seire abil. EL uue tervikliku Arktika-poliitika eesmärgiks on tagada rahvusvahelise koostöö jätkumine, millel on ka julgeolekuaspektistpiirkondlik ja ülemaailmne tähtsus.

Euroopa Komisjon ootab oma Arktika-poliitika osas järgmisena seisukohti Euroopa Liidu Nõukogult ja Euroopa Parlamendilt.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euroopa Komisjoni teabeleht


VESI

Euroopa Kohus: ülekaalukate üldiste huvide olemasolul on pinnaveekogude seisundi halvenemine lubatud (C 346/14)

Euroopa Kohus tegi 4. mail otsuse, milles Euroopa Komisjon soovis tuvastada, kas Austria riik on hüdroelektrijaama ehitamiseks loa andmisel, mille tulemusel halveneb Schwarze Slumi jõe ökoloogiline seisund, rikkunud vee raamdirektiivist ( EÜ 2000/60 ) tulenevat kohustust ära hoida pinnaveekogude seisundi halvenemist.

Euroopa Komisjon leidis, et Austria valitsus pidi vesikonna majandamiskavade koostamisel ja hüdroelektrijaama ehitamise lubamisel direktiivi nõudeid arvesse võtma olenemata asjaolust, et nende otsuste tegemise ajal ei olnud direktiivi ülevõtmise tähtaeg kätte jõudnud. Austria leidis aga, et hüdroelektrijaama ehitamise projekti näol on tegemist ülekaalukate üldiste huvidega (aitab kaasa keskkonnakaitsele, säästvale arengule ja energiavarustuse tagamisele), mis kaaluvad üles keskkonnale tuleneva seisundi kahjustamise. Seetõttu on tegemist direktiivist tuleneva erandjuhtumiga ja projekti teostamine on lubatud.

Euroopa Kohus leidis oma otsuses, et tulenevalt EL õigusest ja varasemast kohtupraktikast pidi Austria direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud tähtaja jooksul hoiduma selliste meetmete võtmisest, mis võiksid direktiivis sätestatud eesmärgi saavutamise tõsiselt ohtu seada (nt veekogude seisundit halvendada). Kohus tuvastas samas, et liikmesriik oli piisavalt tõendanud, et tegemist on vee raamdirektiivi kohaselt projektiga, mida võib erandlikult lubada. Projekti eesmärgiks on taastuvenergia arendamine (ELi üks esikohal asuvaid prioriteete). Kuna Komisjon ei suutnud tõendada, et tegu ei olnud ülekaalukates avalikes huvides oleva projektiga, oli Komisjoni hagi põhjendamatu.

Euroopa Kohtu otsus C-346/14



Riigikogu alustas veeseaduse paisutamise sätete muutmist

Riigikogu algatas aprilli lõpus veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõu, millega soovitakse viia veeseadus kooskõlla põhiseadusega. Hetkel kehtiv seadus nõuab tingimusteta keskkonnaministri määruses loetletud nn lõhejõgedel asuvate paisu omanikult või valdajalt kalade läbipääsu rajamist nii paisust üles- kui allavoolu. Normi hinnanud õiguskantsler leidis oma hiljutises seisukohas, et veeseaduse §17 lg 4 ei ole põhiseadusega kooskõlas, sest kehtiv norm ei näe ette erandeid ega kaalumisruumi juhtudeks, mil kaalukatel põhjustel (nt muinsuskaitse) tasuks kalapääsu rajamisest loobuda. Vastavat õiguskantsleri arvamust kajastasime pikemalt meie 2015. a. detsembrikuu uudiskirjas .

Eelnõuga kavandatakse täiendada veeseadust sättega, mille kohaselt on Keskkonnaametil erandjuhul võimalik teha eelnimetatud kohustuse osas leevendusi või paisu omanik kalade läbipääsu rajamise kohustuse täitmisest täiesti vabastada. Kaalutlusõiguse andmise eesmärk on eelnõu kohaselt võimaldada looduskaitse kõrval rohkem arvestada ka inimeste huvisid ja vältida Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaameti vahelisi võimalikke õiguslikke vastasseise.

Vabariigi Valitsuse istungil eelnõu arutelu ettevalmistanud keskkonnaminister toetab veeseaduse muudatusi.

Veeseaduse § 17 täiendamise seaduse eelnõu

Vabariigi Valitsuse istungi kommenteeritud päevakord

Riigikogu pressiteade

Mai lõpuni saab esitada arvamusi uue nitraaditundliku ala tegevuskava kohta

27. maini on kõigil võimalik avalikul väljapanekul esitada arvamusi Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2016-2020 kohta. Tegevuskava on vajalik, et ellu rakendada EL direktiivi 91/676/EMÜ (nn nitraadidirektiiv), mille eesmärgiks on põllumajandusest lähtuvatest nitraatidest põhjustatud veereostuse ärahoidmine (nitraatiooni sisaldus vees ei tohi olla suurem kui 50 mg/l) ning võimaliku veereostuse vähendamine. Tegevuskava koostamise aluseks on 2003. a Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri.

Nitraaditundlike ala tegevuskava koostamine on seotud ka hiljaaegu vastuvõetud Lääne-Eesti veemajanduskavaga . Nitraaditundlikul alal (NTA) tuleb teha nii pinna- kui ka põhjaveeseiret, et selgitada välja põllumajandusest lähtuva lämmastikukoormuse mõju maapinnalähedasele põhjaveele. Nitraaditundliku ala tegevuskava peaeesmärk on aidata sellel alal kaasa põllumajandustootmisest pärineva lämmastikukoormise ohjamise kaudu vee hea seisundi saavutamisele ning tagada inimesele ohutu joogivesi, ehk saavutada veemajanduskava eesmärgid.

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA-l 2003. aastal kehtestatud piirangute põhjuseks on Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku õhuke pinnakate, kastrilehtrite ja allikate rohkus, mille tõttu on see ala erakordselt tundlik põllumajandusest lähtuvale pinna- ja põhjaveereostusele. Koostatud tegevuskava tugineb eelnevate tegevuskavade (2009-2011 ja 2012-2015) raames läbiviidud uurimistöödele, seirete tulemustele ning tegevuskavade elluviimise kogemusele. Tähtsaimateks eesmärkideks, mille tegevuskava seab on:

  • tervisele ohutu joogivee tagamine;

  • keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine põllumajanduses;

  • põllumajandustootmise mõju uuringute ja seirete korraldamine;

  • õigusliku raamistiku ja koostöö arendamine NTA kaitse-eesmärkide saavutamiseks;

  • teavitus ja asjatundlikkuse tagamine;

  • järelevalve tõhustamine ja järelevalveametnike pädevuse parandamine.

Eesmärkide täitmiseks tuleb tegevuskava kohaselt saavutada nitraatioonide maksimaalse taseme langus (Adaveres 25,7%-lt 20%-le, Pandivere piirkonnas 2%-lt 1%-le).

Ettepanekuid tegevuskava kohta saab esitada kuni 27. maini siin.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2016-2020



Keskkonnaministeerium soovib uue eelnõuga täpsustada lämmastikväetiste kasutamise reegleid

Keskkonnaministeerium on saatnud kooskõlastusringile Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määruse nr 288 muutmise eelnõu. Kõnealuse määrusega on kehtestatud veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele. Eelnõu muutmise vajaduse tingis Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlus.

Üheks Komisjoni etteheiteks on, et Eestis ei ole lämmastikväetiste kasutamine ning nende kasutamise üle arvepidamine piisavalt täpselt reguleeritud. Vajalik on sätestada konkreetsed juhised, mida peab arvestama taimede väetamisel lämmastikväetistega. Selleks täiendatakse kehtivat määrust uue peatükiga ning lisaga, milles sätestataks lämmastikväetiste kasutamise täpsemad nõuded. Näiteks määratletaks maksimaalselt kasutada lubatud lämmastikväetiste kogused erinevate põllukultuuride puhul, samuti väetiste kasutamise parameetrid. Viimaste all peetakse silmas, et lämmastikväetise kasutamisel tuleb arvestada nii mullaviljakust, taime väetustarvet kui ka varem kasutatud väetiste mõju.

Eelnõus sisalduvate muudatuse kohaselt peaks põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 50 ja rohkem hektarit haritavat maad, koostama igal aastal enne külvi lämmastikväetiste kasutamise kohta väetamisplaani. Eelnõuga sätestataks väetusplaani kantavate andmete nõuded. Lisaks näeb eelnõu ette, et põllu väetustarbe määramiseks tuleb võtta mullaproove (üks iga 20 ha kohta) ja need ei tohi olla vanemad kui viis aastat. Kaasnev kulu talumeestele, kes seda juba ei tee, on ca 7-40 eurot viie aasta kooksul. Samas võimaldab väetiste kasutamise täpsem planeerimine säästlikumat ja tulusamat majandamist.

Materjalid Eelnõude Infosüsteemis



Jõustus maapinna kalde määramise määrus

16. mail jõustus maapinna kalde määramise määrus (keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrus nr 11), mille eesmärgiks on kehtestada ühtsed põhimõtted maapinna kallete määramiseks. Maapinna kallete määramine on oluline, kuna sellest tulenevad täiendavad piirangud väetiste kasutamisele. Enam kui 10% kaldega alal on väetamine keelatud; kui kalle on 5-10% on see keelatud 1.oktoobrist 20.märtsini.

Määruse kohaselt:

- Kalde määramise aluseks võetakse eelduslikult aluseks Maa-ameti kallete kaardirakendus;

- Järelevalve käigus tekkinud lahkarvamuse ja vaide lahendamisel mõõdistatakse maapinna kalle kohapeal;

Määruse tekst Riigi Teatajas


KIIRGUS

Vabariigi Valitsus kinnitas tegevuskava Paldiski tuumaobjekti lammutamiseks ja uue lõppladustuspaiga rajamiseks

Vabariigi Valitsus otsustas aprilli lõpus toetada Paldiski endise tuumaobjekti lammutamist ja uue radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga ehitamist. Tegevuse korraldamise eest vastutajaks on määratud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mis peaks tagama sõltumatu ja läbipaistva järelevalve, mis on üheks kiirgusohutuse põhimõtteks.

Otsus Nõukogude Liidu sõdurite väljaõppeks mõeldud Paldiski tuumaobjekti lammutamiseks on ajendatud objekti ohutuks muutmise vajadusest. Vastav ülesanne jäi Eesti Vabariigi ülesandeks 1990. aastate alguses, kui tuumkütus reaktoritest Venemaale tagasi viidi, kuid reaktor lahti võtmata jäi. Objekti ohutuks muutmine läheb maksma 90 miljonit eurot, millest pool kulub uue lõppladustuspaiga rajamiseks. Projekti rahastus on küll riiklik kohustus, kuid kuna projektil on suur positiivne keskkonnamõju kogu Läänemere äärsele piirkonnale, loodetakse rahastust saada ka rahvusvahelistest vahenditest.

Valitsuse kinnitatud tegevuskava alusel alustatakse ettevalmistustöödega koheselt, kuna reaktorisektsioonide ohutu hoiustamine on tagatud vaid aastani 2040 ja sellele eelnevalt on vajalik läbi viia hulk uuringuid, millele võib rahvusvahelist praktikat arvestades kuluda kuni kümme aastat. Jäätmete lõppladustuspaik planeeritakse valmis saada samuti 2040. aastaks. Objekti ohutuks muutmise töödega planeeritakse lõplikult valmis saada aastaks 2050.

Kiirgusseaduse eelnõu

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Riigikogu pressiteade


KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Maamessil esitleti uut veekaitsemeetmete käsiraamatut

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Keskkonnaõiguse Keskuse eksperdid koostasid praktilise käsiraamatu põllumajandustootjatele, kuhu koondatud juhised aitavad hoida meie veekeskkonda parema tervise juures. Käsiraamatu koostamisel on silmas peetud ühisosa leidmist, et lisaks veekaitsele tekiks ka põllumajandustootjale vahetum kasu.


Loe edasi »

Allikas: SA Keskkonnaõiguse Keskus

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.