Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaamet kutsub taastama ja hooldama kaitsealadel paiknevaid poollooduslikke kooslusi (2016-05-10 11:27:58)

Haruldaste ja liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisse saab anda oma panuse iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab alade taastamis- ja hooldustöid toetustega.

Poollooduslikud kooslused (pärandkooslused) on loodusliku elustikuga niidukooslused, mida on kestvalt niidetud või loomadega karjatatud. Ajalooliselt on Eestis hooldatud puisniite, loopealseid, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niite, puiskarjamaid ning nõmmesid. Lisaks kaunile välimusele on niidukooslused ka erakordselt liigirikkad, olles elupaigaks paljudele taime-, linnu- ja loomaliikidele. Näiteks leidub pikaajaliselt hooldatud puisniitudel tihti üle 50 erineva taimeliigi ühel ruutmeetril. Selleks, et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada - niita ja karjatada.

"Eestis asub 1/3 kaitsealadest eramaadel, seega on eraomanikel väga oluline roll selles, millised meie maastikud välja näevad. Poollooduslike koosluste säilitamiseks on loodud toetusskeemid, kus maaomanik saab taotleda pindalapõhiseid toetusi taastamis- ja hooldustööde läbiviimiseks. Lisaks sellele saab taotleda toetusi loomade ja niitmistehnika ostuks ning vajaliku infrastruktuuri rajamiseks," lausus Marko Angerjärv, Keskkonnaameti maahoolduse peaspetsialist.

Poollooduslike koosluste leviku kõrgaeg oli 19. sajandi lõpul, mil looduslikud rohumaad võisid hõlmata isegi kuni 1/3 Eesti pindalast. Seoses põllumajanduse intensiivistumise ja rohumaade kultuuristamisega on tänaseks hooldatavate poollooduslike koosluste pind vähenenud sedavõrd, et riik peab toetama juba nende taastamist. Angerjärve sõnul leidub Eestis palju hea ligipääsu ja seisundiga koosluseid, mida ohustab võsastumine, sest keegi ei hoolda neid. Seetõttu näebki looduskaitse arengukava ette, et aastaks 2020 tuleb hooldada Eesti kaitsealadel 45 000 hektarit poollooduslikke koosluseid tagamaks alade püsimise. 2015. aastal oli nõuetekohaselt hooldatud koosluste pindala vaid 25 000 hektarit.

Poollooduslike koosluste kasutusse võtmist toetab riik taastamis- ja hooldamistoetusega. Taastamistegevustena toetatakse võsaraiet, pilliroo või mätastunud rohustu hekseldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametist kuni 22. maini.

Hooldamistegevusteks loetakse karjatamist ja niitmist koos niite koristamisega ning selle tarbeks saab maaomanik või rentnik taotleda toetust PRIA-st kuni 23. maini. Keskkonnaamet kinnitab eelnevalt toetuse taotluse ja määrab alade hooldamistingimused.

Alade hooldamisel kehtivad võrreldes kultuurrohumaadega mõned täiendavad piirangud, millest olulisemad on hilisem niitmisega alustamine ja loomade lisasöötmise keeld karjatataval kooslusel.

Täpsem info poollooduslike koosluste, hoolduskavade ja toetuste taotlemise kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehel.

Allikas: Keskkonnaameti 10.05.2016 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.