Riigikogus läbis 04.05.2016.a. esimese lugemise perehüvitise seaduse muutmise eelnõu, mis koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused. Sama seadusega luuakse uus elatisabiskeem, mis võimaldab 2017. aastast maksta kuni 100 eurot elatisvõlgniku lapsele.

Valitsuse algatatud perehüvitise seaduse eelnõuga (217 SE) muudetakse õigusselguse huvides perehüvitiste seaduse eelnõuga veel 19 eriseadust, et ühtlustada erinevad sotsiaalvaldkonnas tehtavad elektroonilised menetlused ja vähendada dubleerimist. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks. Samuti kaasajastatakse kehtiva õiguskorra aegunud sätted.

Valitsuse nimel eelnõu tutvustanud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles, et elatisabiskeemi seadustamisega kehtestatakse uus regulatsioon, mille eesmärk on eelkõige üksinda last kasvatavate perede laste heaolu parandamine. Tsahkna sõnul on tegu olulise sammuga väga paljudele üksinda last kasvatavate perede vanematele ja ühiskonnale laiemalt. Minister märkis, et riik astub sellega oma perepoliitikas ühe põhimõttelise sammu nõrgema poole kaitseks.

„Elatisabiskeemi eesmärk on tagada vähemalt 100-eurone elatisabi kättesaamine reaalselt sellele lapsele, kellele see elatisabi on välja mõeldud ja välja mõistetud. Ma tahaksin rõhutada veel seda, et tegu ei ole uue peretoetuse või lapsetoetusega, vaid selle skeemiga, kus ühelt poolt kohtu korras on välja mõistetud elatis. Kui üks pool seda täitma ei asu, siis see nõue pööratakse täitemenetluse kaudu selle isiku vastu, kes on võlglane, ja riik asub nõrgema poole ning nõuab sisse rahalise nõude. Samal ajal hakkab riik maksma sellele lapsele kuni 100-eurost elatisabimakset,“ ütles Tsahkna.

Tsahkna tõi välja, et Eestis on üksinda last kasvatavaid vanemaid praegu peaaegu Pärnu linna täis inimesi ehk siis üle 42 000 ja nende peredes kasvab 56 000 last, see tähendab, et iga neljas Eesti laps kasvab üksinda last kasvatava vanema peres. „Täitemenetluses on elatisabinõudeid ehk võlglaste vastu suunatud nõudeid nüüdseks üle 8000. See summa, mis ollakse oma lastele võlgu – elatistoetused, elatisabi – on praeguseks juba üle 15 miljoni euro, see on ühe korraliku omavalitsuse terve aastane riigieelarve. Me peame aru saama, et see raha ollakse võlgu oma lastele,“ ütles Tsahkna.

Sotsiaalkaitseministri sõnul on elatisabiskeemi rakendamiseks riigieelarves ja riigi eelarvestrateegias ette nähtud 7,2 miljonit eurot. „See on summa, mis on poliitiliselt kokku lepitud, riigieelarves ette nähtud ja sellest rahast jätkub kõigile nendele lastele, kes on õigustatud saama sedasama 100 eurot kuus, selle raha maksmiseks. Kui neid lapsi on väga palju, ehk kui sellest 7,2 miljonist, mis on arvestuslikult riigieelarves ette nähtud, ei jätku, siis riigieelarvest tuleb seda raha igal juhul maksta ja see summa kujuneb suuremaks,“ sõnas Tsahkna.

Minister lisas, et lapsevanemad saaksid toetused kätte kiiresti, ilma vaevata, on peretoetuste ja vanemahüvitise taotlemine tehtud võimalikult lihtsaks. „Oleme selle seadusega reguleerinud ka uue infosüsteemi rakendamise poolt ja meie eesmärk on see, et noored emad ja isad saavad peale lapse sündi teavitusi, milliseid toetusi on neil õigus saada,“ sõnas Tsahkna.

Sotsiaalkomisjoni poolt ettekande teinud Helmen Kütt tõi välja komisjoni seisukoha, et nimetatud seadus on väga vajalik. “Tegelikult on veel üks suur samm astutud selles suunas, et ka perevägivalda kannatavad naised julgeksid võtta vastu otsuseid julgemini, sest nad teavad, et kui üks pere poolest ei maksa elatist, siis on võimalus, et riik toetab ja nad saavad hakkama,“ sõnas Kütt.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Aivar Kokk sõnas, et perekonnad, kus üks vanem laste eest ei hoolitse, võivad jääda vaesusriski ja riik peab tulema siin appi, sest iga laps on tähtis. „Eesti jaoks oluline, et noortel oleks suurem kindlustunne peresid luua ja lapsi kasvatada,“ ütles Kokk. Lisaks tõi Kokk välja, et tegemist on olulise meetmega, mis aitab vähendada palgavaesust ja sellest tingitud väljarännet. „Tagasimaksesüsteem suurendab perede sissetulekut ning teisalt võimaldab parandada olukorda tööturul ning ergutada läbi suureneva tarbimise majanduskasvu, mis on aluseks meie heaolu kasvule,“ lisas Kokk.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Heljo Pikhof tõi välja, et elatisenõue ei ole vanemate omavaheline asi. „Siin peab ka riik õla alla panema. Võlgnik ei saa lõpmatuseni võlglaseks jääda ja lapsele makstud elatisabi nõuab riik sisse võlgnikult,“ ütles Pikhof. „Maailmapraktika näitab, et riik on parem võlgade sissenõudja kui oravana rattas keerlev üksikvanem,“ sõnas Pikhof.

Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Dmitri Dmitrijev ütles, et perehüvitiste seadus on oma ülesehituselt väga terviklik, koondades endasse kõiki lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi, seal hulgas elatisabi. „Kuid vaatamata sellele, et liigutakse tasapisi õigusloome parandamise teel, on fraktsioonil ka märkusi seaduse eelnõu sisu kohta. „Reaalsuseks saades ei pruugi see aga paraku enam nii oodatud olla. Praegune summa 100 eurot on küll parem kui mitte midagi, aga kindlasti ei ole selline toetus, mida üksikvanemad aastaid oodanud on,“ sõnas Dmitrijev. Ta lisas, et eelnõu selge probleemkoht on ka peretoetuste suuruse arvutamine.

Vabaerakonna nimel kõnelenud Monika Haukanõmm ütles, et Vabaerakond on selle eelnõu poolt, kuid samuti leiavad, et on vaja teha täiendavaid muudatusi. „Perede majanduslikku toimetulekut mõjutavaid meetmeid on loomulikult palju ja tänases meie ees olevas eelnõus on ainult toodud üksikud,“ ütles Haukanõmm. Ta lisas, et tuleks vaadata kaugemale, mis tagab meie peredele turvatunde, et meil sünniks Eestis rohkem lapsi.

Muudatusettepanekute tähtaeg on 18. mai 2016.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust:

Vastu võeti valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seadus (130 SE), millega viiakse raadioseadmete regulatsioon vastavusse EL-i uue raadioside direktiiviga. Muudatused on seotud raadioseadme mõiste laiendamise, raadioseadme tootenõuete ühtlustamise ja raadioseadme oluliste nõuete täiendamisega. Seaduse poolt hääletas 71 saadikut, vastu oli 5, erapooletuid ei olnud.

Raadioseadme mõiste uus määratlus hõlmab edaspidi kõiki tsiviilkasutuses olevaid raadiosaate- ja vastuvõtuseadmeid. Mõiste alla kuuluvad edaspidi ka raadiovastuvõtuseadmed (näiteks teler ja raadio vastuvõtja), samuti raadiomooduliga elektroonikaseadmed (näiteks tolmuimejad ja külmkapid, kui nende tööd on võimalik juhtida raadio teel). Raadioseadme direktiivi reguleerimise alla ei kuulu enam telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed, nt lauatelefonid, faksiaparaadid.

Nimetatud muudatustega peavad arvestama ennekõike raadioseadmete tootjad, nende volitatud esindajad, importijad ja levitajad. Tarbijale tähendab see seda, et kuna uued seadmed peavad vastama regulatsiooni nõuetele, paranevad eeskätt selliste seadmete vastuvõtuomadused ja töökindlus, mis varem raadioseadmete regulatsioonile vastama ei pidanud. Tarbija jaoks on oluline ka see, et erinevate lisaseadmete ühilduvuse parandamiseks seatakse tootjatele täpsemad nõuded.

Tootjatele saab seada näiteks nõude, et mobiiltelefoni laadija sobiks ka tahvelarvuti laadimiseks ja vastupidi. See muudab seadmete kasutamise tarbijatele lihtsamaks ning säästab keskkonda. Samamoodi seatakse direktiiviga nõuded raadioseadme ja selles kasutatava tarkvara ühilduvusele.

Seadus jõustub 2016. aasta 13. juunil.

Samuti võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse (100 SE), mille eesmärgiks on täpsustada ja tõhustada keskkonnaseire korraldust, kaasajastada sätteid ja viia keskkonnaseadustiku keskkonnaseire seadus kooskõlla teiste keskkonnaseadustiku seadustega. Seaduse poolt hääletas 65 saadikut, vastu oli 1 saadik ja erapooletuid saadikuid 3.

Seadus keskendub peamiselt seire korraldusele ja sätestab vastutavate täitjate kohustused, seirejaamade ja -alade rajamise ning seire käigus saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra. Samuti sisaldab see riikliku keskkonnaseire programmi koostamise ja selle allprogrammide teostamise korra põhimõtted.

Seaduses täpsustatakse seires osalejate ülesandeid, lähtudes vajadusest suurendada vastutust andmete eest, säilitada kogutud andmed ja tagada nende õigsus, hooldada seirejaamu ja -alasid ning kaasata teadlasi ja eksperte ulatuslikumaks ja põhjalikumaks seiretulemuste analüüsimiseks ning prognooside koostamiseks, sh ka keskkonnaseisundile hinnangu andmiseks.

Riiklikku keskkonnaseiret korraldab ja koordineerib keskkonnaministeerium. Seaduses täpsustatakse ka keskkonnaseisundist ja selle muutustest avalikkuse kiire teavitamise korda.

Keskkonnaseire on vahend, mis aitab kaasa inimese tervise ja heaolu vajadustele vastava elukeskkonna tagamisele. Keskkonnaseisundi seiretulemusi kasutatakse strateegiate, arengukavade ja tegevuskavade tõhususe hindamisel ja muutmisel ning seireandmed on tõhusa keskkonnakaitse ühed peamised näitajad.

Oluline on seireandmete osa keskkonnalubade menetlemisel ja keskkonnamõju hindamisel, ka järelevalve tegemisel ning keskkonnavastutuse kohaldamisel. Keskkonnaseire peamine eesmärk on seireandmete alusel keskkonnaseisundi ja selle muutuste hindamine ja prognoosimine ning keskkonda mõjutavate tegurite muutuste käsitlemine.

Seadus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.

Esimese lugemise läbis veel kaks eelnõu:

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (212 SE) viiakse Kaitseliidu seadusesse, kaitseväeteenistuse seadusesse ja riigikaitseliste sundkoormiste seadusesse sisse muudatused, mis on tingitud töövõimereformist ning selle rakendamisest Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Kaitseliidu seadus, kaitseväeteenistuse seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus viiakse kooskõlla 1. juulil 2016 jõustuva töövõimetoetuse seadusega, säilitades kaitseväelastele ettenähtud sotsiaalsed tagatised praegusel kujul. Võrreldes teiste valdkondadega tekib kaitseväeteenistuses kõige enam tervisekahjustusi ning teenistusülesannete täitmisel saadud vigastused on ühtlasi väga erineva raskusastmega.

Töövõimereformi käigus toimuv üleminek osalise või puuduva töövõime hindamisele tähendaks kaitseväelastele ettenähtud tagatiste olulist vähenemist, mistõttu säilitatakse nende puhul ka edaspidi ühekordse hüvitise maksmine vastavalt saadud vigastuse raskusastmele.

Kaitseministeeriumi valitsemisalas jätkab kaitseväe arstlik komisjon püsiva töövõimetuse ulatuse tuvastamist ja selle väljendamist töövõime kaotuse protsentides. Samuti säilib kaitseväeteenistuse seaduse alusel töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni perioodiline maksmine, et tagada kaitseväelastele suurem kindlustunne kõrgema riskiastmega teenistusülesannete täitmisel.

Lisaks töövõimetuse tuvastamisega seotud muudatustele ühtlustatakse eelnõuga kaitseväeteenistuse seaduses ette nähtud sotsiaalteenuste ja abivahendite tagamise korraldust töövõimereformi käigus tehtavate muudatustega.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (222 SE) viiakse loomade vedamist käsitlev regulatsioon kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega ja Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu näeb ette tauditõrjemeetmete, sealhulgas Veterinaar- ja Toiduameti pädevuse täpsustamist loomataudi kahtluse ja puhkemise korral. Karmistataks taudidele vastuvõtlike loomade pidamise nõudeid.

Seaduse muutmisega tahetakse takistada metsloomadel leviva eriti ohtliku loomataudi levikut loomapidaja ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse ning suurendada riigi tauditõrje võimekust, arvestades 2014. aastast tänaseni saadud kogemusi sigade Aafrika katku (SAK) ennetamisel ja tõrjel.

Täpsustatakse ja kaasajastatakse elussigade piirangutsoonist väljaviimise ning sealiha ja -toodetega kauplemise reegleid. Muudetakse ka loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitamise aluseid. Taudikahjutoetust ei maksta juhul, kui loomapidaja taasasustab piirangutsooni kehtimise ajal loomadega sellise ehitise, kus on sama taudi puhang olnud, ja ta on taudikahjude hüvitamiseks juba toetust saanud.

Samuti nähakse ette võimalust, et eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks võib rakendada sõidukite liikumise piirangut. See tähendab, et enne taudivabasse piirkonda sisenemist tuleb mootorsõiduk ja selle haagis puhastada ning vajadusel desinfitseerida. Samuti on juhil kohustus pidada arvestust desinfitseerimise aja, koha ja kasutatud vahendi üle ning säilitada arvestust kajastavaid dokumente vähemalt üks aasta.

Menetlusest langes välja üks eelnõu:

Riigikogu menetlusest langes välja Keskerakonna fraktsiooni poolt algatatud korteriühistu vaidluse lahendamise seaduse eelnõu (187 SE), mille eesmärk oli sätestada korteriühistu liikme ja korteriühistu vahel tekkinud korteriühistu vaidluse lahendamise korra ja tingimused ning luua kohalikesse omavalitsustesse korteriühistu vaidluse lahendamise komisjon.

Õiguskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Otsuse poolt hääletas 45 saadikut, vastu 26 ja erapooletuid oli 4, seega langes eelnõu menetlusest välja.

Istungi stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201605041400

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu.ee