Juba 2012. aastal alanud Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toel kaasajastati ja laiendati Eesti keskkonnaseiresüsteemi, et parandada andmete edastamise kiirust ja usaldusväärsust.

"Tänu uuele aparatuurile oleme suutelised vajalikke mõõtmisi ise tegema ning ei vaja enam nii palju välisabi kui varem, samuti aitab üle-Eestilise püsiva seirevõrgustiku loomine vältida ebavõrdsust erinevate regioonide vahel. Nii õhus kui ka vees ei tohiks enam miskit olulist kahe silma vahele jääda," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Programmi kaudu toetati 11 projekti, mille viisid ellu Maa-amet, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Keskkonnaamet, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut ja Keskkonnaministeerium.

Keskkonnaseire suutlikkust parandati õhu, vee ja kiirguse valdkonnas. Näiteks toetati programmi raames proovivõtuvahendite uuendamist, samuti kaasajastati seirejaamu, laboreid ja muid keskkonnaseire jälgimisseadmeid.

Näiteks paigaldati 71 põhjaveeseire puurkaevu automaatmõõteseadmed, tänu millele saab põhjavee kui peamise joogiveeallika seisundi kohta üleriigilist operatiivset infot. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut soetas aga kaugseire spektromeetri, mis annab esmakordselt võimaluse teha keskkonnaseiret lennukilt. Nüüdsest saab mere ja järvede seiret teha kolmel tasandil - satelliidipiltide, veeproovide ja spektromeetri abiga.

Kiirgustasemete kohta täpse ja operatiivse info saamiseks soetas Keskkonnaamet uue, kaasaegse ja usaldusväärse automaatseirevõrgustiku, mis katab kogu riigi.

Euroopa Liidu riikidel on võimalik kasutada Šveitsi toetust majandusliku ja sotsiaalse erinevuse vähendamiseks Euroopa Liidus. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raamkokkulepe allkirjastati 2007. aastal.

Täna toimub Eesti-Šveitsi koostööprogrammi "Keskkonnaseire suutlikkuse tõstmine" lõpetamine.

 

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 28.04.2016 pressiteade