"Laevanduse reovee osa Läänemere eutrofeerumist põhjustava lämmastiku ja fosfori jõudmisel merekeskkonda on küll väiksem kui maapealsete allikate oma, kuid laevanduse kasvupotentsiaali arvestades on ilmselt tegu kasvava osaga," seletas ELFi merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman. "Arvestades kriitilist vajadust oluliselt vähendada merre jõudvate taimetoitainete kogust, ei saa lubada ühel sektoril oma osa hoopis suurendada," täpsustas ta. Samuti on töötlemata reoveed lisaks taimetoitainetele ka ohtlike ainete, sealhulgas ravimite kontrollimatu allikas.

Keeld jõustub alles 2019. aastal uutele laevadele ja olemasolevad laevad saavad üleminekuperioodi koguni 2021. aastani. Kuigi merekeskkonnale oleks parem keelu kiirem jõustumine, on tegemist kompromissiga, mis peaks kõigile merenduses tegutsevatele osapooltele andma aega teha vajalikud ümberkorraldused, nt piisavate reoveekogumise kohtade loomine sadamatesse.

Heitvee mõjud Läänemeres:

• Intensiivne vetikate kasv: liigne niitjate vetikate ja fütoplanktoni õitsemine

• Liigse orgaanilise aine tootmine

• Hapniku tarbimise kasv

• Hapnikuvarude ammendumine

• Bentiliste organismide ja kalade surm

Eestimaa Looduse Fond ja teised Läänemere äärsete riikide keskkonnaorganisatsioonid teevad koostööd alates 2006. aastast WWF-i Läänemere võrgustiku BEP (Baltic Ecoregion Programme) kaudu. Laevade reovee vähendamise probleemiga on võrgustik tegelnud loomisest alates.

Allikas: Eestimaa Looduse Fondi 26.04.2016 pressiteade