Tartus täna, 22.04. toimunud traditsioonilisel Erametsapäeval avaldasid erametsandusorganisatsioonid tunnustust inimestele ja organisatsioonidele, kes aasta jooksul on erametsanduse arendamisse kõige enam panustanud.

Asjatundlik metsandusnõuandja - Tiit Kosenkranius

Tiit on pärit metsameeste perest. Ta on lõpetanud Kaarepere sovhoostehnikumi metsatehniku eriala. Metsas on ta elanud ja töötanud kogu elu. Tiidu sünnikohast Kikepera külas Pärnumaal pidi tema pere nõukogude sõjaväebaasi rajamise tõttu lahkuma. Tagasipöördumine koju sai võimalikuks alles 90ndate alguses. Kikepera külarahvas peab Tiitu üheks eestvedajaks ja kodukandi elu toetajaks. Selle eest on ta esitatud nominendiks Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse tunnustusüritusel kui ka saanud Surju Valla vapimärgi.

Metsaühistu tegemistes on Tiit alati tasakaalukas ja tema nõuanne metsaomanikele on kaalutletud ja asjatundlik.

Aktiivne IT-lahenduste kasutaja ehk tubli e-metsaühistu - MTÜ Ühinenud Metsaomanikud

Igapäevases elus oleme juba harjunud arvukate e-süsteemide kasutamisega. Samas me tihti ei tea, kui raske on mingi süsteemi käivitamine arendajate, aga eriti just süsteemi esimeste kasutajate jaoks. Erametsasektoris on olnud tavaks asju rohkem paberil kui arvutiekraanil vaadata. Esimesi samme moodsate infosüsteemide kasutamise poole astume vahel vägagi vaevaliselt, teinekord isegi vastumeelselt. Muidugi, mets ju arvutisse ei koli! Aga arvuti abil saab metsaasja lihtsamalt ajada küll. Nii väärivadki tunnustamist need, kes ei pelga olla pioneeriks uute IT-süsteemide kasutuselevõtul, kes teevad kaasa süsteemi käivitusraskused ning seeläbi sillutavad sileda tee kõigile teistele kasutajatele. Ühinenud Metsaomanikud on usin e-PRIAs toetustaotluste esitaja ning metsade majandamisel erinevate arvutitarkvarade kasutaja.

Edukas ja arenev metsaühistu - Läänemaa Metsaühistu

Läänemaa Metsaühistu on metsaühistute hulgas üks noorimaid. Ühistu kasvamine on aga olnud kiire nagu heas kasvukohas sirguval hästihooldatud metsanoorendikul! Liikmeid on pidevalt lisandunud - aprillis 2016 on ühistus 438 metsaomanikku, kellele kuulub ühtekokku 8 516 ha metsa. Teenuseid pakutakse metsaomanikule kogu vajamineva ulatuses. Istutatakse ja hooldatakse metsa, vajadusel ka raiutakse, aidatakse toetusraha saada ja antakse asjatundlikku metsanõu.

Aktiivne ja asjatundlik meediakajastaja - Mariliis Pinn

Metsameeste jaoks ei ole metsa eest hoolitsemine pelgalt töö, vaid elustiil. Seetõttu on meile eriti tähtis, et ajakirjanduses ilmuvad kajastused annaksid edasi vastutustundlikku suhtumist nii metsatöödesse kui ka selle tegijatesse. Sisukad artiklid meedias aiatavad luua ühiskonnas usaldust metsameeste vastu ja olulisi arutelusid edasi viia.

Äripäeva metsalisa toimetajat Mariliis Pinni tööd iseloomustab sügav huvi metsaasjade vastu, samuti hea vaist ühiskondlikult oluliste teemade kajastamisel, oskus kajastada erinevate osapoolte arvamusi tasakaalustatud viisil ja lisaks kiirus ning põhjalikkus.

Pikaaegne Eesti erametsanduse edendaja - Ants Varblane

Ants on pikaaegne metsamees. Ajal, mil Eestis tekkis erametsaomand, oli ta esimeste metsaühistute asutajate seas. Samuti tegeles Ants ühistu kaudu metsaraie ning puidumüügi korraldamisega ammu enne seda, kui saabusid selleks mõeldud toetused.

Eesti Erametsaliidu tegevdirektorina ehitas Ants soodsa pinnase ühistegevuse arenguks. See, et järjest avanesid toetusmeetmed ning suurenesid eelarved, tundus toona meil iseenesest mõistetav. Kontorilauale ning kantseliidile eelistas Ants vaba suhtlust ning sotsialiseerumist. Tema edu seisnes selles, et ta ei "käinud" tööl, vaid ta tegi tööd. Tihti võis erametsandusele oluline alguse saada hoopis purjejaht "Albini" pardalt või mõnelt metsameeste hilisõhtuselt kogunemiselt. Antsu mõtted on alati olnud lennukad ning täiendanud suurt pilti.

Täna tunnustame Antsu kui pikaaegset Eesti erametsanduse edendajat. On hea meel, et Läänemaa Metsaühistu aktiivse liikme ning volinikuna kirjutab Ants endiselt Eesti erametsanduse edulugu.

Erametsasõber - Andres Metsoja

Andres on pärit Kaisma metsade vahelt ja seepärast on metsateema talle ka südamelähedane. Tööd alustades oli ta Eesti noorim volikogu esimees ja hiljem vallavanem. Enne Riigikogusse tööle asumist jõudis ta olla veel Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees ja Pärnumaa maavanem.

Andres on innovaatiline ja tunneb praegugi huvi erinevate tegemiste vastu kodukohas. Oma Kaisma metsa on ta hästi korrastanud ja seal etendatakse igal suvel Kaisma Võsateatri etendust.

Oma sõnavõttudes ei ole Andres kahtluse alla seadnud metsaomaniku ootust metsa majandamisest ka tulu teenida - mis ongi vara omaniku täiesti normaalne soov. Nii on ta toetanud väheväärtusliku puidu laialdasemat kasutamist energiatootmises ja võtnud keskkonnakomisjoni liikmena arvamusi avaldades maha hirme, nagu võiks puitu energiaks kasutades mets Eestimaalt sootuks otsa saada. Samuti on ta kinnitanud, et looduskaitseliste piirangutega kaasnevad kulud ei tohi jääda põhjendamatult pikaks ajaks maaomaniku kanda - koos piirangute seadmisega peab riik pakkuma ka piisavalt paindlikke ja kiireid kompensatsioonimehhanisme. Loodusliku liigirikkuse tagamiseks, aga ka maaomanike toetamiseks peaks piirangute alla kuuluvate eramaade kompensatsioonisüsteem toimima kiiremini ja sujuvamalt.

Tubli erametsanduse arendaja - Jaanus Aun

Areng innustab ja kannustab. On tore tõdeda, et metsaomanikud on oma metsade majandamisel üha aktiivsemad. Aina enam võetakse metsauuendamine ette teadliku valikuna ning mets, mis juba kasvab, on hooldatud ning elujõuline. Ühistegevusega liitunud metsaomanike arv ületas hiljuti 10 000 piiri.

Märkimisväärne osa sellest eduloost on saavutatud tänu tubli erametsanduse arendaja, Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Auna panusele. Tema heas mõttes kärsitu pealehakkamise ning õiguslikult läbimõeldud plaanide abil on ideed vormistatud tegudeks. Olenemata oma ametialasest staatusest on Jaanus endiselt "meie" ehk metsaomanike poolel. Ta on ka hea kolleeg ning suurepärane ülemus.

Arenenud on Erametsakeskus ning mis Jaanuse enda jaoks kindlasti veel tähtsam - tublisti on arenenud ka kogu erametsanduse tugisüsteem. Numbrid näitavad, et Jaanus on oma ametioleku ajal toonud erametsandusse ainuüksi toetusraha 75 miljonit eurot!

Allikas: Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse pressiteade