Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi aasta valitsuses (2016-04-12 16:05:39)

Aasta keskkonnaministrina

Mis tehtud?

  • 2000 väikeettevõtet vabanesid kohustusest viia läbi pakendiaudit. Selliseid väikeettevõtteid on Eestis ligikaudu 2000 ja nende ettevõtete osatähtsus turule lastud pakendikogusest Eestis on alla 2 protsendi;

  • Uued veekaitsenõuded põllumajandusele aitavad piirata lämmastiku ja nitraadi sattumist meie põhjavette. Eesti territooriumilt liigub lämmastikuühendeid veekeskkonda pidevalt kasvavas tempos, samamoodi on pidevalt tõusnud Pandivere ja Adavere piirkonna põhjavee nitraatioonide sisaldus nii, et mõnedes kaevudes on vesi muutunud joogikõlbmatuks. Teadlaste hinnangul satub orienteeruvalt 60-80% lämmastikust ning 30% fosforist vette põllumajandustegevuse tulemusena;

  • Sigade Aafrika Katku tõrjumiseks töötasime välja Jahiseaduse ja jahieeskirja muudatused, mis aitavad kaasa sigade arvukuse kiirele vähendamisele ja haiguse levikule;

  • 1. aprillil 2016 taasavasime riigi ainsa ohtlikke jäätmete prügila Vaivaras, mis oli suletud üle kolme aasta;

  • Valitsusse olen saatnud 13 eelnõu ja 25 määrust, nendest 13 on looduskaitsealade kaitse-eeskirjade uuendamised või kaitseala moodustamised. Aasta jooksul on kinnitatud viis pikaajalist tegevuskava ja rakendusplaani ning ette on valmistatud 110 valitsuse korraldust.

Mis teoksil

  • Algatasin Maapõue strateegia koostamise, vajalik on paika panna hea peremehepoliitika põhimõtted järgnevaiks aastakümneiks. See on terviknägemus, kuidas, kui palju ja mis eesmärgiga Eesti maapõueressurssi Eesti ühiskonna hüvanguks kasutada. Maapõue strateegia valmib Eestis esmakordselt. Maapõue heaperemehelikuks kasutamiseks arvestab riik nii keskkonna-, majanduslikke kui sotsiaalseid aspekte. Strateegias määratletakse täpsemalt riigi kui maapõue ja maavarade peamise omaniku pikaajalised huvid ja eesmärgid maapõue uurimisel ja kasutamisel;

  • Tugevdame järelevalvet vanarehvide käitlemise üle. Et vanarehvid saaksid käideldud, mitte ei koguneks platsidele hunnikutesse. See tähendab mitmete osapoolte, nagu rehviorganisatsioonide, Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaministeeriumi fokusseeritud tegevust selle probleemi lahendamiseks.

  • 40% vähem kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 on Eesti panus Pariisi kliimalepingusse:

    • Vähem saastavale majandusele üleminekuks koostab Keskkonnaministeerium pikaajalist visioonidokumenti „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, kus on põhimõtted energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades;
    • Et oleksime tuleviku kliimas - mis võib tähendada tugevaid torme, vihmaperioode, suvised põuaperioode ja kuumalaineid - vastupanuvõimelised, koostame arengudokumenti kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks.

    LIHTSUSTAME ASJAAJAMIST

  • Lihtsustasime Looduskaitseseadust - rannal ja kaldal ei laiene ehituskeeld maakaabelliinile ja olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja –rajatisele;

  • Töös on metsaseaduse muudatused, millega lihtsustatakse metsateatise esitamist ja menetlust. Loome võimaluse raie registreerida ja minna raiet tegema, kui registris on vastav märge.

  • Analüüsime laiemalt keskkonnaloa taotlemise vajadust, kas luba on võimalik asendada lihtsama ja kiirema registreeringu kohustusega, kui tegevus ei ole potentsiaalselt keskkonnaohtlik ja suuri keskkonnahäiringuid kaasa toov. Seda nii veelubade, jäätmelubade, õhulubade osas.

    Marko Pomerants
    Keskkonnaminister
    07.04.2016




Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.