Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Uuring: Eestis kasutatakse reoveesetet liiga vähe (2016-04-06 10:07:14)

 

Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selgus, et kogu Eestis tekib aastas ligikaudu 167 000 kuupmeetrit töödeldud reoveesetet, kuid selle kasutamine on paljudes kohtades problemaatiline.


Riik on aastate jooksul teinud suuri investeeringuid reovee puhastuse tõhustamiseks, kuid vähe on tegeletud reovee puhastuse käigus tekkiva sette käitluse arendamisega. Seda just seetõttu, et täpselt pole selge olnud, kui palju reoveesetet Eestis tekib, kui suurte puhastite juurde on majanduslikult mõttekas settekäitlus rajada ning kuidas käideldud setet hiljem oleks mõistlik kasutada.

Uuringust selgus, et kõige enam tekib reoveesetet Harju, Ida-Viru ja Lääne-Viru maakondades (vastavalt 95, 86 ja 87 m3 päevas), kõige vähem Hiiu, Lääne ja Saare maakonnas (vastavalt 9, 3 ja 4 m3 päevas). Enam kui pool reoveesettest aunkompostitakse välitingimustes, vähemal määral kasutatakse reaktorkompostimist ning biogaasijaamasid. Kuna reoveesette käitlemine on üsna kulukas, on mitmed mitmed vee-ettevõtjad sellest ka loobunud ning annavad sette üle jäätmekäitlejatele.

Reoveesette kasutamise osas ilmnes, et peamiselt kasutatakse seda haljastuses (54%) ja märksa vähem põllumajanduses (16%). Lisaks selgus, et töödeldud reoveesettest 13% kasutatakse rekultiveerimisel ning 11% ei realiseerita ning see kuhjub ettevõtete territooriumil.

"Suuremal või vähemal määral tekitab töödeldud reoveesettele kasutuse leidmine probleeme paljudes Eesti vee-ettevõtetes. Haljastuses ei lähe seda nii palju vaja ning reoveesette kasutamist põllumajanduses pisut peljatakse. Arvatakse, et selle kasutamine võib olla ohtlik ja ebamugav ning teavet reoveesette kohta ei ole piisavalt. Sellegi poolest näevad vee-ettevõtted reoveesetet väärtusena, mis tuleks komposteerida ja taaskasutada tootena ning vee-ettevõtted teevad selle nimel tööd," kommenteeris Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees.

Töödeldud reoveesete sisaldab palju toitained ja muid ühendeid, mistõttu võib seda pidada heaks orgaaniliseks väetiseks, kuid samas võib see sisaldada ka erinevaid saasteaineid, näiteks raskemetalle, ravimijääke, haigusttekitavaid mikroorganisme jms, mis on ohtlikud nii keskkonnale kui ka inimtervisele.

"Selliste hirmude maandamiseks on kavas õigusaktide, uuringute ja erinevate keskkonnakaitseliste organisatsioonide ettepanekute alusel välja töötada kriteeriumid selle kohta, millal reoveesete lakkab jäätmeks olemast ning on kasutamiseks ohutu. Selliste kriteeriumite olemasolu tuleb kasuks nii vee-ettevõtjatele kui ka põllumajandusega seotud organisatsioonidele," selgitas Peeter Eek.

Täna on reoveesette kasutamisele seatud kindlad piirangud, näiteks ei tohi setet kasutada maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi. Samuti on keelatud maal, kuhu on setet laotatud, aasta jooksul pärast laotamist kasvatada köögiviljakultuure ning ravim- või maitsetaimi toiduks või söödaks. Reoveesette kasutaja peab oma tegevuse Keskkonnaametis registreerima ning pidama põlluraamatut, kuhu kantakse sette kasutamise aeg, koht ning analüüsiandmed.


Allikas: Keskkonnaministeeriumi 06.04.2016 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.