Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 30.03.2016 (2016-03-30 03:37:40)



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Aasta esimene Eesti Mets pakub uusi rubriike

Eesti Metsa kevadnumbris küsib ajakirjanik Vivika Veski, kas kohalikul omavalitsusel peaks olema õigus oma territooriumile jäävas metsas raieid piirata või keelata. Arutelu on ajendatud asjaolust, et viimasel ajal on mitmel pool asulates tehtud raied kohalikke elanikke pahandanud. Kuid asi pole üksnes metsa mahavõtmises, sest metsamaale kasvab nii või teisiti uus mets. Ent raiete varjust koorub sageli välja hoopis maaomaniku soov sinna ehitama hakata.

Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron käis uudistamas Eesti ainsa käbikuivati tööd Kullengal, kus kuivatatakse, lüditakse ja puhastatakse Eesti metsadest ja RMK seemlatest korjatud käbisid. Kullengal on tallel ka Eesti metsaseemnevaru: kuusel vähemalt viie ning männil kolme aasta jagu.

Merle Rips veetis päeva metsaomanik Andres Tõnissoni juures. Värska vallas asuva metsamaa peremees on metsaeraldiste kaupa kirja pannud kõikide tööde tegemise aja, raiutud puidu mahu puuliigiti ning rahalise tulu ja kulu. Seetõttu on võimalik teha kokkuvõtteid majandamise tulemustest, saada teada, milliseks on kujunenud üldine puidutook ja lõppraie puidusortimentide vahekord.

Ajakirjanik Agne Narusk heidab pilgu sellele, millised on võtmeametid metsanduses praegu ja aastate pärast.

Juttu tuleb ka puidutuhast kui väärtuslikust väetisest, mis annaks metsamaale rammu, linnametsade ajaloost, kuuse võõrliikidest ja statistikakaubandusest.

Eesti Metsa on lisandunud uued rubriigid "Metsamehe terviserubriik", "Vahva leid" ja "Metsamees pajatab". Neis on kõne all vibratsioontõbi, mis võib ohustada ka metsas töötajaid; puidust mosaiikplaadid ning mäger, kellel on metsa tervise seisukohalt päris tähtis roll.

Eesti Mets

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Aimar Sääritsa foto "Liidrikud" pälvis 2015. aasta Eesti Looduse fotovõistlusel eriauhinna väikese looma foto eest. Autori selgitus: "Liidrikud ühes rivis munemas. Ise olin pildistades kaelani vees".

RMK majas näeb Eesti Looduse fotovõistluse auhinnatud töid

Ajakirja Eesti Loodus ja riigimetsa majandamise keskuse (RMK) koostöös korraldatud näitusel RMK Tallinna maja aatriumis saab vaadata näitust Eesti Looduse fotovõistluse viimase kolme aasta parimatest töödest. Viiskümmend suuremõõtmelist pilti ilmestavad Eesti looduse mitmekesisust ja meie loodusfotograafia kõrget taset.

Eesti Looduse fotovõistluse eripära on keskendatus liigifotodele: pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav, fotograaf peab näitusele saadetud ülesvõttele lisama lühikese ülevaate foto saamisest - neid lugusid saab näitusel lugeda - ja nimetama pildistatud organismi nii täpselt, kui oskab.

Ajakiri Eesti Loodus on fotovõistlust korraldanud 16 aastat, varem on parimad pildid avaldatud ajakirjas ja kodulehel. Esimest korda välja pandud Eesti Looduse fotonäitust saab RMK Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) vaadata mai lõpuni esmaspäevast reedeni 9-18, seejärel läheb näitus ringlema RMK looduskeskustesse.

2016. aasta fotovõistlusele saab pilte üles laadida septembri jooksul. Võitjad kuulutatakse välja ja auhinnad antakse kätte novembris. Lisateavet leiab veebilehelt www.loodusajakiri.ee.

Uus Kuku raadio saate "Loodusajakiri" saatejuht, ajakirja Eesti Mets peatoimetaja Kristiina Viiron suvisel Iirimaa-reisil (foto: erakogu)

Kuku tutvustab Eesti Metsa värsket numbrit

Kuku iganeljapäevase saate "Loodusajakiri" sisustab sel ja järgmisel nädalal ajakirja Eesti Mets uus peatoimetaja ja üksiti uus saatejuht Kristiina Viiron.

31. märtsil intervjueerib Kristiina ajakirjanik Vivika Veskit, kes räägib linnalähedastest raietest ja sellest, et tegelikult on raiel ja raiel vahe. Ühel juhul jääb metsamaa pärast raiet endiselt metsamaaks ning seal hakkab kasvama uus mets, mõnel juhul aga püütakse pärast raiet muuta maa sihtostarvet, et saaks sinna ehitada.

7. aprilli intervjueeritav on ajakirjanik Viio Aitsam, kes kõneleb, millest tal sündis idee aasta ringi avaldada Eesti Metsas kirjutisi sarjast "Eesti kui metsariik", kus ta vaatleb lähemalt ühe omavalitsuse tegevust puidu- ja metsamajanduse valdkonnas. Artikli jaoks infot hankides tekkis tal mõte, et ehk vajaks Eesti põllumajandusloenduse kõrvale nn metsamajandusloendust.

Eesti Looduse lugejamängu 7. küsimus on seotud sellise linnuga (foto: Johannes Türk)

Eesti Looduse lugejamäng saates "Osoon "

ETV saade "Osoon" ja ajakiri Eesti Loodus on alates septembrikuust kutsunud loodushuvilisi osalema ajakirja lugejamängus. Praegu on käimas mängu 7. voor, mis tähendab, et ootame vastust Eesti Looduse märtsinumbri kohta esitatud küsimusele. Lugejamängu küsimust kuuleb 21. märtsil eetris olnud "Osoonis": saadet saab järelvaadata võrgupaigast http://etv.err.ee/v/4216421e-db17-4191-a43e-6b0381344683.

Vastust ootame hiljemalt 9. aprillil e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga Eesti Loodus, Veski 4, 51005 Tartu. Eesti Looduse märtsinumbrit saab lugeda ka e-ajakirjana. Õigesti vastajate vahel loosime välja auhinnaraamatu! Vaata lugejamängu tulemusi Loodusajakirja veebilehelt http://www.loodusajakiri.ee/osale-eesti-looduse-lugejamangus-saates-osoon/.

EESTI SÕNUMEID

Laste kogutud küünlaümbriste kuhi on kasvanud täiskasvanud mehe kõrguseks (foto: Eti Lillemäe / Kuusakoski)

Lapsed kogusid keskkonnakampaania käigus 3,9 miljonit teeküünlaümbrist

12 414 last kogusid keskkonnakampaania "Küünlaümbriste jaht" käigus nelja kuuga 3,9 miljonit teeküünlaümbrist, 18. märtsil jagati parimatele kogujatele auhindu. Eesti suurim ringlusteenuste pakkuja Kuusakoski korraldas kampaaniat kolmandat aastat järjest.

Kampaania eesmärk on kokku koguda võimalikult palju tühjaks põlenud teeküünlaümbriseid. Varem said osaleda 1.-6. klassi õpilased, ent tänavu kaasati ka lasteaialapsed ja 7.-12. klassi õpilased.

Kuusakoski juhatuse esimehe Kuldar Suitsu sõnul lõid kaasa kõik maakonnad, kuid kõige enam alumiiniumümbriseid koguti Tallinnas ja Harjumaal, Lääne-Virumaal, Tartu-, Pärnu- ja Viljandimaal. Suits kinnitas, et mitu õpetajat on Kuusakoskiga ühendust võtnud ning kampaaniat kiitnud, kuna tänu sellele on neil olnud lihtsam selgitada lastele keskkonnahoiu tähtsust.

Lasteaedade arvestuse võitsid Tallinna Linnupesa lasteaia Mesilinnu rühm 25 753 ümbrisega ning Aegviidu lasteaia kolmeaastaste rühm 17 778 ümbrisega. Nooremate kooliõpilaste seas said parima tulemuse Merivälja kooli 3.b klass 28 923 küünlaümbrisega ning Valga põhikooli 6.e klass 27 646 ümbrisega. Vanemate õpilaste arvestuses võitsid Kurtna kooli 8. klass 32 736 ümbrisega ja Väike-Maarja gümnaasiumi 8. klass 18 004 ümbrisega. Individuaalarvestuses kogus kõige enam küünlaümbriseid Tartu Veeriku kooli 1.b klassi õpilane Birgit Sõber: 21 942 küünlaümbrist.

Kampaania tulemusi saab vaadata Kuusakoski veebilehelt

https://www.kuusakoski.com/et/estonia/ettevote/ettevote/
uudised/2015/kuunlau

mbriste-jaht-20152016-tulemused/.

Kuusakoski/Uudistaja

Terve talve ärkvel ja norus

Mesikäpad ärkavad taliuinakust

Keskkonnaamet tuletas 17. märtsil meelde, et käes on aeg, mil karud virguvad taliuinakust. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil kahjustada mesitarusid, mida tuleks rünnakute eest kaitsta.

Karu on kõigesööja ja toitub varakevadel sageli raibetest. Kuid võimaluse korral võivad nad kahjustada ka mesitarusid ja murda kariloomi. Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõud, mis aitaksid ära hoida karude tekitatud kahjustusi. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Ühtaegu võib mesitarude kaitseks rajada tugeva ja vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkaia, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja karude jaoks ebameeldivat lõhna eritavaid peleteid. Keskkonnaamet hüvitab karu tehtud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks.

Taliuinakust ärganud karud on näljased ja pahurad, poegadega emakaru võib inimese läheduses olla otseselt eluohtlik. Seega ei tohi metsas karuga kokku juhtudes mingil juhul asuda looma jälitama või karupoegade olekut ümber korraldama. Ootamatu kohtumise puhul on ainuõige teguviis kohe rahulikult taanduda.

Keskkonnaamet/Uudistaja

Valminud on "Eesti meteoroloogia aastaraamat 2015"

Rahvusvahelisel meteoroloogiapäeval, 23. märtsil, avaldas keskkonnaagentuur (2013. aasta juunini Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut) "Eesti meteoroloogia aastaraamatu 2015".

See on kuues väljaanne aastaraamatute sarjas, mis annab ülevaate meteoroloogilisest vaatlusvõrgust kõnealusel aastal, seal tehtud mõõtmiste tulemustest, samuti kasutatud instrumentidest, muudatustest mõõtmismetoodikas jne. Ülevaade antakse nii meteoroloogilise aasta (01.12.2014-30.11.2015) kui ka kalendrilise 2015. aasta kohta 25 jaama andmete alusel.

Aastaraamatut saab vaadata ka keskkonnaagentuuri veebilehelt www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2016/03/aastaraamat_2015.pdf.

2015. aastal, kui ilmateenistus tähistas oma 96. aastapäeva, möödus 10 aastat meeldejäävast jaanuaritormist ning 150 aastat maailma esimesest ilmaprognoosist ja pidevate ilmavaatluste algusest Eestis. Samuti osutus 2015. aasta eriliseks oma sooja ja kuiva ilma poolest. Tegu oli vähemalt viimase poole sajandi kõige soojema aastaga. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 7,6 kraadi (norm 6,0 kraadi). Eesti keskmine sajusumma oli 563 mm (norm 672 mm), see on sademete nappuse poolest 12. koht alates 1961. aastast.

2015. aastal valmis veebipõhine päikesekiirguse atlas. Atlases on esitatud satelliidiandmete põhjal koostatud kaardid päikesekiirguse eri parameetrite (summaarne kiirgus, otsekiirgus, risti pinnale langev otsekiirgus) jaotusest Euroopas ajavahemikul 1991-2014.

Valminud on ilmateenistuse m-veeb (m.ilmateenistus.ee), kus on värskeimad ilmaprognoosid, vaatlusandmed ning hoiatused kuvatud kompaktselt, nii et neid on just mobiiltelefonis mugav kasutada.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja

Aura keskus valmis 2001. aastal ja tartlased valisid keskuse toonase aasta teoks

Aura keskus muudetakse energiasäästlikumaks ja õhurikkamaks

Tartu populaarses Aura veekeskuses rekonstrueeritakse sel suvel tehnosüsteemid: vahetatakse välja ventilatsiooniseadmed ja rajatakse heitvee soojustagastussüsteem. Veekeskus on ehitustööde tõttu suletud 20. juunist kuni 19. augustini.

Veekeskuse ventilatsioonisüsteem asendatakse võimsamate ja energiasäästlikumate seadmetega, mis on loodud ujulate ja veekeskuste tarbeks. Nõnda paraneb keskuses õhuvahetus, mis loob ujujatele stabiilsema ja mugavama sisekliima.

Keskusesse rajatakse suvel ka heitvee soojustagastussüsteem. Kui senini on soe vesi lastud otse kanalisatsiooni, siis uus süsteem võimaldab heitvee jääksoojuse suunata taaskasutusse.

Kokku lähevad tööd maksma 1 196 880 eurot; valmimise tähtaeg on 19. august. Aura keskus on tähtis sportimise ja vaba aja veetmise koht nii tartlastele kui ka turistidele. Veekeskus avati 1. oktoobril 2001. aastal ning alates sellest ajast on keskuses käidud üle viie miljoni korra.

OÜ Tartu Veekeskus / Uudistaja

Otepää 900

Ülehomme, 1. aprillil ilmuva Otepää suurt juubelit tähistava margi kujundaja Indrek Ilves on teinud väljaandele sellise tutvustuse (allikas: http://www.filateelia.ee/).

Jälle on ilmunud Tiirutaja

Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja uues numbris tutvustatakse rasva-, sini- ja lasuurtihast; saab teada, kuidas kutsutakse rasvatihast teistes keeltes; kuidas läks eelmisel aastal suvistel aialindudel ja mida näitavad talvise aialinnuvaatluse tulemused; mida ütlevad teadusuuringud lindude toitmise mõjude kohta ning kas Eestisse on oodata kaeluspapagoisid. Peale selle on lehes lühemad uudised, ülevaade eelolevatest sündmustest, nuputamisülesanne jm.

Tiirutajat saab lugeda EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Looduskeskused, keskkonnaasutused jms saavad tasuta tellida ka paberlehte. Lehte on alates 2008. aastast andnud välja Eesti ornitoloogiaühing, seda toetab KIK.

EOÜ/Uudistaja

Niiviisi ehitati Ihaste silda

Aasta betoonehitis on Ihaste sild

Eesti betooniühing kuulutas betoonipäeval 15. märtsil Tallinna Kultuurikatlas välja võistluse "Aasta betoonehitis 2015" võitjad.

Eelmise aasta betoonehitiseks nimetati Ihaste sild Tartus. Silla kavandajad ja ehitajad said hulga auhindu: konkursi peaauhinna pälvis osaühing Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo (Juhan ja Siim Idnurm), tellija auhinna aga Tartu linnavalitsus, ehitustööde auhinna aktsiaselts TREF, betoonitööde auhinna aktsiaselts K-Most, betooni auhinna aktsiaselts Rudus ning raketiste auhinna osaühing Doka Eesti. Auhinnad anti uue tehnoloogia, kvaliteetsete insenerilahenduste, looduskaitsekaalutlusi arvestava ja meeldiva välislahendusega silla rajamise eest.

Žürii kommentaar: "Eriliseks teeb silla see, et ta asub nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt kõvera peal, pakkudes sellega korraliku väljakutse nii projekteerijale kui ka ehitajale. Betoonarhitektuuri kõverused ja kumerused kogu silla ulatuses koos vaateplatvormide ja trepiga demonstreerivad ehedalt betooni kui struktuurmaterjali eeliseid".

Ihaste silla 90 meetri pikkuse peaava ehitusel kasutati esimest korda Baltimaades DOKA mobiilset rippraketise süsteemi. See tehnoloogia võimaldas tõhusat ja ökonoomset teostust silla peaava ehitusel üle Emajõe ning vähendada ehituskoormuse mõju keskkonnale ja mõlemal pool silda asuvatele Natura looduskaitsealadele.

Juhan Idnurm ja Siim Idnurm on ka 2007. aastal võitnud konkursi "Aasta betoonehitis" peaauhinna, siis Puurmani kaarsilla eest.

Eesti betooniühing / Uudistaja

Sillamäe SEJ juhatuse liige Ago Silde (foto: In Nomine)

Sillamäel köetakse soojuselektrijaama kahte katelt nüüd hakkpuiduga

Sillamäe soojuselektrijaamas neljast põlevkivikatlast on nüüd teinegi renoveeritud nii, et saaks kasutada hakkpuitu. Investeeringu kogumaksumus on neli miljonit eurot.

Keevkihttehnoloogiale üle viidud katlal ehitati välja hakkpuidu ja turba vastuvõtu ning etteande seadmed, samuti katla automaatika juhtimissüsteemid. Katla võimsus on 26 megavatti. Ümberehitus võimaldab järgida Pariisi kliimakokkuleppe ettekirjutusi, täita rangemaid keskkonnanõudeid ja hoida ka tulevikus soojahinda mõõdukana. Sillamäe SEJ juhatuse liikme Ago Silde sõnul annab biokütuse laialdasem kasutus esmajoones suurt rahalist efekti ehk hoiab soojusenergia hinda all: "Sillamäel on soojusenergia megavatt-tunni hind 50,50 eurot käibemaksuta, mis on üks odavamaid Eestis."

Keskkonnakaitse mõttes on oluline, et keevkihttehnoloogiat rakendades põleb kütus paarsada kraadi madalamal temperatuuril kui tolmpõletuskateldes, millega paiskub atmosfääri vähem SO 2 ja NOx. Samuti on mitu korda vähem lendosakesi ehk tolmu.

Toore on kohalik: segametsa hakkpuit on pärit Eestist, kasutatakse ka saekaatri jäätmeid. Elektrijaam toodab hakkpuitu ise ja ostab piirkonna ettevõtjatelt.

Esimene katel viidi Sillamäe soojuselektrijaamas hakkpuiduküttele üle 2014. aastal. Jaama elektrivõimsus on 18 megavatti, soojusvõimsus 97 megavatti.

In Nomine / Uudistaja

TASUB OSALEDA

Mullu pälvis Kumari looduskaitsepreemia Tiit Sillaots, nüüd paraku juba manalamees

Pakkuge looduskaitsepreemia ja looduskaitse märkide kandidaate!

Keskkonnaministeerium ootab 18. aprillini ettepanekuid Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitsemärgi kandidaatide kohta.

Eerik Kumari looduskaitsepreemiaga tunnustatakse inimesi, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide või looduse üksikobjektide uurija ja kaitse korraldaja ning looduskaitseteadmiste levitajana on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Kumari looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia suurus on 5000 eurot.

Eesti looduskaitsemärgi pälvivad inimesed, kellel on märkimisväärseid teeneid looduse uurija, loodusteadmiste levitaja ja looduskaitse arendajana nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitse hõbemärki on antud välja alates 2011. aastast; seni on märgi rinda saanud 30 inimest.

Ettepanekud, kus on vabas vormis kirjas kandidaadi looduskaitsetegevuse ülevaade, palutakse saata keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonda hiljemalt 18. aprilliks aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

Valgevene pealinn Minsk

Vikipeedia ootab artikleid Kesk- ja Ida-Euroopa kohta

Veebientsüklopeedia on välja kuulutanud teise, kuni 31. maini vältava artiklivõistluse "Kesk- ja Ida-Euroopa kevad". Autorid 22 keelekogukonnast loovad ja täiendavad võistluse käigus artikleid piirkonna riikide kultuurist, ajaloost, geograafiast, spordist, poliitikast ja paljust muust.

Osaleda võib igaüks. Eestis hindab osalejate tööd žürii ja parimad saavad MTÜ Wikimedia Eesti auhinna. Seejuures võivad eriauhindu saada kõigist regiooni maadest kirjutajad ja esmakordsed Vikipeediasse panustajad. Auhinnatseremoonia peetakse juunikuus Tallinnas Euroopa majas.

Vt et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2016.

Tarmo Soomere loengut "Meri kõneleb kliimamuutustest"

saab kuulata täna, 30. märtsi õhtul kell 17 rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2, Tallinn) viiendal korrusel Milleri salongis. Eesti teaduste akadeemia presidendi loeng on esimene üritus rahvusraamatukogu merekultuuriaasta elamusõhtute sarjas.

Veebipõhine veeteemaline viktoriin,

mille keskkonnaamet korraldab 7.-9. klasside õpilastele ja mis on pühendatud rahvusvahelisele veepäevale, toimub 28. märtsist 4. aprillini. Osa võtma on oodatud seitsmeliikmelised võistkonnad. Viit parimat võistkonda premeeritakse kummiparvematkaga võitja poolt valitud jõel (Ahja, Võhandu, Jägala jõel või Emajõel), hülgevaatlusega (Saaremaal ja Tallinnas) või mõne muu veega seotud aktiivtegevusega võitja lähipiirkonnas.

Lisainfo viktoriini osalemistingimuste ja tulemuste kohta leiab võrgupaigast www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/konkursid-2/2016-2/.

Looduseuurijate seltsi maja Tartus Struve 2

Eesti looduseuurijate seltsi aruandekoosolek ja ajurünnak

on 31. märtsil kell 17.15. Teaduste akadeemia on sellest aastast otsustanud temaga assotsieerunud seltside toetamise ümber korraldada ja ka toetus LUSile väheneb tänavu 40% ja järgmistel aastatel kahaneb suure tõenäosusega veelgi. See seab seltsi väga tõsiste valikute ette, kogu senine töökorraldus tuleb läbi vaadata. Tähtis on hoida alles raamatukogu, mille loovutust TÜ raamatukogule üritas TA juba omal algatusel korraldada.

Seepärast on üldkoosolekul plaanis kuulata eelmise aasta tegevusaruannet ning otsida lahendusi, mis võimaldaksid keerulisest seisust välja tulla. Kes koosolekul osaleda ei saa, aga kellel on häid mõtteid, võiks need saata e-posti teel elus@elus.ee.

Järjekordne rohelise tee õhtu

"Mürgine mikroprügi - teekond dušigeelist merre ja sinu taldrikule" on homme, 31. märtsil kell 18 Tartu loodusmajas (Lille 10). Mikroprügist rääkib Kati Lind Tallinna tehnikaülikoolist. Seminari korraldab Eesti roheline liikumine ning toetab Euroopa Komisjon.

Eesti ornitoloogiaühingu ettekandepäev

Toimub laupäeval, 2. aprillil kell 14-16 Tartus Dorpati konverentsikeskuse Petersoni saalis (Turu 2). Oodatud on kõik huvilised. Marko Mägi räägib Kilingi-Nõmme ümbruse pesakastilindude uurimisala uuematest teadusuuringutest, Tuul Sepp lindude kooseluvormidest ja perekonfliktidest ning Veljo Runnel rasvatihase häälitsuste mitmekesisusest ja nende salvestamisest nutitelefoniga.

Eesti geoloogiat tutvustav näitusesaal

avati 18. märtsil Eesti loodusmuuseumis. Uue püsiväljapaneku abil saab ülevaate Eesti geoloogilisest ehitusest, muu hulgas tutvustatakse siin kaevandatavaid maavarasid ja Eesti meteoriidikraatreid. Ekspositsiooni luues on pööratud tähelepanu ka vaegnägijate vajadustele.

Näitusega kaasnevad haridusprogrammid nii kooli- kui ka lasteaiarühmadele.

Kuidas muuta maailma?

Tartu ülikool kuulutas 23. märtsil välja kampaania "Võime muuta maailma!": noori oodatakse üheminutilises videoklipis esitama ideid, kuidas nemad tahaksid maailma muuta.

Ideekonkursil saavad osaleda kõik kuni 30-aastased Eesti noored; meeskonnas võib olla üks kuni neli liiget. Võitja valib välja TÜ žürii; rahvahääletusel selgub ka rahva lemmik. Parimad pälvivad auhinnana GoPro kaamera; säravamaid ideid saab edasi arendada koostöös TÜ ideelaboriga. Vaata tingimusi ja esita idee hiljemalt 15. mail võrgupaigas http://muudamaailma.ut.ee.

Vt ka kampaania klippi: www.youtube.com/watch?v=PgW3NA-HrL0.

Eidapere raudteejaam Raplamaal (foto: Kaido Haagen)

"Raudtee(ta)jaamad"

on Kaido Haageni fotonäitus, mida saab kuni 12. juunini vaadata Eesti arhitektuurimuuseumi (Ahtri 2, Tallinn) keldrisaalis. Näitus annab ülevaate arhitektuuriajaloo vanast kullast - Eesti raudteejaamade paremikust. Ligi 150-aastase ajalooga raudtee võrk on aja jooksul palju muutunud. Uhkeid jaamahooneid võib leida nii aktiivselt tegutsevate raudteeliinide äärest kui ka sealt, kus rööpapaarid on üles võetud. Kaido Haagen pildistas aastatel 2014-2015 arhitektuurselt kõige silmapaistvamaid raudteejaamu, näitusele mahtus neist 32 kõige paremat fotot.

Kaido Haagen (snd 1966) on Eesti tuntumaid fotograafe, kes on professionaalsel tasemel pildistanud viimased 28 aastat. Pühendunumalt on ta tegelnud arhitektuurifotograafia ja allveepildistamisega.

Järjekordne loodusõhtu "Rasvatihane ja teised tihased"

on Räpinas Põlvamaa keskkonnamaja suures saalis (Kalevi 1a) 30. märtsil kell 18 . Ornitoloogiaühingu ja keskkonnaameti koostöös toimuval loodusõhtul võtab tihaseaasta koordinaator Margus Ots vaatluse alla kõik Eesti tihased: rasvatihane, sinitihane, musttihane, tutt-tihane, salutihane, põhjatihane, lasuurtihane, taigatihane, sabatihane ja kukkurtihane.

Rasvatihase aasta toimkond kutsub loodushuvilisi endistviisi ka "Minu loodusheli" nutirakendusega rasvatihaste häälitsusi koguma. Osalejate vahel, kes kuni 1. juunini saadavad rasvatihaste helivaatlusi, loositakse välja auhindu: heliplaate ja EOÜ aasta linnu meeneid. "Minu loodusheli" nutirakendus on loodud TÜ loodusmuuseumi ja Eesti loodusmuuseumi koostöös. Vt http://www.eoy.ee/rasvatihane/helivaatluste-kogumine/.

MAAILMAST

Uus mošee Kõrgõzstanis kõrvuti nõukogudeaegse sõjamemoriaaliga (foto: Yanti Hölzchen / AlphaGalileo)

Kõrgõzstanis on mošeebuum

Islam teeb Kõrgõzstanis läbi taassündi. Kui iseseisvumisaastal 1991 oli riigis 29 mošeed, siis nüüd umbkaudu 2300. Tübingeni ülikooli doktorant Yanti Hölzchen, kes teeb koostööd uurimiskeskusega ResourceCultures, viibis terve aasta selles Kesk-Aasia riigis välitöödel. Ta leidis, et suurem osa kirgiise, iseäranis 20-40-aastasi, tahab praktiseerida mõõdukat islamit. Religioossete muutuste tõttu teiseneb olulisel määral rahvuse olemus.

Koos iseseisvusega tuli püüe luua uus rahvuslik identiteet ning pöörduda tagasi kirgiisi traditsioonide juurde. Suur mõju on olnud Türgist, Lõuna-Aasiast ja Saudi Araabiast sisse toodud islamil. Nõukogude ajal oli mis tahes usutegevus teadagi alla surutud: mošeed ja muslimite õppeasutused medresed hävitati, usuüritused keelati, vaimulikke ja usuteadlasi kiusati taga. Nõukogude aja lõpu poole hakkas kasinate teadmiste kiuste pead tõstma arvamus, et üks kirgiisi rahvusliku enesemääratluse osa on olla muslim, hoolimata sellest, kas mees või naine uskus või ei uskunud jumalat, kas ta tarvitas või ei tarvitanud alkoholi. Üks selle järsu muutuse ilminguid oligi mošeede ehitamise buum.

Yanti Hölzchen elas terve aasta pealinnas Biškekis ja Kirde-Kõrgõzstani maa-asulates kohalikes peredes, käis mošeedes, medresetes, teoloogiainstituutides ja muslimifondides, intervjueeris imaame, praktiseerivaid usklikke, meedia ja mitme muslimiinstitutsiooni esindajaid, et leida nende muutuste juuri.

Selgus, et kaks kolmandikku piirkonna mošeedest on ehitatud Saudi Araabia, ülejäänud teiste Araabia riikide fondide toetusel, aga paljudel juhtudel tahtsid külakogukonnad, et välismaalt tulevaid ehitusrahasid vahendaksid kohalikud fondid. Ehitushoog tõi kaasa suuri majanduslikke muutusi: paljude kirgiiside kasvav jõukus sai alguse just sellest; suurenes ka inimeste soov teha koostööd. Uutele võimalustele sillutas teed 1991. aastal vastu võetud usuvabaduse seadus. Nüüd on välismaalastel lubatud korraldada Kõrgõzstanis usutegevust, kirgiisidel aga võimalus saada usuharidust välismaal ning näiteks ka minna Mekasse palverännakule.

Kirgiiside, eriti 20-40-aastaste seas, aina tugevneb soov paremini tunda koraani ja moslemlikke väärtusi, neid õppida, õpetada ja praktiseerida. Religioossete teadmiste alusel tekivad uued kogukonnad ja muutuvad senised sotsiaalsed suhted. Suhtumine islamisse on valdavalt positiivne, enamik kirgiise peab seda rahumeelseks religiooniks, mis sunnib usklikke moraalselt paremaks muutuma. Inimesed kinnitavad, et sigarettide ja alkoholi müügiarvud kahanevad ning inimeste agressiivsus väheneb. Samas on omal kohal ka kartus terrorismi ja ekstremismi ees ning korraldatakse rohkesti üritusi, osalt rahvusvaheliste vabaühenduste abiga, et selgitada äärmusliku islami olemust.

Hölzcheni kinnitusel on kristlaste ja muslimite suhted Kõrgõzstanis rahumeelsed ning ta loodab, et tema kogetud tolerantne atmosfäär jääb püsima.

Tübingeni ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

Üks foto - siin on neid küll kaks - ütleb rohkem kui tuhat sõna: Vatu-i-Ra saar enne ja pärast tsükloni Winston hävitustööd (fotod: BirdLife ja Sangeeta Mangubhai)

Tsüklon Winston hävitas tähtsa linnuala

20. ja 21. veebruaril tabas üle 900 000 elanikuga Fidži saareriiki 5. kategooria troopiline tsüklon Winston, seejärel kuulutas Fidži valitsus välja 30-päevase looduskatastroofist tingitud eriolukorra ja pöördus abipalvega rahvusvahelise üldsuse poole. Kahjustused on suurimad Fidži Vanua Levu saarel ning ühe suurema saare Viti Levu Rakiraki piirkonnas, kus on hävinud 80-90% majadest ning tänavad üle ujutatud; ligi 50 000 inimest ööbis ajutistes varjupaikades. Teatatud on üle 40 hukkunust ja üle 130 vigastatust.

Rängalt on saanud kannatada ka mõni looduskaitse mõttes oluline piirkond, näiteks üks 28-st rahvusvahelise tähtsusega linnualast, umbes 300 meetrit pikk ja 100 meetrit lai asustamata Vatu saar ehk Vatu-i-Ra. Vatu on üheksa merelinnuliigi pesitsussaar. Rahvusvahelise tähtsusega linnualade kategooriasse on saar kantud tänu sellele, et seal pesitseb üle 20 000 väike-tõmmutiiru ( Anous tenuirostris) paari. BirdLife'i Fidži programm on näinud selle liigi arvukuse hoidmise nimel kõvasti vaeva, näiteks on paigaldatud pesakaste ja akustiline süsteem, mis meelitab siit läbi lendavaid merelinde saarele. Kümmekond aastat tagasi korraldati suur aktsioon, mille siht oli eemaldada Vatult Vaikse ookeani saartel elav pisirott ( Rattus exulans ). Peale merelindude on saar ka kilpkonnaliigi bissa ( Eretmochelys imbricata) sigimispaik ning Fidži endeemse skinki Cryptoblecephalus eximius eluala.

Kui looduskatastroofis kannatada saanud inimestel on taas peavari ja nad võivad ennast jälle turvalisemalt tunda, tuleb ruttu hakata heastama loodusele põhjustatud kahjustusi.

Eesti välisministeerium / BirdLife / Uudistaja

Sumatra orangutan (foto: iucnredlist.org)

Sumatra orangutane on rohkem, kui arvatud

Ajakirjas Science Advances avaldatud kirjutis kinnitab, et looduses elab hoopis rohkem Sumatra orangutane ( Pongo abelii), kui seni arvatud. Sellise järelduseni jõudis rahvusvaheline uurimisrühm, milles lõid kaasa uurijad Amsterdami ja Liverpool John Mooresi ülikoolist, Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist ja mitmest Indoneesia organisatsioonist.

Populatsiooni võimalikult täpne hinnang on kriitiliselt tähtis, et planeerida tõhusaid kaitsemeetmeid. Et katta kogu liigi levila, tehti vaatlusi üle 200 joontransektil kokku 300 kilomeetril. Sel alal avastati üle 3000 orangutani pesa, mis peaks tähendama umbes 14 600 isendi olemasolu.

Sumatra orangutanid elavad vaid Põhja-Indoneesias Sumatra saarel ja on äärmiselt ohustatud ( critically endangered). Need suured ahvid on sattunud hukuohtu salaküttimise ja metsade kadumise tõttu: nende elupaiku muudetakse üha ulatuslikumalt põllumajandusmaadeks. Sestap oli suur rõõm tõdeda, et looduses on alles veel umbes 14 600 looma ehk 8000 rohkem, kui seni arvatud. Ent uurijad hoiatavad, et kui metsi orangutanide elupaigas langetatakse sellises ulatuses, nagu praegu planeeritud, kaob juba 2030. aastaks veel 4500 looma.

Amsterdami ülikooli professor Serge Wich, kelle kitsam eriala on just suurte ahvide kaitse, kinnitab, et rahuloluks pole mingit põhjust: arendajate plaanid on ähvardavalt suured. Sestap peab Indoneesia valitsus nii riiklikul kui ka kohalikul tasemel ellu viima meetmed, mis vähendaksid või väldiksid kõiki halbu ettevõtmisi metsades, kus orangutane veel leidub.

Hjalmar Kuehl Max Planck instituudist lisab, et Sumatra orangutan on esimene ahviliik, kelle puhul on hinnang nende asurkonna kohta suuresti muutunud tänu põhjalikumale uurimisele. Välitööde ja analüüsimeetodite kiire arengu tõttu võib juba lähitulevikus oodata täpsustusi veel nii mõnegi suure ahviliigi arvukuse suurenemise või vähenemise kohta.

Amsterdami ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.