Põllumehe poolt valitud agrotehnoloogia lähtub peamiselt mulla viljakusest ja kasvatatava kultuuri vajadustest. Leheväetiste kasutamine käib paralleelselt kogu üldise agrotehnoloogiaga.

Eesti põllumees on pigem konservatiivne ja majandab põllul kokkuhoidlikult, seda tõestab meie põldude keskmine negatiivne kaaliumibilanss ja magneesiumipuudus peaaegu kõikides maakondades. Viimaste aastate kiire keskmise saagikuse kasv Eestis ja kaunviljade populaarsus viitab sellele, et põllumeeste teadmised kasvavad. Pritsiga põllul käimise korrad suurenevad, kasutatakse rohkem fungitsiide ja nendega koos ka leheväetiseid.

Sageli püütakse kehva teraviljahinna aastatel hoida kokku põllule antavates toiteelementides – selline lähenemine pole aga mõistlik. Pigem peaks hoolikalt läbimõeldud agrotehniliste võtetega saavutama maksimaalse majandusliku kasumi ehk suurema ja kvaliteetsema saagi. Eriti tähtis on jälgida, et taimed ei jääks kogu kasvuperioodi jooksul kordagi nälga. Taimedel tekkinud toitainete puudust on hiljem väga kulukas kompenseerida.

Uued trendid leheväetiste turul. Leheväetiste turu uuteks trendideks on lisaks kelaaditud vormile ka orgaanilised vormid. Näiteks orgaaniline lämmastik, humiin- ja fulvohapped ehk huumuse ekstraktid. Väga populaarseks on muutunud aminohapete lisandid leheväetistes. Selle juures tuleb tähelepanu pöörata mitte aminohapete üldkogusele vaid sellest vabade amihohapete protsendile massist.

Kõik need ja lisaks veel suurendatud makrotoitelemendi Mg sisaldus viitavad sellele, et leheväetis pole ainult toitelementide lahus, mis leevendab mikrotoitelementide puudust ning aitab mullas olevaid makroelemente omastada, vaid ka sellele, et tänapäevane leheväetis on kasvustimulaator, mis aitab taimel meie kliimas erinevaid stresse üle elada. Võtame näiteks talinisu, mida kasvatakse intensiivse agrotehnoloogiaga ning millelt võib taime õige kohtlemise korral loota suurt saaki. Selleks, et talinisu meie kõikuva temperatuuriga talve üle elaks, on tarvis tugevat elujõulist juuresüsteemi – järelikult vajab taim fosforit ja kaaliumi.

Olemas on ka kristallilisel kujul universaalsed leheväetised, mis annavad leheväetise tootjale võimaluse suurendada toiteelementide sisaldust. Universaalse kristallilise leheväetise valem on näiteks Maximus NPK 20-20-20, kus lisaks magneesiumile ja väävlile on ka mikroelemente ja isegi aminohappeid. Populaarne Maximuse sarja väetis on Maximus AminoMicro Universal, mis sobib kõikidele Eestis kasvatavatele põllukultuuridele. Olles kordades suurendatud mikroelementide sisaldusega, on selle kulunorm lähedane taimekaitsevahenditele ehk vaid ainult 0,5 kg/ha.