Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Läänemere riigid asuvad võitlusse mereprügi vastu (2016-03-09 09:49:55)

 

Täna kohtuvad Helsingis Läänemere riikide esindajad, et otsida lahendusi mereprügi vastu võitlemiseks. Mereprügi, millest pea 80% pärineb maismaalt, ohustab nii Läänemere seisundit kui ka inimeste tervist.

"Kõige enam leidub meres plastist pakendijäätmeid, samuti purunenud kalavõrke, köisi, hügieenisidemeid, tampoone, vatipulki, kondoome, sigaretikonisid, välgumihkleid jne. On kindlaks tehtud, et laevadelt satub merre 20% mereprügist, ülejäänu tuleb maismaalt," selgitas Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner ning lisas, et meres leiduva prügi hulka on proovitud uurida ja hinnata, kuid kuna osa prügist vajub merepõhja ja osa ujub meres pidevalt ringi, siis selget vastust täna ei ole. Hinnanguliselt on maailma suurimates ookeanides ujuvaid prügilaike kokku 100 miljonit tonni. ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) andmeil ujub vaid 15% mereprügist vee pinnal, 15% peitub vees ja 70% lebab mere põhjas.

Helsingis toimuva ühisarutelu on kokku kutsunud Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM), mille tegevust juhib Eesti. Arutelul püütakse jõuda selgusele, mis on Läänemere jaoks peamised mereprügi tekkeallikad, kuidas vähendada nendest allikatest tekkivat mereprügi ning kuidas mõõta ja hinnata, kas olukord läheb paremaks või halvemaks. Keskkonnaministeerium alustab sel kevadel katseprojekti käigus mereprügi mõõtmisi ka Eesti merealal, et teha kindlaks, kus ja millistes veekihtides ning kui palju meil mereprügi täpsemalt on.

Eesti ekspertide hinnangul tuleb enim tähelepanu pöörata just prügi tekkepõhjustele, näiteks plastikpakendite kasutamise vähendamisele ning nende loodusesse sattumise vältimisele. "Kui tahame mereprügi hulka vähendada, siis peame esmalt pilgud pöörama maismaale. Jäätmekogumissüsteemiga liitumise kohustus, piisavalt tihe avalik liigitikogumise võrgustik, jäätmejaamad, aga ka teavitamine ja kontroll on meetmed, mis aitavad hoida prügi metsa ja randa sattumast. Metsa alla sattunud prügi kandub rannikualadelt tuule ja jõgedega edasi merre ning sealt on seda juba palju keerulisem ja ka kulukam kinni püüda," lisas Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Mereelustikule on prügi kahjulik peamiselt kahel moel - loomad neelavad selle alla või takerduvad sellesse. Seedimatu plastik on lindudele-loomadele enamasti surmav, ka enamik prügisse takerdunud loomadest ei jää ellu, sest nad ei saa tõusta hingamiseks veepinnale, põgeneda röövloomade eest ega toituda. Mereprügist või prügi tõttu mereelustikku jäänud ohtlikest ainetest saavad osa ka inimesed, kelle söögilaule plasti neelavad kalad satuvad.

Lisaks keskkonnakahjule halvendab mereprügi ka rannikualadel elavate inimeste sotsiaalmajanduslikku olukorda, sest prügised rannad turiste ei huvita ning sellistest kohtadest hoitakse pigem eemale. See kahju väljendub otseselt rahas ja rannaäärsete kogukondade majanduslikus heaolus.

Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon on Läänemere riikide valitsustevaheline organisatsioon, mis koordineerib Läänemere kaitset. Organisatsiooni tööd juhib aastatel 2014-2016 Eesti. HELCOMis on esindatud kõik Läänemereäärsed riigid ning Euroopa Komisjon.

Arutelu otseülekannet, mis algab Eesti aja järgi kell 11, saab vaadata siit: http://livepalvelu.fi/helcom/

 

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 09.03.2016 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.