Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaõiguse uudiskiri / veebruar 2016 (2016-02-24 03:38:46)


Peateemad:

Riigikogu arutab, kuidas suunata põlevkivitööstuse arengut järgmise 15 aasta jooksul

Veebruaris läbis Riigikogus esimese lugemise Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 kinnitamise otsus. Uus arengukava on järjeks 2008-2015 kehtinud arengukavale. Käesolevas uudiskirjas anname lähema ülevaate arengukava sisust. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et kuigi arengukava eesmärgid on üllad, puuduvad arengukavast konkreetsed meetmed, mis aitaks neid saavutada.

Loe lähemalt

 

KLIIMAMUUTUS

Uus rahvusvaheline lepe nõuab CO2 heite vähendamist lennunduses

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) liikmete esindajad jõudsid 8. veebruaril üksmeelele rahvusvahelise leppe osas, mille eesmärgiks on vähendada lennukite tekitatavat CO 2 heidet. Leppega kehtestataks esmakordselt ülemaailmne CO2 standard, millele toodetavad lennukid peavad vastama.

Konkreetsele lennukitüübile kohaldatava heitetaseme rangus ja standardi rakendamiskuupäev sõltuvad lennuki kaalust ja sellest, kas tegemist on "uut tüüpi" või juba "tootmises oleva" lennukiga. Suurte uut tüüpi lennukite osas kohaldatakse standardit alates 2020. aastast. 2028. aastaks peavad kehtestatud standarditele vastama ka kõik juba "tootmises olevad" lennukimudelid, mida selleks ajaks jätkuvalt toodetakse.

Leppekohaste standardite rakendamine aitaks Euroopa Komisjoni sõnul säästa perioodil 2020-2040 ligikaudu 650 miljonit tonni CO 2 heidet. Keskkonnaorganisatsioon Transport & Environment (T&E) seevastu on kriitiline ning leiab, et CO2 heide väheneks tulenevalt uute lennukimudelite suuremast kütusesäästlikkusest niikuinii.

Leping loodetakse ametlikult ICAO liikmete poolt vastu võtta 2017. aasta alguses. Lisaks lennukite standarditele plaanib ICAO lennundussektori CO2 heidet vähendada ka rahvusvahelise turupõhise heitkogustega kauplemise süsteemi läbi. Selle üksikasjade osas on käesoleval hetkel läbirääkimised alles pooleli.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Transport&Environment pressiteade



Euroopa Nõukogu seadis plaane kliimateemalise diplomaatia edendamiseks

Euroopa Nõukogu võttis veebruari keskel vastu otsuse kliimateemalise diplomaatia kohta, kiites heaks Pariisi kliimakonverentsil saavutatud kokkuleppe ja tunnustades selle olulisust. Tulenevalt Pariisi leppest on Nõukogu kokku pannud välissuhtluse teemalise tegevuskava, mis prioritiseerib kliimamuutusega seotud küsimuste lahendamist.

Tulenevalt tegevuskavast on strateegiliseks eesmärgiks seatud kliimamuutuste propageerimine diplomaatilistes dialoogides, avalikus diplomaatias ja välispoliitikas. Toetatakse Pariisi lepingu rakendamist ja riiklikult määratud meetmete võtmist, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada vastupidavust kliimamuutuste suhtes. Välispoliitikas plaanitakse pöörata rohkem tähelepanu kliimamuutustele ja loodusvarade, sealhulgas vee, heaolu, stabiilsuse ja migratsiooni, küsimustele.

Eesmärkide elluviimiseks arendatakse koostööd kolmandate riikidega, võttes arvesse olemasolevate kliima eesmärkide ja säästva arengu eesmärkide koostoimet. Edendama hakatakse ka avaliku ja erasektori finantsvoogude suunamist, et tagada madal kasvuhoonegaaside heitkogus ja kliimaeesmärkide järjepidev areng. Kliima muutumisega seotud riskianalüüse ja teadlikkuse suurendamist plaanitakse rakendada ka kliimamuutuse võimalike tagajärgede nagu ränne, varustatus toiduga, juurdepääs ressurssidele (vesi ja energia), haiguste levik ning sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus, ennetamisel ja leevendamisel.

Euroopa Nõukogu kliimateemalise diplomaatia järeldused (ingl k, pdf)





ENERGEETIKA

EL energiajulgeoleku paketi üheks eesmärgiks on parandada Baltimaade ligipääsu veeldatud maagaasile (LNG)

Euroopa Komisjon tutvustas veebruari keskel energiajulgeoleku paketti, mis sisaldab ettepanekuid, kuidas valmistada EL ette suurteks muutusteks maailma energeetikas. Paketis on mh esitatud meetmeid, mis peaks aitama ELil võidelda võimalike tulevikus esinevate gaasitarnehäiretega. Need meetmed hõlmavad endas energianõudluse vähendamist, EL energiatootmise suurendamist ja energia siseturu arendamist.

Üheks paketi osaks on vedela maagaasi ja gaasihoidla strateegia. Euroopa, kui suurim maagaasi importija maailmas, suudab hetkel veeldatud maagaasiga katta umbes 43% gaasinõudlusest. Mõningates liikmesriikides on ligipääs veeldatud maagaasile aga piiratud. Üheks piiratud ligipääsuga piirkonnaks on ka Baltimaad, kus maagaasi turg on vähearenenud ja sõltub suuresti Venemaalt pärinevast maagaasist. Komisjoni eesmärk on parandada kõigis liikmesriikides ligipääsu erinevatest allikastest pärinevale maagaasile, et vältida võimalikke negatiivseid tagajärgi, mis kaasneks tarnehäiretega. Selle saavutamiseks, on vaja:

- töötada välja vajalik siseturu infrastruktuur, mis võimaldab kõigile liikmesriikidele ligipääsu rahvusvahelisele maagaasi turule;
- täiustada gaasi siseturgu nii, et turuhinnad võimaldaks maagaasi suunata sinna, kuhu seda on vaja, ja teha vajalikke infrastruktuuri investeeringuid;
- kasutada gaasihoidlaid tõhusamalt. Selle tagamiseks on vaja parandada piiriülese kasutuse eeskirju ja luua piirkondlikud ennetusmeetmed ning hädaolukorra lahendusplaanid, et tagada optimeeritud maagaasi varude kasutamine;
- suurenda koostööd rahvusvaheliste partneritega, et edendada vaba ja läbipaistva globaalse vedela maagaasi turgu.

Järgmise sammuna asuvad Euroopa Parlament ja Nõukogu arutama uues meetmepaketis sisalduvaid seadusandlikke muudatusi. Euroopa Komisjon on omalt poolt teinud ettepaneku teha seda kiiresti, et vähendada võimalikke tarnehäiretega kaasnevaid riske.

Euroopa Komisjoni pressiteade



EL uue strateegiaga soovitakse edendada energiasäästu ja taastuvenergia kasutust kütmisel ja jahutamisel

Euroopa Komisjon avalikustas veebruari keskpaigas esimese strateegia hoonete ja tööstusettevõtete soojus- ja jahutusenergia tarbimise vähendamiseks ja keskkonnasõbralikuks muutmiseks. Tegemist on sektoriga, milles tarbitakse pea pool kogu EL kasutatavast energiast, mistõttu on energiasääst siin olulise mõjuga nii tarbijatele kui keskkonnale. Strateegia on osaks suuremast paketist, millega soovitakse tagada EL energiaturu jätkusuutlikkust ja energiajulgeolekut.

Euroopa Komisjoni hinnangul on käesoleva hetkel probleeme kolmes valdkonnas. Esiteks on hooned ja nende kütte- ja jahutussüsteemid vanad ja ebatõhusad ning hooneid renoveeritakse liiga aeglaselt (ca 1% aastas). Teiseks tarbitakse energia saamiseks eelkõige fossiilkütuseid, mitte taastuvaid allikaid. Kolmandaks raisatakse tööstuses palju energiat - arvestuslikult võiks tööstuses tekkiva ja kaotsi mineva soojuseenergia arvelt ära kütta kõik EL elu- ja teenindushooned.

Olukorra parandamiseks plaanib EL lihtsustada hoonete renoveerimist, suurendada selles valdkonnas taastuvate energiallikate kasutust ning kasutada ära tööstuse jääksoojust. Samuti plaanitakse tarbijaid ja tööstusettevõtteid muutusteks motiveerida. Eesmärkide saavutamiseks tuleb tõsiselt kaaluda ka õigusaktide muutmist, sh toodete ja hoonete energiatõhusust reguleerivaid direktiive. Komisjon plaanib strateegia eesmärkidega arvestada ka elektrituru reeglite uuendamisel.

Uue strateegiaga soovitakse säästa mitte vaid EL elanike kulutusi küttele, jahutamisele ja toodetele. Paremini korraldatud hoonete kütmine ja jahutamine aitaks vähendada ka keskkonnamõjusid. Aastaks 2050 soovib EL oma hoonetefondi kasutamise süsinikuvabaks muuta, mis vähendaks CO2 koguheidet 30% ning kütte- ja jahutussüsteemidest pärinevat välisõhu saastet 90%.

Strateegia tekst (ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)



Euroopa Komisjon asus koguma arvamusi bioenergeetika jätkusuutlikuse osas

Euroopa Komisjon asus veebruari alguses koguma arvamusi, milline peaks olema EL jätkusuutliku bioenergia alane poliitika, selle ulatus ja eesmärgid. Arutelu käigus soovitakse koguda arvamusi, kuidas hindavad eri osapooled EL senist bioenergia poliitikat ja milline peaks see tulevikus olema. Küsitluses on tähelepanu keskmes ressursside tõhusa kasutamise ja biokütuse edasiarendamise võimalused ja biokütustega seotud riskid.

Konsultatsiooni eesmärgiks on tõhustada biomassi ressursside kasutamist, et saavutada kasvuhoonegaaside vähenemine ja aus konkurents ehitussektoris, paberi- ja tselluloositööstuses ning biokeemia- ja energiatööstuses. Küsitluse tulemusel on võimalik hinnata biokütuste kaudset mõju maakasutusele ja seeläbi arendada maa ja metsa säästva kasutamise poliitikat. Bioenergeetika valdkonna arendamine on vajalik ka selleks, et EL saaks maailma taastuvenergia tootmise liidriks, ELis oleks piisav energiavaru ning integreeritud ja tõhus energiaturg. Samuti võimaldab see laiendada Euroopa tööstusbaasi, arendada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning edendada töökohtade loomist nii linna- kui ka maapiirkondades.

Läbiviidav konsultatsioon lõpeb 10.mail. Komisjoni eesmärgiks on bioenergia säästva arengu põhimõtete rakendamine osana uuest taastuvenergia direktiivist, mis hakkab kehtima pärast 2020. aastat.

Euroopa Komisjoni kodulehe materjalid (ingl k)





VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Parlament ei vetostanud leebeid sõidukite heitenorme

Euroopa Parlamendi täiskogu arutas veebruari alguses uut vastuolulist ettepanekut sõidukite heitgaaside mõõtmise ja kohaldatavate piirväärtuste osas. Volkswageni nn heiteskandaalist ajendatud muudatusi kajastasime lähemalt novembri uudiskirjas.

Lühidalt tegi EL riikide esindajatest koosnev komitee ettepaneku kohaldada uusi testimismeetodeid (mis näevad ette heite mõõtmise tegelikes liiklusoludes) uutele mudelitele alates 2017. aastast ning kõigile autodele alates 2019. a. Lisaks nähti eelnõus ette, et kuni 2019. a võiks mõõtemääramatuseks olla 110%, ehk uute meetoditega mõõdetav heitekogus võiks olla 2,1 korda nii suur, kui ametlikult lubatud. Pärast 2019. a oleks mõõtemääramatus 50%. Euroopa Komisjoni andmetel on tänasel päeval tegelikes sõiduoludes tekkiv heitekogus aga isegi 400-500% kõrgem, kui lubatud.

Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjon leidis, et selline lähenemine on lubamatult leebe ning tegi ettepaneku EL riikide poolt tehtud ettepanek vetostada. Üldkogus toimunud hääletusel lükati ettepanek väga napilt tagasi - veto poolt hääletas 317 parlamendisaadikut, vastu 323 ning 61 jäi erapooletuks. Eelnõu tagasilükkamiseks oleks vaja olnud 376 häält. Pärast Parlamendi otsust kiitis EL Nõukogu selle samuti heaks, mistõttu saab Komisjon nüüd eelnõu vastu võtta.

Reaktsioonid Euroopa Parlamendi otsusele olid ootuspäraselt erinevad. Keskkonnaorganisatsioon Transport&Environment kritiseeris , et autotööstust soodustav otsus oli õigusvastane, kuna kokkulepitud "mõõtemääramatus" on suurem kui teaduslikult põhjendatud. Autotööstuse liit ACEA seevastu leidis , et uute nõuete kohaldamine on niigi keeruline, aga vähemalt on nüüd selge, millistest normidest lähtuda tuleb.

Euroopa Parlamendi pressiteade



Euroopa Komisjon uus ettepanek suurendaks järelevalvet sõidukite heite osas

Euroopa Komisjon tegi jaanuari lõpus ettepaneku tõhustada järelevalvet sõidukite õhuheite testimise üle EL-s. Ettepanek on ajendatud Volkswageni heiteskandaalist, mille kohta saad täpsemalt lugeda meie 2015. a. oktoobrikuu uudiskirjast .

Ettepanek sisaldab endas muudatusi sõidukite tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta. Tüübikinnitus on protsess, mille käigus kontrollitakse uue automudeli vastavust erinevatele ohutus- ja keskkonnanõuetele, enne kui seda lubatakse müüma hakata. Kui seni on kinnitussüsteem olnud reguleeritud direktiiviga, siis uue ettepaneku kohaselt soovib Komisjon selle sätestada määrusega, mis annaks liikmesriikidele sätete rakendamisel palju vähem paindlikkust. Lisaks nähaks ette järelevalve tegemine juba turule lastud mudelite suhtes, mis täna suuresti puudub.

Oluliselt suurendataks Euroopa Komisjoni volitusi. Eelnõu kohaselt saaks komisjon rikkumiste korral õiguse peatada sõidukite müüki või sõidukeid kontrollivate ja testivate asutuste tegevust. Samuti soovib Komisjon võimalust trahvida reegleid rikkuvaid autotootjaid kuni 30 000 € suuruse summaga iga nõuetele mittevastava sõiduki kohta.

Euroopa Parlament ja EL Nõukogu asuvad järgmise sammuna Komisjoni ettepanekute osas läbirääkimistele. Komisjoni eesmärgiks on jõustada uued reeglid niipea, kui need heaks kiidetakse.

Euroopa Komisjoni pressiteade





LOODUSKAITSE

Euroopa Parlament on vastu EL loodus- ja linnudirektiivide muutmisele

Euroopa Parlament võttis veebruari alguses vastu resolutsiooni, milles väljendatakse Parlamendi seisukohti seoses EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia elluviimise ja selle kohta koostatud vahehinnanguga. Suure ülekaaluga (592 saadikut poolt, 52 vastu ja 45 erapooletut) vastu võetud resolutsioonis avaldavad saadikud mh vastuseisu EL loodusdirektiivi ja linnudirektiivi muutmisele, mida Komisjon alates 2015. a algusest kaalub.

Parlamendisaadikud rõhutavad resolutsioonis, et Natura 2000 võrgustiku loomise aluseks olnud direktiivide reeglid on küll suhteliselt uued, ent korraliku rakendamise korral aitavad nad peatada elurikkuse kadu. Resolutsioonis tunnistatakse vajadust direktiivi paremini rakendada, ent ollakse vastu direktiivide teksti muutmisele. Viimane tooks saadikute hinnangul kaasa pika perioodi, kus puuduks õigusselgus, mille läbi kannataks nii loodus, inimesed kui ettevõtjad.

Euroopa Komisjoni algatatud loodusdirektiivide nn fitness-check peaks jätkuma märtsi keskpaigas Komisjoni palgatud ekspertide koostatud analüüsi valmimisega. Aasta II kvartalis soovib Komisjon avaldada omapoolse aruande, milles võib mh teha ettepaneku kas õigusaktide või nende rakendamise muutmiseks.

Euroopa Parlamendi resolutsioon

Euroopa Komisjoni loodusdirektiivide ülevaatamise teemaline lehekülg







OHTLIKUD AINED

Euroopa Komisjon avalikustas uue elavhõbeda kasutust piirava määruse

Euroopa Komisjon esitas veebruari algul elavhõbeda teemalise määruse ettepaneku, millega Euroopa Liit täidaks 2013. aastal sõlmitud rahvusvahelisest Minimata konventsioonist tulenevaid kohustusi. Määrus asendaks 2008. aasta seadust, keelustaks elavhõbeda ekspordi ja reguleeriks selle hoiustamist.

Uus määrus keelustaks elavhõbeda uute tööstuslike kasutusviiside väljatöötamise ja toodete tootmise, välja arvatud juhul, kui sellega kaasneks kasud keskkonnale või tervisele ja muid elavhõbeda vabu alternatiive ei esine. Keelustataks ka elavhõbedat sisaldavate hambaravi sulamite kasutamine.

Keskkonnaorganisatsioon Euroopa Keskkonnabüroo (EEB) asus aga seisukohale , et Komisjoni ettepanekud ei ole vastavuses varasema kokkuleppega. 2014. aastal toimunud arutelu tulemusel seati eesmärgiks elavhõbeda täielik impordikeeld väljastpoolt EL ja igasuguste EL siseturul keelustatud elavhõbedat sisaldavate toodete eksport. Keelustatud peaks olema ka elavhõbedat sisaldava toodangu müük.

Varasematest eesmärkidest tulenevalt teeb EEB Euroopa Parlamendi liikmetele ja EL liikmesriikidele ettepaneku sätestada Komisjoni ettepanekust rangemad reeglid.

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst (pdf)



MTM 2.02.16 määrus nr 10 vähendab käitiste hulka, kes peavad ohtlike ettevõtetena õnnetuste ennetamiseks lisanõudeid täitma

Riigi Teatajas avaldatud määruse uus redaktsioon peaks vähendama ohtlikeks ettevõteteks loetavate käitiste hulka; eelkõige vabastataks täiendavatest kohustustest mõned katlamajad ja väikesed soojuselektrijaamad. Kajastasime eelnõud lähemalt eelmise aasta augustikuu uudiskirjas .





KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕKi ülevaade: uued maakonnaplaneeringud maavarade kasutuse praktikat ei muudaks

2014. a lõpus koostas KÕK analüüsi võimalustest kavandada maavarade kasutust planeeringutega. Analüüsi põhijärelduseks oli, et maakonnaplaneeringutes eelistatud kaevanduspiirkondade ning ruumikasutuse konfliktide lahendamine oleks mõistlik samm. Käesoleva aasta alguses koostasime oma analüüsi jätkutegevusena uute, koostamisel olevate maakonnaplaneeringute ülevaate. Ülevaate eesmärgiks oli hinnata seda, kas ja kuivõrd muutuks maavarade kasutuse ja kaevandamise praktika uute planeeringute kehtestamisel.

Loe edasi »



KÕK kutsub omavalitsuste ametnikke kaasamise teemalisele koolitustele

Kaasamine on väga tähtis planeerimismenetluses, uue ehitusseadustiku kohaselt võib see nõutav olla ka projekteerimistingimuste andmisel. Kaasamise nõuete hea tundmine aitab teha sisuliselt häid otsuseid ning vältida otsuste tühistamist kohtus. Samas on nõuete süsteem keeruline: lisaks planeerimisseadusele ja ehitusseadustikule tuleb silmas pidada kohtupraktikat, keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenevaid nõudeid, EL- ja rahvusvahelise õiguse reegleid.

Loe edasi »

Allikas: Keskkonnaõiguse uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.