Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Minister Kruuse vastused arupärimistele Eesti seakasvatuse olukorra ja tuleviku kohta Riigikogus 22. (2016-02-24 03:38:20)


Arupärimine Eesti seakasvatuse olukorra ja tuleviku kohta.

Aseesimees Jüri Ratas
Liigume edasi kiirel tempol ikka vaba mikrofoni poole. Oleme jõudnud nüüd kuuenda arupärimise juurde, see kannab numbrit 137, vastab maaeluminister Urmas Kruuse. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Siret Kotka, kes tutvustab arupärimist Eestimaa avalikkusele!

Siret Kotka
Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid, kes te olete veel siia saali jäänud! Mõni aeg tagasi andsid Keskerakonna fraktsiooni liikmed sisse arupärimise maaeluminister Urmas Kruusele. See puudutas Eesti seakasvatuse hetkeolukorda ja selle tulevikku. Aafrika seakatk on tänaseks levinud juba väga suuresti üle Eesti. Võrreldes Läti ja Leeduga on maarjamaal kõige enam katkukolletega kaetud ala. Enam kui 400 seakasvatajat on pidanud oma tegevuse lõpetama. Osa kodusea kasvatajaid on lõpetanud oma tegevuse seetõttu, et katk on tunginud nende lauta, teised aga tsoonis tingitud müügipiirangute tõttu, mis on tekitanud suuri majanduslikke kahjusid. Täna ongi ebaselge, milline on siis Eesti seakasvatuse tulevik. See aga tähendab, et meil on sadu töökohti maapiirkondades ohus, sest me tegelikult ei tea, mis nendest inimestest võib saada.
Nii suured kui ka väikesed sealihatootjad on välja toonud, et peamiseks tootmise languse põhjuseks ongi just kolmandast tsoonist tingitud majanduspiirangud, mis on takistanud toodete realiseerimist. Katku kahju Eesti majandusele ulatub Eesti Konjunktuuri Instituudi andmetel tänavu juba 36 miljoni euroni, mis on väga suur summa.
Head sõbrad! Kui nii edasi läheb, siis on väga suur risk, et tulevikus me ei suudagi oma Eestimaa kodusigadega maarjamaa inimesi ära toita ja tuleb nõudluse katmiseks senisest enam importida. Eelnevalt on teada, et Aafrika seakatku tõttu on hukatud umbes 23 000 kodusiga ja ka seakasvatajad on tänaseks majandussurutise pärast oma põhikarja emistest teadlikult ise vähendanud kolmandiku võrra. Ehk põhimõtteliselt iga kolmas emis suunatakse vabasurma. Nii et te võite ise arvata, kui palju sigu jääb poegimata.
Eelnevalt kirjeldatud põhjused on viinud olukorrani, kus eelmisel aastal vähenes sigade arv lausa 14% ehk siis 370 000 (?) seani ja sealiha kodumaine tootmine jäi tarbimisele alla 15%. Eesti seavarustus sealihaga võib konjunktuuriinstituudi uuringu järgi kahaneda s.a lõpuks juba 60–65%-le. Eks see olukord halveneb tegelikult iga kuu ja päevaga ja kõige sellega seonduvalt on meil maaeluministrile viis küsimust, millele me ootaksime täna vastust. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Vabariigi maaeluminister Urmas Kruuse, kes vastab arupärimisele, mis kannab numbrit 137!

Maaeluminister Urmas Kruuse
Austatud istungi juhataja! Auväärsed Riigikogu liikmed!
Esimene küsimus: "Teades, et katkukolded ei ole vähenenud ja iga päev tuleb nakatanud metssigu juurde, siis millised on 2016. aastal seakasvatajale ette nähtud kriisimeetmed?" Ma vastaksin sellele küsimusele kahes osas. Esimene osa puudutab metssigu. Loomulikult jätkub nende hulgas laiaulatuslik monitooring ja Aafrika seakatku uuringuteks võetakse proovid kõikidelt surnult leitud metssigadelt, kitsendusteta aladelt ligikaudu 2% kütitud metssigadelt. See tähendab seda, et kui 2015. aastal uuriti 9562 juhtu, millest olid positiivsed 1095 juhtu, siis 2016. aastal on juba uuritud 3517 juhtu ja positiivsed on olnud 244. Loomulikult, seakasvatussektori kriisimeetmed on olnud seotud Aafrika seakatku tõrjumisega ja kindlasti on ka tõrjeplaanis veel tulemas täiendavaid eeskirju. Üks puudutab ka näiteks jahimeeste bioohutusnõuete täitmist. Loomulikult, üldise valmisoleku parandamiseks on plaanis veel täiendavalt teha erinevaid teavitusprogramme, see puudutab nii jahimehi, seakasvatajaid kui ka teraviljasööda käitlejaid, ja loomulikult elanikkonda.
Kui me vaatame seda, et sealihasektori turukorralduse poolelt toetati seakasvatajaid 2015. aasta lõpus erakorralise toetusega ja selle sektori toetuseks eraldati 2,64 miljonit ning toetust maksti 106 seakasvatajale ehk osa toetusest sai 87 517 siga ja 18 773 emist, siis nii nagu me eelnevalt olime välja öelnud ja sektoriga läbi rääkinud, kõige suurem toetus läks kolmandasse tsooni. 2016. aastal on plaanis veel tõsta emise- ja tõuaretustoetusi, selleks et seda sektorit aidata. Peab ka märkima seda, et Euroopa Liidu poolt vaadatuna kehtis ka seakasvatajatele eraladustamise meede ja eraladustamise meede tähendab seda, et Eestis oli eraladustatud 680 tonni sealiha, mis on üks turukorralduslik meede selleks, kas täiendav või turul üle olev sealiha ajutiselt välja võtta ja toetada selle ladustamist.
Teine küsimus: "2016. aasta riigieelarves on ette nähtud 4,6 miljonit eurot, mida seletuskirjas kirjeldati: "Täiendavalt eraldati Maaeluministeeriumile 4 600 000 eurot siseriiklikuks lisatoetuseks põllumajandustootjatele. Tegemist on siseriikliku lisatoetusega Euroopa Liidu erakorralise abi kriisiolukorra leevendamiseks. Eraldatud toetus kavandatakse suunata nendele põllumajandusharudele, kus kriis on kõige teravam – piima- ja sealihasektor." Kui suure osa saab seakasvatussektor 4,6 miljonist eurost?" Nii nagu ma enne mainisin, eraldati seakasvatussektorile eelmisel aastal 2,56 miljonit ja see oli seotud sellega, et kui me vaatame Euroopa Liidu vahendeid ja riigi vahendite eraldamist, siis toimus Euroopa Liidu vahendite ehk 7,56 miljoni väljamaksmine ühes osas ja 3 miljonit riigi erakorralist abi esimeses osas eelmisel aastal. Sellest 4,6 miljonist – nii nagu me ka oma meetmetes ja seaduses välja ütlesime – jääb sellel aastal turuarendamise toetuseks täiendavalt 100 000 eurot ja veel 50 000 eurot nn põllumajandustootja asendustoetuseks, millest saavad osa ka seakasvatajad. Ja nii nagu ma ütlesin, suunatakse lisavahendid just tõuaretuse ja emiste toetuseks.
Kolmas küsimus: "Tootjad on teinud ettepaneku, et riik võiks maksta emisetoetust 500 eurot emise kohta. Miks seda ettepanekut ei ole toetatud?" Eks tegelikult on põhjuseid mitmeid. Me peame vaatama, mis selle toetuse eesmärk võiks olla. Üldiselt Euroopa Liit oma tänases poliitikas seakasvatussektorit peab kiiresti taastuvaks tööstuseks ja seal ei ole iga-aastased täiendavaid või erakorralisi meetmeid kavandatud. Aga nii nagu ma enne märkisin, siis tõstetakse tõuraamatu ja aretusregistri pidamisel määrasid üle paarikümne protsendi. See tähendab seda, et 13.50-lt 18.83 euroni ja loomulikult jõudluskontrolli läbiviimise või geneetilise väärtuse hindamise puhul 22.80-lt 31.83-ni. See tegelikult tähendab seda, et kui me nüüd rehkendaksime selle 500 eurot emise kohta tagasi ja vaataksime, kuidas seda üldse on võimalik välja maksta, siis kui me oleme kohustatud arvesse võtma 15 000 euro kolme aasta peale arvestamisel vähese tähtsuse abina, siis saaks öelda seda, et ühe ettevõtte puhul võiks saada välja maksta 30 emise eest. Nii et selles mõttes oleks seda ka tehniliselt keeruline välja maksta, rääkimata sellest, kas see finantsiliselt kannab seda eesmärki, mida me tegelikult eeldame.
Neljas küsimus: "2015. aastal seakatkutoetuseks eraldatud 12,7 miljonist eurost taotlesid seakasvatajad toetusi vaid poole ulatuses, mis näitab, et see meede ei olnud piisavalt sobiv. Kas olete analüüsinud, millistel põhjustel jäi suur osa toetustest kasutamata?" Tõepoolest, kui me vaatame seda, kui kiiresti me suutsime koostöös sektoriga disainida teatud maaelu arengukava meetmed ja avada taotlusvoorud, milles tõepoolest oli kokku ligi 12,7 miljonit ja millest umbes pooles ulatuses rahuldati taotlusi. Need jagunesid veel küll, saab öelda seda, väiksemate ettevõtjate ja suuremate ettevõtjate vahel. Aga kuna meie arvates toimusid ka samal ajal mitmed meetmed, üks osa nendest oli võimalik taotleda bioohutusnõuete täitmiseks, see tähendab seda, et need ettevõtjad olid otsustanud, et nad jätkavad antud sektoris. Teine osa oli seotud sellega, et ettevõtja oli lubanud, et ta enam selles sektoris ei jätka ja saab toetust selleks, et startida siis teises sektoris, siis me võiksime täna öelda seda, et kindlasti me ei saa öelda, et neid meetmeid kasutati vähe. Küll aga tuleb tähele panna seda, et antud meetme puhul oli meil võimalus see meede suunata absoluutselt ainult ühelt poolt seakasvatajatele, st see ei ole võrreldav eelnevate meetmete kogu kasutamise mõttest, kus oli avatud see kogu loomakasvatussektorile.
Viies küsimus: "Kas Maaeluministeeriumil on kavas välja töötada eraldi seakasvatusele suunatud strateegia, mille eesmärgiks võiks olla majanduslike tõrgete ettenägemine ja Eesti rahva oma sealihaga äratoitmine?" Minulegi üllatuseks oli seakasvatussektor see sektor, kellel ei ole tegelikult – ja ei olnud sellel hetkel, kui mina ministriks sain – oma strateegiat. Me selle strateegia kavandamisel oleme sektoriga kohtunud ja kindlasti sellel aastal selle strateegia arutelu ja selle võimalik valmimine algab. Aga peab tunnistama veel seda, et mitte alati ei ole nendel kohtumistel ka sektori ise olnud üksmeelne sellest arusaamast, mismoodi ja mida see strateegia peaks sisaldama. Osa puhul on märgata ka ootust, et kui strateegia pannakse kirja ja siis justkui pannakse kirja ka see, kui palju riik võiks seakasvatussektori käest tellida, siis kindlasti see ei ole see suund. Me näeme seda, et tegelikult nii nagu ka piimandusstrateegia on pigem sektori vaheline kokkulepe võimekuse kirjeldamiseks ühel või teisel perioodil. Ja see tähendab seda, et kui need strateegiad välja töötatakse, siis ei ole need absoluutselt sellised, mis peavad kehtima kümme või viieteist aastat, vaid seal tuleb pidevalt monitoorida. Ja nii nagu olukord maailmaturul näitab, siis tuleb need strateegiad ka aeg-ajalt ümber vaadata. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimus. Märt Sults, palun!

Märt Sults
Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Küsimus on nagu kahes osas. Kuidas on selle eetikaga, jahimehed kõvasti protestivad, et metssigade emiseid peab lahkama ja neid väikeseid sündimata beebisid peab matma sinna kõrvale, et katku piirata, kuna emiste laskmise piiramatu luba on antud välja? Teine pool on selline, et kui me nüüd praegu hullusti möllame ja sealiha strateegia on välja töötamata, kas me suudame oma rahva 2020, näiteks, või 2021, ära toita? Moslemitele on see muidugi hurraa, aga meie tahaks sealiha.

Maaeluminister Urmas Kruuse
Aitäh! Ma alustan algusest. Tõepoolest, kui te pidasite silmas seda, et Euroopa Liit on läbi SAK-i meetmete andnud võimaluse ka maksta toetust emiste küttimisel metssigade hulgas, siis kindlasti, kohtudes ka jahimeestega, on nad väljendanud tegelikult ennast sellisel kombel, et nad igati püüavad jääda selles osas eetiliseks ehk jälgida ka teatud perioodi, millal emist on mõistlik lasta. See puudutab ka tema teatud poegimisperioode. Teiselt poolt, kui me vaatame seda, et kui me tahame tõepoolest 2017–2018 jahindushooajal jõuda 1,5 isendi kohta tuhandel hektaril, siis me peame sellega arvestama, et ühte või teist meedet peaks kasutama. Ma julgen teile meelde tuletada ühe lihtsa tõsiasja, et kui me Eestis kütime kokkuleppeliselt umbes 29 600 metssiga, siis Soome muretseb sellepärast, et neil on üldse metsas alla 2000 metssea. See tegelikult annab aimu sellest, milline kontsentratsioon on Eesti metsades. Ja kui me tahame tõsiselt sellega võidelda, siis me peame ja oleme kas ajutiselt või pikemal perioodil sunnitud selle isendite arvu metsas viima väikeseks.

Aseesimees Jüri Ratas
Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm
Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Seakasvatus on raskes olukorras. Eriti raskes olukorras on need farmerid, kelle seakasvatus jääb 3. tsooni, ja minu meelest nad kannatavad ebaõiglaselt. Ma küsin, et kuidas kompenseerib riik sellel aastal 3. tsooni kahjud, et need ettevõtjad üldse ellu jääksid.

Maaeluminister Urmas Kruuse
Aitäh! Ma saan öelda, et siitpoolt on hea kuulda seda, et 3. tsoonis on probleemid ja kui me eraldasime 3. tsooni kõige suurema osakaaluga toetuse, mis arvestas kindlasti ka seda hinnalangust, mis annaks võimaluse ettevõtjal kohaneda või oma tootmist väiksemate kahjudega ümber teha, siis oli see põhimõtteline otsus. Kui me võrdleme ühiku määrasid 3. tsoonis ja väljaspool tsooni, kus me andsime ainult emistele, siis seal on üle kahekordne vahe. See on umbes 27 ja 13 eurot isendi kohta. Nii et see on üks pool.
Teine osa. Kui te mäletate kevadisi arupärimisi ja diskussioone, siis me olime teadmises, et 3. tsoon võib kehtida piiramatu aja, sellepärast et ka Euroopa Komisjon ei olnud väga selgelt välja öelnud, kui pikk see aeg võiks olla. Täna me oleme situatsioonis, kus me oleme suutnud koostöös Balti riikidega ja Poolaga saavutada selle, et 3. tsooni kehtivusaeg võiks olla üks aasta, kui seal ei ole olnud ühtegi koduseajuhtumit, pluss see, et me saame 3. tsoonist 2. tsooni viia välja elussigu, hoida neid kuu aega karantiinis ja teha nad nõndanimetatud ekspordivabaks. Loomulikult pakkus leevendust ka nõndanimetatud eraladustamismeede. Ja meie olime kindlasti sel hetkel, kui seda Euroopa Liidus arutati, ka selle lõpetamise poolt ja me väga loodame, et ka viimases nõukogus, kus me selle uuesti üles tõstsime, seda eraladustamismeedet kasutatakse ja avatakse uuesti, sest see on olnud üks võimalikke leevendusmeetmeid. Mida ma tahan öelda, on see, et lähinädalal on Eestisse tulemas volinik Andriukaitis, kes tegelikult vastutab toiduohutuse eest. Ja ka SAK on tema haldusalas. Tähendab, me püüame ja tahame leida lahendusi ja teaduslikult rohkem ära tõestada, et need piirangud oleksid õiglased, samas arvestades ka tarbijate võimalikke riske.

Aseesimees Jüri Ratas
Siret Kotka, palun!

Siret Kotka
Aitäh! Kuulates maaeluministrit, jääb mulje, et seakasvatuses ei olegi väga suurt kriisi, et toetuse meetmed on piisavad. Ometi ma tuletaksin meelde, et seakasvatajad on väga suuresti teisel arvamusel. Kui ma õigesti aru sain, siis te ütlesite, et 4,6 miljonist eurost saab seakasvatussektor umbes 50 000 eurot. Kui see nii tõesti on, siis minu meelest, auväärne minister, te võiksite võtta juhtivate lihatööstuste omanike arvamust, et loobuda toetustest, mis on lihatööstustele suunatud, ja hoopis see raha suunata seakasvatajatele. Mis te arvate sellest mõttest, et ikkagi töötuste asemel anda seakasvatajatele see raha?

Maaeluminister Urmas Kruuse
See on huvitav mõte ja võib-olla auväärt Riigikogu liige aeg-ajalt osaleb ka nendes kogudes, kus selliseid ettepanekuid on tehtud. Aga tundub, et mingitel hetkedel seakasvatajad ise ei ole sellega nõus. Kui me vaatame majanduse toimimist tervikuna, siis me peame endale tunnistama seda, et Eestis on mitmeid tööstusi, kes on tegelikult vertikaalselt ..... See tähendab seda, et nad omavad tööstust, brändi, tapamaja, emiseid jne, jne. See tegelikult tähendab seda, et ühel või teisel moel, ükskõik kuidas me ei vaataks, see toetus igal juhul jõuaks ka tööstusesse ja kui sektor oleks rohkem olnud üksmeelne, siis ma oleksin ministrina ja kodanikuna väga lootnud, et importsigade sisse toomine ei oleks mõningate ettevõtjate puhul olnud aktuaalne, aga ometi seda tehti. Ja võib-olla kasutades hetke ja vastates auväärt Riigikogu liikme Sultsi teisele küsimusele, mis puudutab seda, kas sealiha Eesti tarbijale jätkub, et kui me teadsime seda, et me isevarustustase oli enne kriisi 100%, aga pool sellest läks välja elussigade ja toodetena ehk Eesti toidulauale jõudis 50% sellest mahust, siis kindlasti isevarustustase 75% või 65% ei tähenda seda, et Eesti toidulauale ei jõua enam Eesti siga.

Aseesimees Jüri Ratas
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kujunenud olukord on nagu meil looduskaitseski, et tekivad tsoonid ja looduskaitsevööndid, aga neid maha enam ei saa. Mismoodi seakatkuga seoses nende 3. tsoonidega on, kas on mingi ajaline periood, kui pikalt nad peavad kestma, on mingi menetlus välja mõeldud, kuidas saaks tsoone vabastada jne?

Maaeluminister Urmas Kruuse
Ma vastan meeleldi veel kord sellele küsimusele, sest mõni hetk tagasi ma seda tegin. Kui ma ütlesin, et kui meil kevadel oli teadmine, et me ei tea, kunas see tsoon maha võetakse, täna on meil teadmine, et aasta peale seda, kui kodufarmis ei ole ühtegi seakatku juhtu olnud, Aafrika seakatku juhtu, võib alustada menetlust tsoonide mahavõtmiseks. Teine osa, mis puudutab ettevõtjaid, on teatud osade ekspordivõime ehk 3. tsoonist on võimalik elussigu tuua välja 2. tsooni, hoida neid karantiinis kuu aega ja siis on nad ekspordivabad. Samuti me püüame samasuguseid reegleid kooskõlastada ja kokku leppida ka meie teiste Balti riikidega. Need on kõige olulisemad esialgsed leevendusmeetmed. Me loodame ja soovime, et nende läbirääkimiste tulemusena ja ka teadlastega koostöös me suudaksime selle tsooni pikkuse viia veel nn lühemale perioodile, mis samamoodi võiks tagada turvalisuse nii katku leviku mõttes kui ka tarbija mõttes.

Aseesimees Jüri Ratas
Artur Talvik, palun!

Artur Talvik
Tänan eesistuja! Hea minister! Sügisel, ma mäletan, te läksite tülli ühe suurema lihatööstusega just selles küsimuses, et nad kõige suurema kriisi ajal importisid liha, sealiha väljastpoolt Eestit. Praegu tundub, et te olete nendega ära leppinud. Kas see vastab tõele? Kui te olete ära leppinud, siis mis oli leppimise hind?

Maaeluminister Urmas Kruuse
Aitäh! Ma saan aru teie viimaste kuude rollist, et see küsimus just sellisena on esitatud. Aga ma julgeksin öelda seda, et minu seisukoht on täpselt sama, mis see oli eile, täna ja on ka homme. Sellel hetkel, kui meil on sealiha ja sigade ülepakkumine, võiks olla selles sektoris rohkem solidaarsust. Aga ma mõistan selle ettevõtte käitumist ettevõtjana, kelle eesmärk on kasumi teenimine. Aga samas on alati õigustatud küsimus, kas nende nettevõtjate, kes saavad osa ühte- või teistmoodi maksumaksja rahast, käitumine on eetiline. Ja sellele saab hinnangu anda ainult aeg.

Aseesimees Jüri Ratas
Peeter Erntis, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea minister! On selge, et katkupisik ootab praegu, millal sinilill õitsema hakkab, samamoodi nagu pagulased ootavad külma ja tormise mere taga, et hakata üle tulema. Aga minu küsimus on selline: kas teil on mingit musta stsenaariumi, kui palju seakasvatajaid võib kaduda järgmisel aastal – siis, kui tuleb kevad ja möll hakkab uuesti peale?

Maaeluminister Urmas Kruuse
Aitäh! Te konstruktsioon ja võrdlus pagulaste ja sigade vahel ei ole muidugi erakordne. Aga ma tahaksin öelda seda, et me teeme kõik endast oleneva, et ühtegi uut juhtumit ei tule. Aga kui kuulasime Maaülikooli professori härra Viltropi ettekannet ja neid arvamusi või hinnanguid, miks ühel või teisel juhtumil katk farmi pääses, siis tuleb tunnistada, et kuigi katk on metsas olemas, sõltub see, kas ta farmi pääseb, enamasti ja väga palju ettevõtjast, tema ettenägelikkusest ja võimekusest viia ellu enda ja VTA ametnike kontrollitud turvakava.

Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei näe. Sellega on arupärimisele vastatud.

Allikas: Riigikogu.ee

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.