Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaministeeriumi kommentaar vanarehvide teemal (2016-02-18 14:36:54)


Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek 'i kommentaari seoses vanarehvide käitlemise probleemiga:
Parim lahendus probleemile on see, et kõik osapooled täidavad jäätmeseadusest tulenevaid kohustusi ning on tagatud piisav järelevalve. Rehvitootjad peavad vastutama selle eest, et vanarehvid saavad käideldud, mitte ei kuhjata neid hunnikusse, nagu see praegu toimub.

 

Samuti peavad rehvide tootjaid esindavad rehviorganisatsioonid hakkama koguma teenustasusid, mis tegelikud käitluskulud ka katab. Täna on Eestis rehvide käitlemisel kogutav summa 45-75 eurot tonn. Võrdluseks - Soomes on teenutasu 200-230 eurot tonni kohta. Seega on erinevus 3-4 kordne, samas on rehvitootjate ülesanded enam-vähem samad.

 

Isegi kui kaugmüüjad (reifendirect.de jt) liituvad rehviorganisatsioonidega ja maksavad teenustasu nagu see tänasel tasemel on, ei lahenda see kuhjunud probleeme, sest senised teenustasud ei kata ära tootjavastutusega seotud kohustuste kulusid.

Keskkonnainspektsioon on rehviprobleemiga jõuliselt tegelemas. Hetkel tegeletakse nelja suurema rehvi kaugmüüjaga. Nende seas ka nt Reifendirect.de, kes liitub tootjavastutusorganisatsiooniga lähiajal.

 

Hetkel on Keskkonnainspektsioonis menetlus käimas mõlema organisatsiooni (MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus) osas, kui nad keeldusid eelmise aasta lõpus tagasi võtmast vanarehve. Rehvide vastuvõtmisest keeldumisega ei täida tootjate ühendus oma rehvide tagasivõtmise kohustust, mis on jäätmeseaduse rikkumine.


Taustaks:


Vanarehvide taaskasutamine lühidalt

Laiendatud tootja vastutuse põhimõte kehtib rehvidele 2005. aastast alates.

Taaskasutuse eest vastutavad tootjavastutusorganisatsioonid. Eestis on neid kaks: MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus.

Teenuse hinda hoitakse väga madalal. Näiteks Soomega võrreldes on teenustasu 3-4 korda madalam (200-230€/t vs 45-75€/t).

Eestis tekib aastas ligikaudu 10 000 tonni vanarehve.

Taaskasutuse tasu ei kata reaalseid käitluse kulusid. Teenusepakkujad ei suuda rehve käidelda. Tulemus on see, et rehvid kogunevad teatud tootjavastutusorganisatsioonide teenuse pakkujate kogumisplatsidel ja reaalne taaskasutamine on väheldane.

2014. aasta seisuga on vaheladustatud vanarehve üle Eesti ca 30 000 tonni.

Varasematel aastastel purustati rehvid rehvipurustis ja saadud haket sai kasutada näiteks prügilate sulgemisprojektides. Tänaseks on MTÜ-le Rehviliit kuulunud ja riigi toetusega soetatud rehvipurusti amortiseeritud, samas on ka prügilate sulgemistööd lõppenud. Rehviorganisatsioonidele pidi olema selge, et alates 2013. aastast rehvihaket prügilate sulgemisega seotud projektides taaskasutada ei saa, seega pidid nad leidma alternatiive. Tekkekoguseid arvestavaid lahendusi ei ole rehviorganisatsioonid oma lepingupartnerite kaudu suutnud siiani luua. Praegu on küll mitmeid ettevõtteid, kes rehvide taaskasutuslahendusi plaanivad, kuid ka need ettevõtted vajavad eelkõige garantiisid koguste ja teenustasude osas, mida ei saa anda riik, vaid rehviorganisatsioonid.

Üks võimalik lahendus oleks, et tootjad rajavad suure tehase, mis toodaks rehvidest eri fraktsioonides kummipuru ja sellest erinevaid uusi tooteid (kummimatid, asfaldisegud jms). See eeldab tööd arendajatega ja rehviorganisatsioonidel selgeid garantiisid koguste ja hinna osas. Teiste võimalustena tulevad kõne alla ka teatud koguste põletamine jäätmepõletustehastes või nende käitlemine pürolüüsi teel.

EASi toetusega rajas AS Hansa Biodiisel 2010. aastal Kundasse rehvide pürolüüsi tehase, mis oli võimeline töötlema 10 000 tonni rehve aastas ehk katnuks Eesti vajaduse. Paraku töötles tehas valdava osa ajast Soomest toodud rehve, sest tellijad maksid teenuse eest kõrgemat hinda kuna kogutakse märksa kõrgemat teenustasu. Juba paar aastat tagasi läks see tehas pankrotti ja pankrotivara edasine saatus on teadmata.

Lahendused:
    1. Tootjavastutusorganisatsioonid peavad tagama, et teenustasud, mis nad tootjatelt koguvad, on adekvaatsed, ehk katavad reaalselt turuhindade alusel nende tegevuskulud.

    2. Õiguslik surve tootjatele - Keskkonnainspektsioon peab nõudma vaheladestatud kogused võimalikult kiiresti käidelda.

    3. Keskkonnainspektsioon peab rohkem tegelema "jänestega turul" s.t tootjatega, kes rehve turule toovad, aga oma tegevusi ei registreeri probleemtooteregistris ega osale tootjavastutuse skeemides;



Allikas: Keskkonnaministeeriumi 18.02.2016 pressiteade
 
 
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.