Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogu arutas põlevkivi kasutamise riiklikku arengukava aastateks 2016-2030 (2016-02-11 00:18:06)

 

Eile oli Riigikogus esimesel lugemisel põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030, mis määrab valdkonna arengu põhimõtted ja suunad järgmiseks 15 aastaks, seades eesmärgiks riigile olulise maavara kasutamise efektiivsuse tõstmise, põlevkivialase teadus- ja arendustegevuse edendamise ja negatiivse keskkonnamõju vähendamise.

 

Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et hetkel jääb allmaakaevandamisel maa alla üle kolmandiku kivist, tekkivast aherainest suudame taaskasutada kõigest 40% ning tuhamäed kasvavad aastas kaheksa miljoni tonni võrra - taaskasutame me sellest alla 5%. "Kõik need kolm näitajat peavad liikuma paremuse suunas. Uue arengukava üks märksõna on teadus- ja arendustegevus. Koostöös ülikoolide ja ettevõtetega tuleb leida lahendusi, et rahvale kuuluvat vara kasutataks maksimaalset kasu tooval moel," lisas Pomerants.

 

Arengukava eesmärk on kindlustada põlevkivitööstuse jätkusuutlik areng ja põlevkiviga varustatus, arvestades keskkonnakaitse, majanduse, julgeoleku ja sotsiaalseid eesmärke ning riske. Selleks peab riik oluliseks nii põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tehnoloogiaalaseid uuringuid kui ka põlevkivisektori tekitatud keskkonnamõju uurimist. Põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine eeldab põlevkivist saadava lisandväärtuse olulist suurendamist, kuid ka kaasneva õhuheite ning veeheite piiramist ja töötlemisjäätmete suuremat taaskasutamist.

2017. aastaks on plaanis välja töötada põlevkivi maksustamise selline mudel, mis arvestab sektorile oluliste välistegurite muutusega. Samuti tuleb analüüsida ja parandada põlevkivi tööstuspiirkonna ettevõtlus-ja elukeskkonna toimimist ning arvestada sektorit mõjutavate otsuste tegemisel mõju piirkonna elanikele ja nende tööhõivele.

 

Kuigi keskkonnaseisund Virumaal on viimase 10 aasta jooksul ettevõtete ja riigi rakendatud meetmete mõjul paranenud - õhuheitmed on vähenenud, investeeritud on jääkreostuse likvideerimisse, jäätmeid osaliselt taaskasutatakse - siis arengukava keskkonnamõjude hindamise tulemustele tuginedes jäetakse arengukava eelnõus põlevkivi aastaseks lubatud kaevandamismääraks senine Riigikogu kinnitatud 20 miljonit tonni aastas vähemalt 2020. aasta lõpuni. Selline kaevandamiskogus tagab nimetatud perioodil nii elektri kui ka põlevkiviõli tootmiseks juba rajatud ja edaspidi kavandatavatele tootmisvõimsustele põlevkivi varustuskindluse ning aitab tagada, et põlevkivisektori eeldatav keskkonnamõju võrreldes praegusega ei suurene.

 

Keskkonnaminister Marko Pomerants selgitas, et arengukava hõlmatav periood on pikk ja elu läheb edasi, mistõttu on kavas dokumendi mõjunäitajaid analüüsida iga viieaastase perioodi järel, et teadvustada muutusi tehnoloogiates, turuolukorras, keskkonnanõuetes ja ilmnenud keskkonnamõjus. "Samuti tuleb järgmise paari aasta jooksul terviklikult analüüsida põlevkivitööstuse elu- ja looduskeskkonnale tekitatud kahjusid ja selgitada välja põlevkivisektori ökoloogiline jalajälg. Seejärel saame ühiskonnas kokku leppida, millisel tasemel negatiivseid mõjusid me aktsepteerime, millised aga tuleb põlevkivitööstusel kompenseerida," lisas Pomerants.

 

Kui põlevkivi kaevandamist jätkata maksimaalselt 20 miljonit tonni aastas, siis jätkub kaevandamiseks antud põlevkivivaru veel 17-18 aastaks. Põlevkivi arengukava perioodil 2016-2030 tuleb alustada vähemalt ühe või kahe uue kaevanduse rajamist. Põlevkivivaru on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ligi 4,75 miljardit tonni, millest aktiivset varu on 1,34 miljardit tonni.

 

Jättes välja looduskaitseliste piirangutega alad ning elamute ja muude maapealsete piirangutega alad, jätkub 20 miljoni tonni kaevandamise aastamäära korral aktiivset varu ligi 48 aastaks.

 

Põlevkivi arengukava teostamise maksumus on esialgsetel hinnangutel 20 miljonit eurot, kuid summa võib teadusarenduse- ja rakendusuuringute jõudsal edendamisel oluliselt suureneda. Arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel ja selle täitmist rahastatakse riigi eelarvest, Euroopa Liidu ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenditest.

 

Põlevkivi arengukava eelnõu koostamine on olnud avalik protsess, millesse on kaasatud asjaomaste riigiasutuste, sh ministeeriumite ja ettevõtete, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ning mittetulundusühingute esindajad, eksperdid ja teised protsessist huvitatud isikud.

 

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 11.02.2016 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.