Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Uuring: toidukauplustes jääb müümata 12 000 tonni toiduaineid aastas (2016-02-11 00:14:49)


Eesti toidukauplustes jääb müümata ja kantakse maha ligikaudu 12 000 tonni toiduaineid aastas, mis on rahas väljendades hinnanguliselt umbes 22 miljonit eurot, selgub Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) tehtud uuringust.

"Positiivne on, et Eesti toidukauplustes ja toiduainetööstuses tekib toidujäätmeid võrreldes paljude Euroopa arenenud riikidega tublisti vähem ning kandev roll on siin elanikkonna väiksemal sissetulekul ja toidu tarbimise mahul. Teisalt tingivad tänased kaubanduse müügistrateegiad ja tarbijate käitumisharjumused selle, et teatud toiduaineid polegi võimalik enne realiseerimistähtaega maha müüa. Täpsem planeerimine, aga ka tarbijate teadlikkuse tõstmine aitaks seda probleemi vähendada," selgitas SEI Tallinna programmijuht Harri Moora.

Uuringust selgub, et kõige enam jääb kauplustes müümata puu- ja köögivilju (47%), seejärel liha- ja kalatooteid (18%) ning pagaritooteid (13%). Nii valmistoidu kui piimatoodete osakaal maha kantud toiduainete hulgas oli 10%.

"Tänapäevase kaubanduse olemus teeb toidukauba müügi prognoosimise ja planeerimise ettevõtetele väga raskeks. Tihe konkurents eeldab, et kauplustes on kogu lahtiolekuaja jooksul olemas lai valik erinevaid toidukaupu. Kuna Eesti tarbija on väga hinnatundlik, siis müüakse suur osa toidukaubast allahinnatud ja kampaaniatoodetena," kirjeldas Moora toidujäätmete tekkepõhjuseid ning lisas, et toiduainete müügilt kõrvaldamisele aitavad kaudselt kaasa ka kaupade välimusele esitatavad kvaliteedinõuded ning kaubandusettevõtete töötajate teadlikkuse ja toidukäitlemise oskuste puudulikkus.

Toiduainetetööstuses tekkivate toidujäätmete kohta üheste järelduste tegemine on mõnevõrra keerulisem, sest tootmisprotsessid ja ka toidujäätmete tekkepõhjused erinevad suuresti nii sektorite kui ka ettevõtete lõikes. Jäätmearuandluse järgi tekib Eesti toidutööstuses toidujäätmeid 3392 tonni, kuid selles ei kajastu tootmisprotsessi käigus tekkinud ja eraldi kogutud kõrvalsaadused, mis ei ole jäätmena klassifitseeritud, aga mida enamasti ei ole võimalik ka inimtoiduna kasutada.

Kui paljud Eesti kaubandusettevõtted juba teevad koostööd Toidupangaga, siis toiduainetööstusettevõtted kasutavad vähe toiduainete annetamise võimalust. "Tihti on takistuseks transpordi ning tööjõu ja sobivate hoiuruumide puudumine. Lisaks on toiduainete annetamisest loobumise üheks põhjuseks õigusaktide nõuete (maksuseadused ning toiduohutuse ja -hügieeni nõuded) ebaselgused," selgitas Moora ning lisas, et teiste riikide kogemused näitavad, et toidujäätmete vältimine ja vähendamine on pikaajaline protsess, mis sõltub väga palju osapoolte teadlikkusest ja valmisolekust.

"Kokkuvõtvalt võib aga öelda, et tegelikult on valdav osa kaubandus- ja toiduainetööstusettevõtteid juba rakendanud meetmeid toidujäätmete tekkekoguse vältimiseks ja vähendamiseks, mis on ka loogiline, sest jäätmete vähendamine aitab kulusid kokku hoida," märkis Moora.


"Toidujäätmete, sh toidu raiskamise ehk toidukao teema on maailmas ja ka Euroopas muutumas järjest aktuaalsemaks. Igal aastal tekib Euroopa Liidus hinnanguliselt ligikaudu 100 miljonit tonni toidujäätmeid. Peale otsese ressursside raiskamise ja negatiivse keskkonnamõju tekitamise kaasnevad toidu raiskamisega ka märkimisväärsed kulud," märkis Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ning lisas, et toidujäätmete vähendamine on toodud väga olulise teemana ka arutusel olevas Euroopa Liidu ringmajanduse paketis.

Uuringu käigus küsitleti 37 jae- ja hulgikaubandusettevõtet, lisaks viidi 11 eri tüüpi toidukaupluses läbi detailanalüüs, mille käigus selgitati vaatluste ja kaalumiste teel välja realiseerimata jäänud toiduainete tekkekogus ning selle põhjused. Toiduainetööstuse kohta info saamiseks küsitleti ja intervjueeriti 35 ettevõtet seitsmest põhilisest sektorist.

Eestis tekib jäätmearuandlusel põhinevatel andmetel toidujäätmeid üle 92 000 tonni aastas, sellest valdav osa (ligikaudu 70 000 tonni) tekib kodumajapidamistes, ülejäänu aga toiduahela teistes etappides - toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja toiduainetööstuses.


Uuringu ning pressibriifil tehtud esitlused leiab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Samast leiab SEI Tallinna fotod, mida saab vajadusel kasutada.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 11.02.2016 pressiteade
Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.