Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Sealihasektori tulevik sõltub kolmanda tsooni piirangute ajalisest kestusest (2016-01-27 00:04:25)


26. jaanuaril Tartumaal Märjal toimunud EPKK lihafoorumil tõdeti, et seakasvatuse elujõu kindlustamiseks on jätkuvalt vajalik riiklik toetus ja võrdsete konkurentistingimuste tagamine Eesti seakasvatajatele. Kriitilise tähtsusega sealihasektori elujõu seisukohalt on kolmanda tsooni piirangute ajaline kestus.

Seakasvatajad tõdesid, et 2015. aasta oli Eesti seakasvatusele läbi aegade kõige raskem aasta. "Seakasvatus on Eestis oluline valdkond, sest eestimaalased tarbivad kõige rohkem just sealiha. Seega peaks fookuses olema just kodumaise tooraine esiletõstmine ja elanikkonnale kindluse andmine," rõhutas Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht.

Lahe sõnul on kõige suurem löök Eesti seakasvatusele olnud nn kolmanda tsooni kehtestamine. Arusaamatuks jääb, miks on määratud ebaproportsionaalselt suured tsoonid. 2016. aastal pole ette näha sigade Aafrika katku taandumist, karta võib piirangute ala suurenemist. Paratamatult tekib küsimus, kuidas kompenseerib riik need kahjud farmeritele ja kuidas tagab riik oma rahva toitmise kodumaise toiduga? Näiteks tõusigade aretusühistu 31 farmist on tänaseks järele jäänud 20 farmi.

AS HKScan Estonia juht Teet Soorm ütles foorumil, et elujõulist ja jätkusuutlikku seakasvatuse taset tuleb riiklikult toetada, et majandusharu ei kaoks. Kus vähegi võimalik, tuleks piirangud ja tsoneeringud viia minimaalsele tasemele. Jätkata tuleks kolmanda tsooni liha riigivarudesse ostmist ja värske sealiha riigihangetel peaks samuti tingimuseks olema kolmandast ja teisest kitsendustega tsoonist pärit liha kasutamine.

Soorm näeb sealihatootjate olukorra leevendust ekspordi arendamises. Aktiivselt tuleb teha tööd veterinaarse tunnustuse saamiseks uutel turgudel nagu näiteks Hiina, USA, Jaapan ja Lõuna-Korea. Samuti tuleks lihatööstusi ekspordialastes tegevustes toetada, seejuures prioriteetsena tuleks investeerida kaubamärgi tugevdamisse.

Statistikaameti andmetel peeti 2015. aasta septembri lõpu seisuga Eestis 334 800 kodusiga, aastaga on sigade arv vähenenud 43 700 ehk 11,3% võrra. Sigade arv ei vähenenud eelmisel aastal mitte üksnes sigade Aafrika katku tõttu, vaid ka väga madala sealiha realiseerimishinna tulemusel. Kahjuks pole katk metsadest taandnud, olukord on jätkuvalt kriitiline ning kodumaise seakasvatuse hääbumine jätkub.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.