Kiirgusohutuse arengukava uue rakendusplaani perioodil pööratakse varasemaga võrreldes suuremat tähelepanu radooni temaatikale, kahe aasta jooksul peavad valmima nii riiklik radooni tegevuskava kui ka radooniriski ja looduskiirguse kaardid terve Eesti kohta.

„Kuna Eesti kuulub Euroopas kõrge radooniriskiga riikide hulka, on kogu radooniga seotud info üheks tervikuks koondamine meie jaoks väga oluline. Tegevuskava annab ülevaate kõikidest radooniga seotud aspektidest, näiteks sellest, milline on radoonisisaldus pinnases, hoonete siseõhus ja mida teha, et radoon elutuppa ei kipuks,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Käesoleval aastal alustatakse ka uue Eesti looduskiirguse sh radooni kaardi koostamisega. Kaarte on võimalik kasutada näiteks detailplaneeringute kehtestamisel ja erinevates uurimus- ning teadustöödes. Elanikud saavad kaartide põhjal hinnata, kas nende kodu või tulevane kodu asub radooniohtlikus piirkonnas.

Kokku on rakendusplaanis kavandatud ligikaudu 60 tegevust, kusjuures kõige enam töid on kavandatud radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks. Näiteks on üheks selliseks tegevuseks Paldiski endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorisektsioonide likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga keskkonnamõju hindamise alustamine, et selgitada välja kõige sobivamad tehnilised lahendused. Samuti alustatakse sisendi koostamisega radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise riikliku otsuse tegemiseks.

Alustatakse ka radioaktiivselt saastunud metallijäätmete kokku kogumiseks ja sulatamiseks vajalike eeltöödega. Siiani on saastunud metall järjepidevalt vaheladustatud AS A.L.A.R.A. hallataval Paldiski endisel tuumaobjektil, kuid 2018. aastal on plaanis see saata sulatamisele.

Käesoleva aasta sügisel viivad Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri eksperdid läbi kogu Eesti kiirgusohutuse valdkonna auditi. Sellist auditit korraldatakse vähemalt iga 10 aasta järel.

Alustatakse ka joogivee radionukliidide terviseriski hinnangu koostamisega, mis peab andma vastuseid küsimustele, mis tasemest peaks riik võtma meetmeid joogivee puhastamiseks radionukliididest, et see oleks tervisele ohutu ja majanduslikult põhjendatud.

Järgneva kahe aasta jooksul koostatakse ka uus kiirgusohutuse riiklik arengukava aastateks 2018-2027, millele tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Kiirgusohutuse riikliku arengukava viimase rakendusplaani prognoositav kulu on 2,1 miljonit eurot, millest ligikaudu pool finantseeritakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja välisvahendite abil.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 14.01.2016 pressiteade