Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Euroopa Liidus hakkab kehtima ohtlikke võõrliike koondav nimekiri (2016-01-05 13:21:37)


Fotol signaalvähk, autor Merike Linnamägi

Euroopa Liidus lepiti kokku esimene ühtne looduskaitseliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri, kuhu kantud liike ei tohi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta.

Detsembri lõpus Euroopa Komisjonis heaks kiidetud nimekiri on EL-i määruse nr 1143/2014 „looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta“ lisa, mille koostamisse panustasid nii teadlased kui ametnikud üle Euroopa. Nimekiri jõustub 20 päeva pärast Euroopa Liidu teatajas avaldamist, eeldatavasti jaanuaris või veebruari alguses.

„Kuna võõrliikide levik ei hooli riigipiiridest, on sageli vaid ühel piirkonnal üksi raske midagi ette võtta, kui naabrid tegevusega kaasa ei tule. Ühtsesse nimekirja kantakse liigid, kel on oluline negatiivne mõju loodusele ning ühine võitlus nende vastu Euroopa Liidu tasemel põhjendatud,“ selgitas keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi.

Esimeses nimekirjas on 37 liiki, kuid nimekiri hakkab ajas muutuma ehk sinna plaanitakse peagi uusi liike lisada. Nimestikku on võimalik kanda ka liike, mida Euroopa Liidus ei ole veel leitud, kuid mille ohtlikkust teadusandmete põhjal eeldatakse. See võimaldab impordi ja transpordi keeldudega nende Euroopa Liitu jõudmist ära hoida või vähemalt edasi lükata.

Nimekirja kantud liikidest on teadaolevalt Eesti looduses esindatud kaheksa, lisaks on osa liike ilmselt olemas inimeste akvaariumides, kodus lemmikloomana või aedades. „Eesti seisukohast on kindlasti oluline, et nimekirja kanti meil juba tõrjes olevad pärsia karuputk ja sosnovski karuputk. Samuti juba praegugi Eestis impordi ja kasvatamiskeeluga signaalvähk, kaugida unimudil ja hallorav jõudsid Euroopa nimekirja. Ennetava meetmena oli Eesti jaoks väga oluline ka pesukaru nimekirja kandmine,“ loetles Linnamägi.

Nimekirja kinnitamisest on mõjutatud nii lemmikloomaomanikud, aiandus- ja lemmikloomakauplused, maaletoojad, kasvatajad, (hobi)aednikud, maaomanikud kui ka teadlased.

Nimekirja kantud loomi võib lemmikloomana edasi pidada, kui need ei paljune ega loodusesse pääse. Samuti võivad poed neil varuks olevad lemmikloomad aasta jooksul inimestele müüa, kuid uued omanikud peavad samuti tagama, et lemmik loodusesse ei pääse ega paljune. Loomade kasvatamine kaubanduseesmärgil (st loomad, kes pole lemmikloomad) muutub nimekirja kinnitamisel keelatuks ning loomad tuleb humaanselt hukata ja neid võib tavapärasel viisil realiseerida. Määrus reguleerib vaid elusloomi, loomadest tehtud tooteid määrusega ei reguleerita.

Taimi ei tohi aga müüa ega kasvatada ning tuleb astuda otseseid samme juba looduses või aias kasvavate taimede ohjamiseks ja hävitamiseks. Ka seni keelas looduskaitseseadus võõrliike loodusesse lasta, kuid ühtsesse Euroopa nimekirja kantud liikide puhul on karistatav ka tegevusetus ehk see kui taim lihtsalt kasvab ja selle kasvamise ja levimise takistamiseks midagi ette ei võeta.

Nimekirja kantud liike võib erandkorras kasutada ainult teadustöö, ex situ liigikaitse või meditsiini eesmärgil. Selleks tuleb taotleda erandluba ning tagada, et liik ei pääseks loodusesse. Lube hakkab väljastama Keskkonnaamet.

Võõrliigid on liigid, mis on sattunud uude kohta inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tagajärjel, neist osa on aga uues leiukohas nii edukad, et muutuvad looduskaitseliseks probleemiks. Samuti on järjest teravamalt tunda võõrliikide mõju majandusele. Rahas on kahju sageli väga raske hinnata, ent arvatakse, et Euroopa Liidus on võõrliikide tekitatud kahju aastas vähemalt 12 miljardit eurot.

Esimesse nimekirja kuuluvad (tärniga tähistatud ka Eesti looduses leitud liigid):


Baccharis halimifolia - soolak puisaster


Cabomba caroliniana - karoliina näkijuus


Callosciurus erythraeus - puna-kabeorav


Corvus splendens - õuevares


Eichhornia crassipes - harilik vesihüatsint


Eriocheir sinensis - hiina villkäppkrabi*


Heracleum persicum - pärsia karuputk*


Heracleum sosnowskyi - sosnovski karuputk*


Herpestes javanicus - täpikmangust


Hydrocotyle ranunculoides - tulik-vesipaunikas


Lagarosiphon major - kähar näkikatk


Lithobates catesbeianus (Rana catesbeiana) - härgkonn


Ludwigia grandiflora - suureõieline ludviigia


Ludwigia peploides - vaipudviigia


Lysichiton americanus - ameerika kevadvõhk*


Muntiacus reevesi - hiina muntjak


Myocastor coypus - nutria*


Myriophyllum aquaticum - brasiilia vesikuusk


Nasua nasua - ninakaru


Orconectes limosus - ogapõskne vähk


Orconectes virilis (eestikeelse nimeta vähk)


Oxyura jamaicensis - valgepõsk händpart


Pacifastacus leniusculus - signaalvähk*


Parthenium hysterophorus - prügi-neitsirohi


Perccottus glenii kaugida - unimudil*


Persicaria perfoliata (Polygonum perfoliatum) - haakuv kirbutatar (haakuv kirburohi)


Procambarus clarkii - punane soovähk


Procambarus sp. (Procambarus fallax forma virginalis marbled crayfish) - marmorvähk


Procyon lotor - pesukaru


Pseudorasbora parva - ebarasboora


Pueraria montana (Pueraria lobata) - hõlmine pueraaria


Sciurus carolinensis - hallorav


Sciurus niger - rebasorav


Tamias sibiricus - siberi vöötorav


Threskiornis aethiopicus - valgesilm-iibis


Trachemys scripta - punakõrv-ilukilpkonn*


Vespa velutina nigrithorax - aasia vapsik (aasia herilane)

Rohkem infot uuest võõrliigimäärusest leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 05.01.2016 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.