Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Maaülikooli teadlased osalesid ajakirjas Geophysical Research Letters avaldatud järvede kliimauuring (2016-01-04 14:52:05)


Eesti Maaülikooli järveteadlased osalesid vahetult pärast Pariisi kliimakonverentsi mainekas teadusajakirjas Geophysical Research Letters publitseeritud analüüsis, mis kajastab kiiret ja globaalselt muutlikku järvede soojenemist.

„Kogu maailma järved on viimasel 25 aastal soojenenud keskmiselt 0.34oC dekaadi kohta ning see on olnud kiirem kui õhutemperatuuri (0.25oC/10 a) ja ookeanide pinnavee temperatuuri tõus (0.12oC/10 a),“ rääkis Eesti Maaülikooli professor Tiina Nõges, kelle sõnul on atmosfäärist kiiremini soojenenud eelkõige põhjapoolsed järved (keskmiselt 0.72oC/10 a), sealhulgas ka Peipsi (0.69-0.76oC/10 a). „Väga madala Võrtsjärve temperatuur on atmosfääri temperatuuriga tihedamalt seotud ja soojenemine on olnud aeglasem kui Peipsis (0.4oC/10 a).“

Nõgese hinnangul on atmosfäärist kiirema järvede soojenemise põhjusteks eelkõige järvevee tumenemine huumusainete suurema sissevoolu tõttu (mis omakorda võib olla tingitud kliimamuutustest) ja jääkatte kestuse vähenemine. Seejuures saab öelda, et jääkattega järved on globaalselt soojenenud ligi poole kiiremini kui jääkatteta järved (0.48oC/10 a).

„Ehkki soojade piirkondade, näiteks Aafrika järved on soojenenud aeglasemalt, on sellel siiski suur mõju sealsete järvede elustikule ja kalavarudele,“ lisas Nõges. „Kui meie analüüsi põhjal tuvastatud järvede soojenemine jätkub, siis prognoositakse järgmise sajandi jooksul veeõitsengute tugevnemist viiendiku võrra ja nende toksiliste puhangute kasvu 5%.“ Teadlaste prognooside kohaselt suureneb ka metaani, mis on süsihappegaasist 25 korda tugevam kasvuhoonegaas, emissioon järvedest järgmise kümne aasta jooksul 4%.

Teadusajakirjas avaldatud analüüsis leidis käsitlemist veetemperatuuri muutus viimase 25 aasta jooksul (ajavahemikus 1985-2009) 235 maailma järves, milles sisaldub enam kui pool Maa mageveevarust. Eesti järvedest olid analüüsi kaasatud Peipsi ja Võrtsjärv. Analüüsis osales üle 60 teadlase.

Analüüs on leitav: http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/2015GL066235/full. Seda on refereeritud teadusajakirjades Nature (http://www.nature.com/news/lakes-warm-worldwide-1.19034) ja Science (http://news.sciencemag.org/climate/2015/12/earth-s-lakes-are-warming-faster-its-air). Analüüsis kasutatud andmestik publitseeriti 2015. aasta alguses ajakirjas Nature Scientific data (http://www.nature.com/articles/sdata20158).

Allikas: Eesti Maaülikooli 04.01.2016 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.