Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Tabanipäev (tehvanusepäev) – 26. detsember (2015-12-26 01:56:19)


Tabanipäev ehk hobustepüha oli 19. sajandil tuntud üksnes Eesti põhjarannikul ja oli üpriski sarnane soomlaste vastava tähtpäevaga. Johann Forselius kirjutab (17. sajandi eesti tavade kohta): "Tehvanuse päeval ratsutavad nad harilikult oma hobuseid ja lasevad neile aadrit; siis olevat need väledad jooksma ja kosuvat hästi." 20. sajandi alguses on mäletatud, et hobustele pakutud õlut ja pestud õllega nende kõrvu. Muidugi kuulus selle päeva juurde hobustega ümber kiriku sõitmine või lihtsalt sõitmas käimine.

Põhjarannikul liikusid ringi tabanisandid, kes sarnaselt läänesaarte jõulusantidega käisid õlut joomas. Need olid karvastes kasukates mehed, näod tahmased või ära peidetud. Tabanid saabusid ratsa või jalameestena, kaasas kadakaoksad pererahva löömiseks. Arhiiviteateil on tabanisandid vigurdanud, tembutanud ja laulnud toas ukse juures. Neid nagu muidki sante vanasti tahapoole ei kutsutud. Tabanitel on aga olnud lausa kindel märk – aampalk, mis ulatus seinast teise ja toetas umbahju. Sellest sissepoole ei tohtinud nad minna. Laulude ja kommete poolest sarnanesid nad üldiselt mardisantidega.

Mida teised teevad

Katoliiklikes maades on tabanipäev tänini tuntud hobustepüha, kuid tähtpäev on hästi teada ka näiteks Rootsis ja Soomes. Soomes liiguvad ringi tabanisandid.

Stefanus

Umbes 35. aastal surnud esimene kristlik märter. Tema elukäigu kohta andmed peaaegu puuduvad. Arvatavasti oli ta kreekakeelne juut, kelle nimi tähendas krooni. Ta oli diakon ning üks neist, kes ennustas templi hävimist ja samastas Jeesust Moosese ennustatud messiaga. Samuti kuulutas ta Jeesuse tõusmist jumala paremale käele tema pojana. Stefanus pilluti sellise ennustuse eest ilma kohtuta kividega surnuks, mis oli toonaseid tavalisimaid karistusviise. Hukkajate seas oli ka Saulus, hilisem apostel Paulus. 415. aasta 3. augustil avastatud pühamehe säilmed viidi esmalt Konstantinoopolisse, sealt Rooma. Säilmete leidmise päeva tähistati laiemalt Inglismaal ja mujal Euroopas ning kirjutatud “Kuldlegendis”. Tema surmapäeva tähistatakse alates 4. sajandist nii lääne- kui ka idakiriku poolt. Läänekirik tähistab tabanipäeva 26. ja idakirik 27. detsembril.

Stefanus on diakonite patroon, aitab peavalu puhul. Talle on pühendatud arvukalt kirikuid, sh Inglismaal 46 normannide vallutuse järgset pühakoda. Teda kujutatakse sageli palveraamatu ja kiviga.

Vt samal teemal veel http://www.newadvent.org/cathen/14286b.htm

Kuldlegend

Jacobus de Voragine, Genua peapiiskop koostas 1275. aastal Legenda aurea (Kuldlegend ehk Pühakute elu), mis avaldati esmakordselt 1470. aastal. Juba 1483. aastal tõlkis William Caxton selle inglise keelde. Tegemist on parima ja tähtsaima keskaegse pühakute elulugude koguga, mis on mõjutanud paljude põlvkondade inimesi ja millest on avaldatud arvukalt taastrükke ladina ja muudes keeltes. Iga tõlkija on lisanud oma kommentaare ja lisandusi.

Jacobus de Voragine on ühendanud legendikogusse erinevatest allikatest leitu, omakogutu ja suulises traditsioonis ringelnu. Sel kombel annab raamat ülevaate autori ajastu usutundest ja pärimusest, vahendab tõelisust, fanatismi ja fantaasiat. Raamatus leidub apogrüüfilisi ja folkloorseid lugusid Moosesest, Pontius Pilatusest, pühakute imetegudest, kõrbeerakutest ja paljust muust keskaja legendidele ainuomasest.

Kuldlegendiga saab lähemalt tutvuda ja seda lugeda näiteks Internetist Robert Blackmoni valmistatud 7-köitelist täistekstiraamatust "Medieval Sourcebook" (http://www.fordham.edu/halsall/basis/goldenlegend). See väljaanne põhineb vanimal ingliskeelsel tõlkel, mida on ajakohastanud F. S. Ellis.

Allikas: BERTA

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.