Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaõiguse uudiskiri/detsember 2015 (2015-12-18 00:11:56)

Uus rahvusvaheline kliimalepe sisaldab ambitsioonikaid eesmärke

12. detsembril jõudsid ligi 200 riigi esindajad kokkuleppele uue rahvusvahelise kliimaleppe osas. Uus lepe seob erinevalt varasemast Kyoto kliimaprotokollist pea kõiki maailma riike, sh kõiki suuremaid tööstus- ja arengumaid (sh USAd, Hiinat, Indiat). Leppe tekst sisaldab ambitsioonikaid eesmärke, riikide tegevuskavade regulaarse ülevaatamise ja aruandluse kohustust. Samas tunnistavad paljud osapooled, et lepe loob alles raamistiku, mida tuleb asuda sisuga täitma.

Loe lähemalt




ÖKOMÄRGIS

Euroopa Komisjoni otsus nr 2015/2099, 18. november 2015, millega kehtestatakse kasvusubstraatidele, mullaparandusainetele ja multšile ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

EL Teatajas avaldatud otsusega kehtestatakse uuendatud nõuded kasvusubstraatidele ja mullaparandusainetele ja täiesti uued nõuded multšile, mille täitmisel võib toodetele lisada EL ökomärgise. Varem kehtinud nõuete alusel antud ökomärgiseid võivad tootjad kasutada kuni 18.11.2016.





RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus: naabritel puudub õigus vaidlustada planeeringu vastuvõtmise otsust (3-3-1-71-15)

Riigikohus selgitas detsembri keskpaigas tehtud otsuses detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamise võimalusi. Vaidlus sai alguse sellest, et Tallinna linn ei kaasanud enne ühe planeeringu vastuvõtmist selle menetlusse naaberkinnisasja omanikuks olevat ettevõtet. Riigikohus leidis, et isikul ei olnud kaebeõigust, kuna tegemist ei olnud menetlusveaga, mis tingiks vältimatult lõppotsuse (planeeringu kehtestamine) õigusvastasuse ega riiva isiku õigusi sõltumata lõpptulemusest.

Riigikohus on ka varem selgitanud, et planeeringu vastuvõtmise otsus on vaidlustatav vaid piiratud juhtudel - kui see on sedavõrd oluline, et juba menetluse käigus on alust arvata, et menetlusviga toob kaasa õigusvastase kehtestamise otsuse või riivab see otsus eraldiseisvalt isiku õigusi. Varasemalt on Riigikohus leidnud, et vastuvõtmise otsus on eraldi vaidlustatav, kui planeeringu algatamine ja vastuvõtmine toimusid samal päeval ning kui planeeringualal maa tagastamise nõudeõigust omav isik jäeti kaasamata (otsustes nr 3-3-1-8-02 ja 3-3-1-27-08). Antud juhul leidis Riigikohus, et naaber saab oma õiguseid ja huve piisavalt kaitsta ka pärast planeeringu vastuvõtmist, planeeringu avalikustamise käigus.

Riigikohus selgitas veel, et varasem, 2002. aastast pärinev seisukoht, nagu oleks planeeringu vastuvõtmise otsus haldusakt, ei pruugi täna kehtiva seaduse kontekstis enam kohane olla.



Riigikohtu otsuse tekst





KLIIMAMUUTUS

Euroopa Komisjon uuendas nõudeid F-gaase sisaldavate toodete hooldajatele ning toodete märgistamisele

Euroopa Liidu Teatajas avaldati novembri keskpaigas kolm määrust, mis uuendavad nn F-gaasidega seotud nõudeid. F-gaasid ehk fluoritud kasvuhoonegaasid on ained, mida kasutatakse erinevates seadmetes (nt külmikutes) osoonikihti kahjustavate ainete asemel. Kuigi need ained ei ohusta osoonikihti, põhjustavad nad atmosfääri pääsedes nn kasvuhooneefekti. Seepärast on EL määruse 517/2014 alusel seatud reeglid gaase sidaldavate toodete ja seadmete registreerimisele, hooldusele jt olulistele aspektidele.

Vastuvõetud määrused täpsustavad EL määruse 517/2014 rakendamist:

- Komisjoni rakendusmäärus nr 2015/2066 ajakohastab ja muudab F-gaase sisaldavate elektrijaotlatega tegelevate isikute sertifitseerimise nõudeid, asendades seni kehtinud määruse nr 305/2008;
-
Komisjoni rakendusmäärus nr 2015/2067 ajakohastab ja muudab F-gaase sisaldavate jahutus- ja kliimaseadmete ja soojuspumpadega ning külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmetega tegelevate isikute sertifitseerimise nõudeid, asendades seni kehtinud määruse nr 303/2008;
-
Komisjoni rakendusmäärus nr 2015/2068 ajakohastab ja muudab F-gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite märgistamise reegleid, asendades seni kehtinud määruse nr 1494/2007.





ENERGEETIKA

Euroopa Komisjon andis aru Energialiidu loomisest ja võttis vastu uue ühishuviprojektide nimekirja

Novembri lõpus avaldatud esimene Euroopa Energialiidu raport näitab, et kuigi Energialiidu elluviimiseks on vaja veel palju teha, on veebruari lõpus vastu võetud strateegiat viimase üheksa kuu jooksul edukalt ellu viidud. Koos raportiga on ka välja antud teine ühishuviprojektide (nn PCId) nimekiri. Selles on välja toodud kiiret realiseerimist vajavad projektid, mis peaksid aitama EL energiapoliitika eesmärke ellu viia.

Energialiidu raport annab hea ülevaate probleemidest, mis lahendamist vajavad (nt üleminek madala süsinikusisaldusega majandusele ja varustuskindluse tagamine). Samuti on välja antavate raportite näol hea võimalus igaaastast progressi hinnata. Seekordne raport annab ülevaate EL panusest Pariisi läbirääkimistele ja lubab tagada ka kokkuleppe täitmise pärast leppe sõlmimist. Selleks on vajalik saavutada kodanike aktiivne osavõtt energiaturust (osavõtt energialiidu teemalistes aruteludes ja energiatarbimise harjumuste järgimine) ja võtta euroopa firmades kasutusele uued ärimudelid, mis võimaldavad taaskasutatavat energiat efektiivselt kasutada.

Lisaks raportile võttis Euroopa Komisjon vastu ka energiaalaste ühishuviprojektide nimekirja, mis sisaldab endas 195 põhienergia infrastruktuuriprojekti (nt kõrgepingeliinid, gaasijuhtmed ja -terminalid). Nende projektide kaardistamine võimaldab paremat energiajuhtimist, peaks aitama saavutada kliimaeesmärke ja panna aluse ühisele EL-i Energialiidule. Ühishuviprojektide kohta on võimalus lugeda täpsemalt meie 2015. a. septembrikuu uudisest .

Ühishuviprojektide nimekiri esitatakse järgnevalt Euroopa Parlamendi Komisjonile ja Nõukogule, kes kahe kuu jooksul vastava listi kas vastu võtavad või tagasi lükkavad.

Euroopa Komisjoni pressiteade energialiidu kohta

Euroopa Komisjoni pressiteade ühishuviprojektide kohta



Riigikohus: taastuvenergia tasu on põhiseadusega kooskõlas (3-2-1-71-14)

Detsembri keskpaigas langetas Riigikohtu üldkogu otsuse , milles hindas taastuvenergia tasu küsimise ja maksmise kohustuse põhiseaduspärasust. Riigikohus selgitas, et taastuvenergia tasu maksmine toob kaasa põhiseaduse (PS) §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse riive ning tegemist on ka avalik-õigusliku rahalise kohustusega PS § 113 mõistes. Seega oli reeglite põhiseaduspärasuse hindamine võimalik ja vajalik.

Riigikohus leidis esmalt, et formaalselt on taastuvenergia tasu põhiseaduspärane. Materiaalse (sisulise) õiguspärasuse poole pealt kontrollis kohus esmalt legitiimse eesmärgi olemasolu. Riigikohus sedastas, et eesmärk soodustada taastuvenergia tootmist toetuste kaudu tuleneb esiteks Eesti EL-liikmelisusest ja EL direktiividest. Teiseks tuleneb elektri taastuvatest allikatest ja seega keskkonnahoidlikumalt tootmise eesmärk ka PS §-dest 5 ja 53, mis sätestavad, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus ning igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda. Kolmandaks aitab see tagada Eesti julgeolekut ja iseseisvust, mis on põhimõttena sätestatud PS §-s 1.

Taastuvenergia tasu täidab ka teise, avalik-õiguslike kohustustele eripärase tingimuse - saadud tulusid kasutatakse rangelt vaid tasu kehtestamise eesmärgil. Riigikohus sedastas järgmisena, et nii loogiline arutluskäik kui praktika näitavad, et toetused võimaldavad seatud eesmärki saavutada, st toetused on suurendanud taastuvenergia tootmist. Viimasena hindas kohus, kas tasu määr on põhjendatud. Riigikohus leidis, et tasu arvestamise kord (tarbitud energia koguselt) on kooskõlas "saastaja maksab" põhimõttega ning toetuste süsteemi suunav mõju energia kokkuhoiule on samuti positiivne. Tulenevalt Euroopa Komisjoni hinnangust toetuste süsteemile, ei pidanud kohus ka tootjatele makstavaid toetusi ülemääraseks.

Viimaseks hindas kohus, kas kaasnev omandipõhiõiguse riive oli õiguspärane. Riigikohus leidis, et taastuvenergia tasu määr oli vaidluse asjaolude kohaselt vaid ca 8% elektri eest makstavatest tasudest, tasu eesmärk aga oluline ja teenib PS sätestatud eesmärke. Seega ei olnud omandiõiguse riive ülemäärane.

Kokkuvõttes leidis Riigikohus , et vähemalt vaidluses käsitletud ajaperioodil (enne 2012. a märtsi) kehtinud taastuvenergia tasud olid põhiseaduspärased. Riigikohus viitas samas siiski, et põhiseaduspärasus sõltub erinevatest asjaoludest, mh elektri turuhinnast.





VÄLISÕHU KAITSE

EL liikmesriigid sooviks oluliselt leebemaid õhusaastenõudeid, kui Euroopa Komisjon ja Parlament

Detsembri keskpaigas toimunud EL nõukogu kohtumisel esitasid EL liikmesriikide esindajad oma ettepaneku uute riiklike õhuheite piirkoguste kohta, mida tuleks järgida alates 2020. aastast. Eelmisel kuul kirjutasime, et Euroopa Parlamendi täiskogu lähtus oma esialgses seisukohas põhimõtteliselt Euroopa Komisjoni pakutust, kuigi parlamendi keskkonnakomisjon oli soovinud elanike tervise kaitseks rangemate normide kehtestamist. EL liikmesriigid pole aga sellega nõus ning sooviksid omalt poolt veelgi leebemate nõuete kehtestamist.

Liikmesriikide ettepanek läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga näeks ette pea kõigi piirkoguste suurendamist (st lubaks liikmesriikides rohkem saasteaineid õhku paisata), vähendaks ammoniaagiheite vähendamise eesmärke ning ei seaks mingeid piire metaanile. Lisaks arvuliste piirangute leevendamisele sooviksid liikmesriigid lisada erinevaid mehhanisme, mis võimaldaks piirväärtusi paindlikumalt arvestada, nt võimalus arvestada piirväärtusi kolme aasta keskmisena või kompenseerida teatud aine piirväärtuste ületamist teise aine heitkoguste vähendamisega. Samuti ei olnud liikmesriigid nõus sellega, et siduvad eesmärgid seataks juba 2025. aastaks.

Nõukogu äsjane otsus on selges vastuolus 17 tervise ja tervishoiuga tegeleva ühenduse ja liidu (sh hingamis- ja südamehaigete liitude ja erinevate arstide ühenduste) pöördumisega, milles paluti mh seada piirväärtused metaanile ning mitte jätta direktiivi ebavajalikke paindlikkust suurendavaid mehhanisme. Hääletuse järgselt väljendas oma pettumust ka keskkonnaühenduste võrgustik EEB, kes leidis, et Nõukogu saaks ja peaks oma seisukohti läbirääkimiste käigus muutma ning kaitsma oma kodanikke, mitte suurtööstust ja tööstuslikku põllumajandust.

Nõukogu otsus tähendab, et hoolimata Euroopa Parlamendi järeleandmistest tuleb nüüd liikmesriikidel ja Euroopa Parlamendil asuda reeglite teemal läbi rääkima.

Nõukogu pressiteade (ingl k)



EL direktiiv (EL) 2015/2193, 25. november 2015, keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta

EL Teatajas avaldati direktiiv, mis seab nõuded 1 - 50 MW suuruse võimsusega põletusseadmete SO2, NOx ja tolmu heitele ning CO seirele. Muudatused jõustuvad alates 2025. aastast. Direktiivi sisu tutvustasime lähemalt tänavuse juulikuu uudiskirjas .





LOODUSKAITSE

Riigikogu asub arutama seadusmuudatusi, mis muudaks vanemad kaitse-eeskirjad tähtajatult kehtivaks

Riigikogu hakkab arutama detsembri algul menetlusse võetud looduskaitseseaduse (LKS) muutmise seaduse eelnõu. Eelnõus kavandatavad muudatused tooksid muudatusi võõrliikidega seotud sätetesse ja muudaks enne kehtivat LKS vastuvõetud kaitsealade kaitsekorrad tähtajatult kehtivaks (senise seaduse kohaselt kehtiks need vaid kuni 1.05.2016). Täpsemalt kajastasime muudatuse sisu juulikuu uudiskirjas.

Eelnõus suuremat sorti muudatusi ette nähtud ei ole; küll suurendataks võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest juriidilistele isikutele ette nähtud trahvimäära 3200 eurolt 32 000 euroni. Vastavad muudatused on eelnõu kohaselt vajalikud trahvimäärade proportsionaalseks muutmiseks, et tagada loodust negatiivselt mõjutavate tegude eest õiglased karistused.

Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel





VESI

Õiguskantsler: veeseaduse §17 lg 4 ei ole põhiseadusega kooskõlas

Õiguskantsler on teinud Riigikogule ettepaneku viia veeseaduse (VeeS) §17 lg 4 põhiseadusega kooskõlla. Veeseaduse nimetatud paragrahvi järgi peab paisu omanik või valdaja rajama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu, kui paisutatud veekogu või selle lõik on kinnitatud lõhe, jõeforelli, meriforelli või harjuse kudemis- ja elupaigana. Sellisel veekogul asuva paisu omanikul on sisuliselt kaks varianti: kas ehitada spetsiaalne kalade läbipääs või pais lammutada.

Õiguskantsler asus nimetatud seaduse paragrahvi uurima, kui tema poole pöördus veskimuuseumina töötav Hellenurme Veski OÜ. Tegemist on muinsuskaitse all oleva vana vesiveskiga, millele tuleks VeeS-st tulenevalt rajada kalapääs. Samas kahjustaks kalapääsu ehitus miljöö- ja muinsuskaitselisi väärtusi, mis on muinsuskaitseseadusega keelatud. VeeS kehtiv norm ei näe ette erandit ega kaalumisruumi juhtudeks, mil kaalukatel põhjustel tasuks kalapääsu rajamisest loobuda. Seega on veski omanik olukorras, kus täites üht normi, rikub ta teist, sest antud juhul pole võimalik täita üheaegselt veeseaduse ja muinsuskatiseseaduse nõudeid.

Õiguskantsler leidis, et kalapääsu rajamise kohustus riivab mh omandipõhiõigust ja teatud juhtudel ka ettevõtlusvabadust, pannes omanikule kohustuse riigi soovil asja teatud viisil ümber ehitada või vastasel korral lammutada. Sealjuures ei ole võimalik arvesse võtta kaalukaid asjaolusid või vastuväiteid, kuna VeeS §17 lg 4 järgi on tegemist absoluutse kohustusega. Kõnealune VeeS paragrahv ei võimalda arvesse võtta olulisi argumente ja kaalutlusi, mis kalapääsu rajamise korral tõusetuvad (nt avalik huvi, tehniline teostatavus, keskkonnakaitselised ebasoodsad tagajärjed, kultuuriloolised ja muinsuskaitselised väärtused jne).

Õiguskantsleri seisukoht on, et ilma kaalumisruumita ei ole võimalik tagada üksikjuhtumi õiglast ja proportsionaalset lahendust ning sellest tulenevalt on Õiguskantsler teinud Riigikogule ettepanku muuta VeeS §17 lg 4 nii, et see võimaldaks haldusorganil (antud juhul Keskkonnaametil) üksikjuhtumi asjaolusid kaaluda.

Õiguskantsleri seisukoht





METSANDUS

Euroopa metsastrateegia rakenduskavaga soovitakse tõhustada metsade pakutavaid ökosüsteemiteenuseid

Euroopa Komisjon esitas Euroopa Parlamendi põllumajanduskomiteele septembri alguses Euroopa Liidu metsastrateegia mitmeaastase rakenduskava (MAP). Tegemist on 2013. a. metsastrateegia ajakohastatud dokumendiga, kus on uuendatud väljakutseid, millega sektor silmitsi seisab, ja liikmesriikide vahel kooskõlastatud eesmärke 2020. aastaks.

Metsad on EL-i üheks olulisemaks maastikuelemendiks, kattes ligikaudu 40% kogupindalast. Kuigi metsaga kaetud ala on viimase 50 aasta jooksul pidevalt laienenud, esineb ka mitmeid väljakutseid nagu näiteks suurenev nõudlus metsa biomassi järele ja kliimamuutusest tulenevad ohud metsa ökosüsteemile. Probleemide lahendamiseks on rakenduskavas ette nähtud vajalikud meetmed, nt heitgaaside vähendamine, katastroofide ennetustöö, Natura 2000 alade panuse maksimeerimine ja Euroopa metsa teabesüsteemi (FISE) arendamine.

Meetmete eesmärgiks on tagada metsade nn ökosüsteemiteenuste pakkumine. Sellisteks teenusteks on nt kaitse üleujutuste, maalihete ja erosiooni eest, süsinikulao, kliima stabiliseerimise, loomadele ja taimedele elupaiga tagamise, geneetilise ressursi ja puhkemajandusvõimaluste suurendamine. Rakenduskava üldisemaks eesmärgiks on tagada ELi metsade pikaajaline jätkusuutlik majandamine ja arendamine.

Euroopa Liidu metsastrateegia rakenduskava (MAP)



Keskkonnaministri määrusega uuendati metsamajandamise korraldamise nõudeid

Novembri lõpus jõustusid muudatused keskkonnaministri määruses "Metsa korraldamise juhend" . Arvukad muudatused olid osalt tingitud metsaseaduse 2014. a alguses jõustunud põhjalikest muudatustest, osalt aga praktikas ilmnenud mitmetimõistetavuste kõrvaldamise soovist.

Olulisimaks võib pidada muudatusi seoses eraldiste määramisega. Eelnõu võimaldab senisest hõlpsamalt moodustada suuri eraldisi. Näiteks võidakse sama eraldisena käsitleda kõiki metsaosasid, mis on eraldatud kuni 25 m laiuse mittemetsamaaribaga. Varasemalt võis sama eraldisena käsitleda vaid kuni 25 m laiuse joonelemendiga (elektriliini, tee) eraldatud metsaosi. Samuti kustutati nõue moodustada eraldised sõltuvalt majandamisvõtetest.

Praktikas toob suuremate eraldiste moodustamise võimalus koosmõjus 2014. a alguses jõustunud uuendusraielankide pindalapiirangu kaotamisega tõenäoliselt kaasa varasemast suuremad raielangid. Viimane omakorda võib küll tõsta metsa majandamise tulukust, ent mõjub halvasti elurikkusele.

Määruse muudatused Riigi Teatajas





JÄÄTMED

Euroopa Komisjon uus ringmajanduse plaan sisaldab uusi teemavaldkondi, ent on siduvate meetmete osas varasemast nõrgem

Euroopa Komisjon avalikustas detsembri esimestel päevadel uuendatud plaani EL-s nn ringmajanduse loomiseks. Plaan koosneb jäätmete, pakendite, prügilate ja probleemtoodete reeglite muudatusettepanekutest ning selle eesmärgiks on vähendada jäätmete teket ning võtta võimalikult suur osa tekkivaid jäätmeid uuesti kasutusele. Eelmine Euroopa Komisjoni koosseis oli küll juba vastava meetmepaketi kokku pannud, ent uus Komisjoni koosseis otsustas sellest loobuda, lubades selle asemel kokku panna "veelgi ambitsioonikama" ettepaneku.

Konkreetsete eesmärkide ja numbrite osas on uus plaan varasemast siiski vähem ambitsioonikas. Kui esialgne plaan nägi ette, et olmejäätmetest tuleks 2030. aastaks taaskasutada või ringlusse võtta 70%, siis uue plaani kohaselt oleks see 65%. Eesti ja veel mõne vähem arenenud jäätmemajandusega riigi puhul oleks reeglid veel leebemad. Varasem pakett nägi ette ringlussevõetavate ning kompostitavate jäätmete prügilasse ladestamise keelu, uus plaan sisaldab vaid 10% suuruse ülempiiri olmejäätmete prügilatesse ladestamiseks. Vähema ambitsioonikad on ka pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud.

Ambitsioonikamaks võib pidada mittesiduvaid meetmeid ja tulevikus täpsustamist vajavaid plaane. Nii näiteks plaanitakse luua ressursitõhususe teadmisi jagav keskus, käsitleda tulevikus jäätmekäitlusküsimusi kompleksloa kohustusega tegevusvaldkondade viitedokumentides (nn BREFid) ning tulevikus muuta reovee ja väetistega seotud reegleid.

Reaktsioonid uuele paketile on olnud ettearvatavalt vastuolulised. Keskkonnaühenduste katusorganisatsioon EEB tõi välja , et siduvate meetmete osas vähem edumeelse paketi tõttu luuakse tulevikus 110 000 töökohta vähem kui esialgse paketiga. Varasemast vähem ambitsioonikamaks pidas paketti ka võrgustik Friends of Earth, kelle hinnangul raiskas Komisjon uue paketi väljatöötamisega lihtsalt ühe aasta. Ettevõtjate lobigrupp BusinessEurope seevastu leidis , et uus pakett toetab ettevõtjaid pikaajaliste põhjalike muutuste elluviimisel.

Euroopa Komisjoni pressiteade (viidetega teistele materjalidele)



Euroopa kohus: Jäätmesaadetise teatises märgitust erineva piiripunkti ületamine on ebaseaduslik tegevus (C-487/14)

Euroopa Kohus tegi novembri lõpus otsuse, milles selgitas jäätmesaadetise teatises märgitust erinevate tingimuste ja üksikasjade muudatuste ebaseaduslikkust ja sellest tuleneva trahvisumma proportsionaalsust.

Kohtuvaidlus tekkis seoses Total Waste Recyclingu ja Ungari keskkonnakaitseinspektsiooni vahel ja puudutas haldustrahvi (koos menetluskuludega kokku ca 27 686,418 eurot), mille keskkonnainspektsioon määras jäätmesaadetisi käsitlevate eeskirjade rikkumise eest. Total Waste Recyclingu veoauto sisenes Ungari territooriumile jäätmetega, mille suhtes kohaldatakse kirjaliku ette teatamise ja nõusoleku menetlust ( määruse nr 1013/2006 IV lisas oleva "kollase" nimekirja jäätmed), jäätmesaadetise teatisest erinevas piiripunktis. Ungari keskkonnainspektsiooni hinnangul oli erineva piiripunkti kaudu riiki sisenemine tõlgendatav olulise muudatusena nõusoleku üksikasjades ja/või tingimustes ja seega ebaseaduslik. Euroopa Kohus nõustus sellise tõlgendusega.

Vastava teo eest karistuse määramisel tuleb lähtuda määruse nr 1013/2006 artikli 50 lõikest 1, mille kohaselt peavad kehtestatud karistused olema proportsionaalsed. Euroopa Kohus hinnangul tuleb proportsionaalsuse hindamisel arvesse võtma menetletava asja faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja arvestama ohuga, mida see rikkumine võib põhjustada keskkonna ja inimeste tervise kaitsele. Kontrollida tuleb ka karistuse määra piire ja pidada silmas, et selle määr ei läheks kaugemale sellest, mis on vajalik keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme saavutamiseks.

Kohtuotsuse C-487/14 tekst



Järgmisel aastal jõustuvad jäätmeseaduse muudatused seoses jäätmete liigitamisega

1.jaanuaril 2016. a. jõustuvad muudatused jäätmeseaduses. Riigikogu poolt vastuvõetud muudatustega täpsustatakse ja ajakohastatakse jäätmeseaduses ohtlikke jäätmeid ja jäätmete kahjulikku toimet käsitlevaid sätteid seoses muutunud Euroopa Liidu õigusega. Seadusega tehakse muudatused ka keskkonnatasude, tööstusheite ja ravimiseaduse sätetes.

Seadusega tehtavad muutused on tehnilised ja jäätmete liigitamise sisulisi põhimõtteid ei muuda. Jäätmete liigitamiseks ohtlikeks ja tavajäätmeteks rakendatakse üle-euroopalist ühtlustatud jäätmenimistut, mille alusel ohtlikeks jäätmeteks on klassifitseeritud need jäätmed, millel on vähemalt üks jäätmeseaduse § 8-s nimetatud kahjulik toime (näiteks plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada). Alates 1.juunist 2015.a kehtiva otsekohalduva EL jäätmete ohtlike omaduste määruse nr 1357/2014 tõttu, on muutunud tarbetuks jäätmeseaduse alusel kehtestatud jäätmete liigitamise määrus ja selle tõttu vaadatakse üle ka jäätmete liigitamist käsitlevate rakendusaktide ülesehitus. Asjakohased nõuded viiakse ühte rakendusakti, mille volitusnorm muudatustega lisati.

Jäätmeseaduses tehtavate muudatuste tõttu muudetakse viidet ka keskkonnatasude seaduse ühes paragrahvis, mille kohaselt rakendatakse saastetasu määrasid ohtliku aine sisalduse põhjal vaid juhul, kui see liigitus ohtlike ainete hulka on tingitud just selle aine olemasolust ja sisaldusest jäätmes.

Jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus





OHTLIKUD AINED

Keskkonnaministri 9. mai 2011. a määruse nr 30 "Probleemtoodete kohta kehtestatud keeldude ja piirangute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse piirnormid" muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatuste kohaselt keelatakse teatud ftalaatide rühma kuuluvate ainete kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmetes. Samas lubatakse erandkorras plii ja elavhõbeda kasutamist teatud meditsiiniseadmete komponentides.





KALANDUS

Keskkonnaministri 19. juuni 2015 määruse nr 38 "Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord" muutmine

Riigi teatajas avaldati määrus, mille kohaselt hakatakse 2016. a kalastuskaardi taotlusi kadiskaga (väikese püügivõimsusega lõkspüünis, mis võimaldab sellesse püütud kalu elusana vette tagasi lasta) püügiks vastu võtma alates juunikuu esimese tööpäeva hommikust kella 9.00st.



Kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldatud muudatused täpsustavad Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste ja kalandussektorile riigiabi andmise reegleid. Osalt on muutused tingitud EL õiguse muutmisest, osalt praktikas ilmnenud vajadustest.





JAHINDUS

Jõustusid seakatku leviku piiramiseks vajalikud jahiseaduse muudatused

11. detsembril jõustusid Riigikogu poolt vastu võetud seakatku leviku piiramiseks vajalikud jahiseaduse muudatused, millega aidatakse kaasa metssigade arvukuse kiiremale vähendamisele. Kõnealuste muudatuse sisu kirjeldasime lähemalt augustikuu uudiskirjas.





KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Brüsselis tutvustati esialgseid järeldusi Natura-direktiivide muutmise vajaduse osas

20. novembril toimus Brüsselis konverents, kus Euroopa Komisjoni tellimusel tegutsenud eksperdid tutvustasid EL nn linnudirektiivi ja loodusdirektiivi muutmise teemal koostatud analüüsi esialgseid tulemusi. Üritusel osales KÕKi ja võrgustiku Justice&Environment esindajana ka Siim Vahtrus.

Loe edasi »

Allikas: SA Keskkonnaõiguse Keskuse uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.