Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Toetuste määramisel arvestatakse kontrollide tulemusi (2015-12-02 17:13:15)

1.detsembril kinnitas PRIA otsetoetuste ühikumäärad ning alates 10. detsembrist valmivad otsused. Seejärel algab otsetoetuste väljamaksmine. Makseotsuste koostamisel arvestatakse kindlasti toimunud kontrollide tulemusi - rikkumised toovad kaasa toetuse vähendamisi. Mida tuvastasid kohapealsed ning nõuetele vastavuse kontrollid?

Kohapealsed kontrollid

Pindalatoetuste kohapealseid kontrolle tuleb igal aastal teha vähemalt 5% taotlejate juures. Hindame taotlusel esitatud andmete õigsust ja erinevate meetmetega seotud nõuete täitmist. Kontrollvalimi koostamiseks on Euroopa Komisjon seadnud kindlad reeglid. Valim peab hõlmama riskianalüüsi ning juhuvalimi alusel valitud taotlejaid. Kokku käisid kontrollid rohkem kui 1200 taotleja juures.

Kõige sagedamini tuvastati rohumaa hooldamise nõude rikkumisi. Rohumaa tuleb hooldada niitmise/karjatamise või hekseldamise teel 10. augustiks, aga 186 taotlejal olid minimaalsed hooldustööd 420 põllul tegemata. Nende põldude eest toetust ei maksta.

Tänavu hakkasid kehtima uued nõuded seoses hekseldamisega. Püsirohumaal võis jätta heksli põllule, kui taotleja kasutuses on kuni 10 ha põllumajandusmaad. Kui tal on üle 10 ha põllumajandusmaad, siis võis heksli jätta põllule 10 ha-l ja kuni 10 protsendil põllumajandusmaa pindala osast, mis ületab kümmet hektarit. Kui taotleja põllumajandusmaast moodustab põllumaa (v.a lühiajaline rohumaa) üle 30 %, võis ta kogu enda kasutuses püsirohumaa põldudel jätta heksli koristamata. Samuti võib kogu püsirohumaal jätta heksli maha taotleja, kel on põllumajandusloomade registri järgi taotlusaasta 15.06 seisuga karjatavaid loomi vähemalt 0,2 lü püsirohumaa hektari kohta.

Kohapealne kontroll fikseerib püsirohumaa põllud, millel on toimunud hekseldamine. Informatiivseid puuduseid lisati kontrollaruannetesse 321 taotleja 1137 põllu kohta.

42 põllu puhul sooviti toetust maale, mille kasutamiseks puudus taotlejal õiguslik alus. 37 põllule küsis toetust maaomanik, kes reaalselt põldu ei harinud. Toetust makstakse põllumajandusmaa kohta, mille kasutamiseks on taotlejal olemas õiguslik alus ning mida ta hooldab.

Maaelu arengukava põllumajanduslike keskkonnatoetuste taotlejatel tuleb täita palju erinevaid nõudeid viieaastase kohustusperioodi vältel. Tuleb olla eriti tähelepanelik, et kõik nõuded oleks täidetud ja nende täitmise tähtaegadest kinni peetud.

Keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse osas oli kõige rohkem rikkumisi kultuuride järgnevuse nõude täitmisel. 26 taotlejat kasvatasid samal maal teravilja rohkem kui kolmel järjestikusel kalendriaastal. 15 taotlejat rikkusid keeldu kasvatada samal põllul sama liiki põllu-, rühvel- või köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal.

34 taotlejat soovisid toetust mittetoetusõiguslikule kultuurile. KSM toetust ei saa põllule, kus leiti eest mittetoetusõiguslik kultuur või maakasutus. Näiteks on taotlusele märgitud põllu kultuuriks nisu, aga kontroll leidis eest püsirohumaa.

Loomade heaolu toetust (LHT) soovisid 31 loomapidajat 145 loomale, keda polnud karjas, kuid põllumajandusloomade registri andmetel pidanuksid olema. Karjas pidamise periood kestis 31. augustini. Puuduvate loomade eest toetust ei maksta.

LHT kontrollis tuvastati ka, et 40 loomal puudusid mõlemad kõrvamärgid ning 97 loomal üks nõutud kõrvamärkidest. Lammaste ja kitsede puhul tuleb LHT soovijal kasvatada neile põllul teatud liiki taimedest lisasööta – 5 taotlejal tuvastati 7 põldu, millel ei kasvatatud nõutud liiki taimi. Need põllud ei lähe lisasööda põldudena arvesse.

Mahetoetuste raames on kõige rohkem tuvastatud, et eestleitud põld on alla 0,3 ha või ei moodusta vähemalt 0,3 ha suurust maa-ala oma ühikumäära grupis. Selliste põldude kohta mahetoetust ei maksta. 6 mahetootjat eksisid keelu vastu kasvatada samal maal teravilja rohkem kui 3 järjestikusel aastal. Mahetoetust ei saa ka põllule, kus toetust on taotletud kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta, kuid põllul on heintaimi kasvatatud üle 3 aasta. See rikkumine tuvastati 7 taotlejal.

Mille vastu eksisid loomapidajad?

Tootmiskohustusega seotud loomatoetuste kontrollis tuvastati enim vigu seoses loomade puudumisega karjast pidamisperioodi vältel. Puudumisi liigitatakse lubatuteks (nt loom on hukkunud, varastatud ja selle kohta on vormistatud dokument) ja mittelubatuteks (nt loom müüakse enne pidamisperioodi lõppu). Mittelubatud põhjusel puudus 62 taotlejal 369 looma - nende eest toetust ei maksta - ja lubatud põhjusel 29 taotlejal 391 looma.

Märkimisväärselt palju puuduseid esines kõrvamärkide tõttu. Mõlemad nõutavad kõrvamärgid puudusid 120 loomal, üks märk 322-l. Loomapidajate peetavates karjaregistrites puudusid andmed 54 looma kohta. Üksikuid vigu leiti veisepasside ja karjaregistri kannetes.

Nõuetele vastavuse kontrollid

Pindala- ja loomatoetuse taotlejatel tuleb järgida nõuetele vastavuse (NV) reegleid. Täies mahus saavad toetusi need, kes täidavad kogu oma põllumajanduslikus majapidamises maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (HPK) nõudeid, keskkonna, rahva-, looma- ja taimetervise reegleid ning loomade heaolu nõudeid. Nende täitmist kontrollivad oma pädevuse piires aastaringselt PRIA, Veterinaar- ja Toiduamet, Keskkonnainspektsioon ja Põllumajandusamet.

Praeguseks on kohapeal NV osas kontrollitud 749 taotlejat, rikkumisi leiti 24 nõude osas. Kõige sagedamini rikuti tuulekaera levikust teavitamise, sõnniku ja virtsa hoiustamise, loomade identifitseerimise, loomade kohta nõuetekohase arvestuse pidamise ja vasikate heaolu ning toidu- ja söödaohutuse nõudeid.

Viimastel aastatel on tuulekaera levik põllumajandusmaal järjest ulatuslikum. Tuulekaera avastamisel oma põllumajandusmaal peab taotleja teavitama Põllumajandusametit hiljemalt 31. juuliks ning koostama 5 aastaks tuulekaera tõrjekava. Taotlejad on reeglina sellest nõudest teadlikud, aga teavitus tuleb teha iga põllu kohta eraldi ja võib tekkida segadusi - millise põllu kohta on teavitus tehtud ja millise kohta mitte.

HPK maastikuelementide säilitamise osasse lisandus tänavu kuus uut elementi: põllusaar, metsasiil, puude rivi, hekk, kraav ja kiviaed. Nõuetekohased maastikuelemendid võib arvata toetusõigusliku põllumassiivi sisse. Taotlejates tekitas segadust, millised maastikuelemendid kuuluvad säilitamiskohustuse alla ja kas maad rendile võttes jääb vastutus säilitamise eest rentnikule. Rikkumisi tuvastati kahel korral, kus põllusaarel oli tehtud lageraiet.

NV eksimusi seoses loomadega

Enim tuvastati rikkumisi loomadega seotud sündmustest teavitamise, identifitseerimise ja märgistamise ning nõuetekohase arvestuse pidamise nõuete täitmisel. Pärast looma sündi tuleb loomapidajal hankida Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontolli AS-ist kõrvamärgid ning panna veistele kõrva 20 päeva, lammastele ja kitsedele 6 kuu jooksul sünnist arvates. 7 päeva jooksul pärast looma kõrvamärkidega märgistamist tuleb looma andmed PRIA-le esitada.

Kõikidest loomadega toimunud sündmustest on loomapidaja kohustatud PRIA-t teavitama 7 päeva jooksul sündmusest toimumisest. Suuremate karjade puhul on vaja pidevalt teavitusi teha. Taotlejal on mugavam teha seda siis, kui koguneb suurem hulk teavitusi. Nii võib mõni teavitus ületada ettenähtud tähtaja. Loomapidajad ei pea nt ühe kõrvamärgi puudumist suureks probleemiks, kuna loom on ikkagi identifitseeritav. Kuna tellitavale kõrvamärgile lisandub saatmiskulu, siis kulude optimeerimiseks tellitakse neid suurema kogusena korraga. Nii võib kontrolli hetkel olla paljudel loomadel kõrvamärke puudu.

Alates 2013. a on loomade heaolu see NV süsteemi osa. Enim eirati vasikate lõastatult pidamise keeldu. Rikkumised võivad olla tingitud sellest, et selline pidamisviis nõuab vähem investeeringuid ja ei ole vaja eraldi ruumiosa vasikate jaoks.

Toidu- ja söödaohutuse nõude puhul tuvastati korduvalt, et töötajatel puudusid kehtivad tervisetõendid. Selle vormistamist peetakse lisategevuseks, millega kaasneb raha- ja ajakulu. Loomapidajad võtavad ajutiselt tööle inimesi lihtsamate tööde tegemiseks ja levib arvamus, et ajutisel personalil olegi tervisetõend nõutav. Tervisetõendid vormistatakse tähtajaliselt, mistõttu võib kehtivusaja lõppemine jääda märkamata.

KKI kontrollides tuvastati kõige enam sõnniku ja virtsa hoiustamise nõuete eiramisi. Sõnniku ja virtsa hoidlad ei vasta ehituslikult etteantud nõuetele või pole piisava mahutavusega. Loomapidajad, kel on 10 või veidi enama loomühiku ulatuses loomi, ei pea sõnnikuhoidla rajamist vajalikuks ja samuti on sellise suurusega ettevõttel raske leida rahalisi vahendeid nõuetekohase hoidla rajamiseks.

Suur osa rikkumistest on seotud aruandluse ja teavitustega - seda peetakse tülikaks lisakohustuseks. Selline arvamus on rohkem levinud väiksemate tootjate seas. NV nõuete täitmine pole aga lisategevus, kui järgitakse häid tavasid. Tuleb arvestada, et nõuete rikkumisega kaasneb toetuste vähendamine. Seega tasub ka NV nõudeid täita.

Allikas: PRIA 02.12.2015 uudised

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.