Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Doktoritöö võrdles mahe- ja tavakartulikasvatussüsteeme (2015-12-02 12:46:37)


Reedel, 4. detsembril kell 11.15 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Berit Teini väitekiri „Viljelussüsteemide mõju kartuli mugulasaagile ja kvaliteedile“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal.

Doktoritöö raames uuritakse, kuidas erinevad sama külvikorda järgivad viljelussüsteemid mõjutavad kartuli kogu ja kaubanduslikke saake, mugulate toiteainete, nitraatide, tärklise ja kuivaine sisaldust kui ka erinevate mugulahaiguste esinemist – neid näitajaid määratletakse kui mugulate kvaliteedinäitajaid. „Töö peamine hüpotees on, et kartuli saagikus ning mugulate toitainete, nitraatide, kuivaine ja tärklise sisaldus kui ka mugulahaiguste esinemine sõltuvad kõik viljelussüsteemist, külvikorrakultuuridest ning kliimatingimustest,“ rääkis maaülikooli doktorant Berit Tein. „Tulenevalt töö hüpoteesist olid uurimustöö eesmärkideks hinnata viljelussüsteemi mõju kartuli saagierinevustele, uurida, kuidas erinevad viljelussüsteemid mõjutavad mugulate makrotoitainete kontsentratsiooni kui ka kuivaine ja tärklisesisaldust ning mugulahaiguste esinemist.“

Uurimistööst ilmnes, et uuritavate aastate keskmisena oli viljelussüsteemidel usutav mõju kartuli saagikusele, mugulate osade toitainete (N, P ja Mg) ning nitraatide (NO3–) sisaldustele kui ka mugulahaiguste nagu kuivmädanik, hõbekärn ja harilik kärn esinemisele. „Seega viljelussüsteemide toitainetega varustatus kui ka nende allikas võivad suuresti mõjutada mõningaid mugulate kvaliteedinäitajaid,“ selgitas Tein. Mugulate K, Ca, tärklise ja kuivaine sisaldused kui ka märgmädaniku esinemine ei olnud vastupidiselt mõjutatud erinevatest viljelussüsteemidest ning nende toitainetega varustatusest kui välistatakse kasvuaasta ilmastikutingimuste mõju. „See, kuidas konkreetne süsteem mõjutab mugulate kvaliteediomadusi, on otseselt mõjutatud ka kasvuperioodi keskkonnatingimustest.“

Selliseid mitmefaktorilisi uurimusi on läbi viidud väga vähe, sh selliseid, mis otseselt võrdlevad mahe- ja tavasüsteeme, on veelgi vähem. Doktoritööst saavad kasu kindlasti tootjad, sest see selgitab, kuidas edukalt toime tulla erinevate haigustekitajatega.

Doktoritöö juhendaja on dotsent Are Selge, kaasjuhendajad on teadur Viacheslav Eremeev ja vanemteadur Evelin Loit, oponent prof. Dr Paul C Struik (Wageningen UR, Holland).

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub metsamajas (Tartu, Kreutzwaldi 5) ruumis 2A1.

Allikas: Eesti Maaülikooli 02.12.2015 pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.