Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogu arutas Eesti riigi suveräänsuse küsimusi (2015-11-20 00:05:50)


Riigikogu arutas 19. novembril 2015.a. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni initsiatiivil Eesti riigi suveräänsust oluliselt tähtsa riikliku küsimusena.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme tõstatas oma ettekandes küsimuse, kas Eesti rahvas on praegu suveräänne demokraatliku riigi õiguse mõistes ja Eesti põhiseaduse valguses. „Konservatiivne Rahvaerakond leiab, et hetkel ei austa riigivõim rahva kui suverääni tahet terves reas küsimustes, mis tähendab, et võim delegitimiseerib ennast,“ ütles Helme.

Ta tõi näidetena Kreeka võla käendamise ehk Euroopa Stabiilsusmehhanismi ESMi seaduspärasuse ja selle kooskõla põhiseadusega ning kooseluseaduse vastuvõtmise rahva tahte vastaselt. „Tänase päeva praktiline võitluse suveräänsuse üle käib immigratsiooniküsimuses,“ lisas Helme.

Helme viitas asjaolule, et Briti peaminister David Cameron on teinud euroliidu riikidele ettepaneku võtta otsustusõigus Brüsselilt tagasi ja taastada liikmesriikide suveräänsus. „Mulle on mõistetamatu, miks meie ei nõua samu asju,“ ütles Helme.

Ajaloodoktor Jaak Valge sõnul on riigi aegadeülene eesmärk sõnastatud meie konstitutsiooni preambulis, see on Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Valge viitas provintsistumise ohule ja tundis muret, et ebastabiilsus tänases maailmas kasvab. „Vajame täna kainet otsustusvõimet ja provintslikkusest kammitsemata mõttevabadust rohkem kui lähiminevikus. Ühiseid eesmärke vajame me ka seepärast, et poliitikute puhul tähendab ühiseesmärgi puudumine ka võimetust diskussiooni kaudu paremate tulemusteni jõuda,“ ütles Valge.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lektori ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimehe Varro Vooglaidi sõnul on suur osa Eesti iseseisvusest tänaseks läinud. „Euroopa Liidu õigus on kuulutatud Eesti õiguse suhtes ülimuslikuks ja väidetavalt tulebki suurem osa õiguslikust regulatsioonist kas otseselt või kaudselt Brüsselist. Seda karmi reaalsust ei saa lõputult ilustada juttudega suveräänsuse jagamisest,“ ütles Vooglaid.

Ta tõi näidetena rahanduspoliitilise otsustamisõiguse kaotamise Euroopa Keskpangale ja Rootsi kommertspankadele ning riigikaitse valdkonna sulandumise globaalse transatlantilise võrgustiku osaks.

Riigikogu liikme Henn Põlluaasa sõnul toetub riiklus nii-öelda kolmele vaalale, milleks on territoorium, iseseisev seadusandlus ja rahvas. „Meie riigivõim teeb taganemisi kõigis eespool toodud kolmes aspektis. Ei hoolita riigi territoriaalsest terviklikkusest – piirileping –, rahva säilimisest – väljaränne ja demograafiline kriis – ega põhiseaduse ülimuslikkusest. Primaarsed on Euroopa Liidu huvid ja õigusaktid,“ ütles Põlluaas.

Põlluaas väljendas oma meelsust uue piirilepingu sõlmimise seadustamise vastu. Tema hinnangul puuduvad Tartu rahu piiridest loobumiseks poliitilised, majanduslikud või muud põhjused.

Põlluaas rõhutas, et rahvas ei ole loobunud enesemääramisõigusest ega riigi suveräänsusest. „Valitsusel puuduvad volitused nende vähendamiseks, loovutamiseks või üleandmiseks. Meie ja teiste Euroopa Liidu liikmete suveräänsuse rikkumine ei kahjusta mitte ainult Eestit, vaid kogu Euroopat,“ ütles Põlluaas.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Mart Nutt, Peeter Ernits, Jüri Adams, Mart Helme ja Sven Mikser, kes kõik pidasid Eesti riigi suveräänsust tähtsaks, kuid tõid esile erinevaid aspekte selle hoidmisel ja kaitsmisel.

Riigikogu võttis vastu kolm seadust:

Riigikogu kiitis 81 poolthäälega (1 erapooletu) heaks valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse (63 SE). Seadusega viiakse meditsiiniseadme seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Selleks täpsustatakse meditsiiniseadme vastavusmärgise paigaldamise nõudeid ning järelevalveasutuse teavitamise nõudeid.

Riigikogu kiitis 80 poolthäälega heaks valitsuse algatatud jäätmeseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (75 SE). Seadusega muudetakse jäätmeseaduses ohtlikke jäätmeid ja jäätmete kahjulikku toimet käsitlevaid sätteid seoses muutunud Euroopa Liidu õigusega.

Riigikogu kiitis 73 poolthäälega (1 vastu, 5 erapooletut) heaks valitsuse algatatud jahiseaduse muutmise seaduse (77 SE). Seaduse eesmärk on tõhusam jahipidamine, et kiiresti vähendada metssigade arvukust ja tõkestada sigade Aafrika katku levikut. Seaduse kohaselt lubatakse metssigu küttida seisva mootoriga maastikusõidukist ja muust mootorsõidukist, tehisvalgusallika abil ning lubatakse metssigu püüda püünisaedadega. Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele lubatakse seaduse kohaselt surmata jahiloata ka ilmsete seakatku tunnustega metssiga.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Valitsuse algatatud töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (84 SE). Eelnõuga lükatakse töövõimetoetuse seaduse jõustumine poole aasta võrra edasi, et muuta töövõimereformi rakendumiseks vajalikke vastuvõetud seadusi. Samuti on vaja tagada lisaaega rakendusaktide ja IT arenduste elluviimiseks. Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2016. aasta 1. juulil.

Ettekande teinud sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni sõnul oli eelnõule kokku 25 muudatusettepanekut. Jaansoni sõnul loobus sotsiaalkomisjon esialgsest plaanist töötamistoetus alles jätta, kuna möödunul aastal kasutas töötamistoetust vaid 53 inimest vähem kui 5000 euro väärtuses. Samas selle funktsioneerimiseks vajaliku infosüsteemi ülesehitamine oleks nõudnud 80 kuni 100 000 eurot. „Kompromissina tegi komisjon sotsiaalministeeriumile ettepaneku leida eelarvest vahendid Eesti Puuetega Inimeste Fondile, et selle kaudu toetada neid erivajadustega inimesi, kes vajavad mingi tööülesande või tööga seotud kulu katmiseks vahendeid ja nende kulutusi ei kaeta töötukassa muudest allikatest,“ ütles Jaanson.

Eelnõust võetakse välja kindlustusandja õigus saada inimese nõusolekul andmeid tervise infosüsteemist. Eelnõusse lisatakse paragrahv, mille kohaselt töötukassa nõuab kindlustusandjalt tagasi töövõimetoetuse summa, mille kindlustusandja on liikluskindlustuse seaduse alusel inimesele makstavast töövõimetushüvitisest maha arvanud.

Eelnõust võetakse välja sotsiaalse rehabilitatsiooni, abivahendite ja erihoolekande teenuste korralduse muutmise sätted ning arutatakse neid sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu (98 SE) menetlemisel.

Läbirääkimistel sõna võtnud Marika Tuus-Lauli hinnangul tuleks eelnõuga täiendavalt tööd teha.

Seoses Riigikogu liikme Priit Toobali tagasiastumisega asus Riigikogu liikmeks Anneli Ott, kes andis istungi alguses ametivande.

Istungi stenogramm

Fotod istungilt

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu pressiteenistus

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID 2016
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.