Holsmer selgitas, et eelarve kulude maht on 8,9 miljardit eurot, mis on 358 miljoni euro võrra rohkem, kui selleks aastaks planeeritud. Valitsuse eesmärk on hoida eelarve struktuurses ülejäägis 0,6 protsenti SKT-st. Nominaalne puudujääk on 0,1 protsenti SKT-st, mis on 25 miljonit eurot. Maksupoliitikas lähtutakse põhimõttest, et nihutada maksukoormust tööjõumaksudelt rohkem tarbimisele. „Eesti jätkab lihtsa ja ühetaolise maksupoliitikaga ja järgmise aasta maksupoliitilistest muudatustest tooksin esile seda, et suureneb tulumaksuvaba miinimum 170 euroni. Üldine maksukoormus osatähtsusena SKT-s püsib ligikaudu samal tasemel ehk 3 protsendi juures,“ märkis Holsmer.

Ta tõi esile, et majanduskasvu toetamiseks on valitsussektori investeeringud järgmisel aastal olulise tähtsusega. Need suurenevad koos investeeringutoetustega riigieelarves tänavusega võrreldes 22,5 protsenti ja ulatuvad 480 miljoni euroni. Majanduskasvu panustatakse ka läbi hariduse tähtsustamise. Holsmeri sõnul tõusevad järgmistel aastatel õpetajad palgad ja pikem eesmärk on tõsta õpetaja palk 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Teede ehitusse ja rekonstrueerimisse ning teehoidu suunatakse kokku 307 miljonit eurot, mis on 22 miljonit eurot rohkem kui sel aastal.

Holsmer märkis, et riigieelarve menetlemise käigus on rahanduskomisjon kuulanud kõiki valitsuse ministreid, et saada detailne ülevaade valitsemisalade eelarvetest.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitasid Riigikogu liikmed ja fraktsioonid eelnõule 37 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon koostas ühe ettepaneku, mis suures osas koosneb ministeeriumide valitsemisalade vahelistest ja sisestest tehnilistest muudatustest ning teksti paragrahvide täpsustustest. Komisjoni muudatustena on muuhulgas ministeeriumide finants- ja personaliarvestuse konsolideerimine Riigi Tugiteenuste Keskusesse, kultuuritöötajate tööjõukulude kasv, nende n-ö eelarveline täpne laialijaotus. PRIA-le maaelu arendamise toetuse süsteemi arendamiseks tõstetakse maaeluministeeriumi siseselt ümber 1,5 miljonit eurot. Siseministeeriumi palgakasv on jaotatud allasutuste vahel. Ka Tervise Arengu Instituudi vahendite ümberpaigutuse kaudu eraldatakse vahendid ennetustegevuse elluviimiseks.

Riigikogu fraktsioonide ja Riigikogu liikmete poolt esitatud ettepanekuid rahanduskomisjon ei toetanud. Holsmeri sõnul olid ettepanekute läbivad probleemid, et ühekordsete katteallikatega sooviti suurendada püsikulusid, mis ei ole aga eelarve mõttes jätkusuutlik. Niisamuti ei pidanud komisjon mõistlikuks vähendada Eesti Vabariigi 100-nda sünnipäeva ja Eesti Euroopa Liidu eesistumise jaoks planeeritud kulutusi. Samuti ei peetud võimalikuks valitsuse reservi, mis on kokku järgmisel aastal 49 miljonit eurot, sisuliselt tühjaks kulutamist. Komisjon ei toetanud ka ettepanekut vedelkütusevaru mahamüümiseks, mis oleks tähendanud riigile praeguste madalate kütusehindade juures suurt kahjumit.

Holsmer rõhutas, et järgmise aasta eelarve toetab majanduskasvu, tugevdab riigikaitset ja sotsiaalset vastutustundlikkust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must, Erki Savisaar, Marika Tuus-Laul, Laine Randjärv, Tarmo Tamm, Andres Ammas, Külliki Kübarsepp, Toomas Vitsut, Krista Aru, Märt Sults, Monika Haukanõmm, Siret Kotka, Peeter Ernits, Jüri Adams, Jaanus Karilaid, Jaanus Marrandi, Artur Talvik, Mart Helme, Maire Aunaste, Helmen Kütt, Viktor Vassiljev, Aivar Kokk, Kadri Simson ja Andres Herkel.

Riigikogu vaatas läbi eelarvele laekunud muudatusettepanekud ja lõpetas tuleva aasta riigieelarve eelnõu teise lugemise. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kolmandaks lugemiseks on 25. november kell 15.

Riigikogu võttis vastu kaks seadust

84 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seadus (64 SE).

Kehtivat seadust täpsustati vastavalt Euroopa Liidu õiguses toimunud muudatustele, mille kohaselt peavad ettevõtjad end registreerima Ravimiameti juures, kui soovitakse hakata omandama narkootiliste või psühhotroopsete ainete lähteaineid. Samuti võimaldatakse riiklikul ekspertiisiasutusel anda narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning nende lähteaineid asutustele teadus- ja arendustegevuseks.

83 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (74 SE).

Seadus täiendab eriti ohtlikku nakkushaigust põdevale nakkushaigele tema tahtest olenematu ravi kohaldamise sätteid. Samuti täpsustatakse perearsti kohustust tagada oma nimistu patsientidele immuniseerimise kättesaadavus. Seadus vähendab tööandja kohustust korraldada ja rahastada töötaja tervisekontrolli tegevusaladel, kus on suur nakkuse edasikandumise risk. Seaduse kohaselt ei nõuta edaspidi enam töötajate regulaarset tervisekontrolli nakkushaiguste suhtes.

Riigikogu lõpetas veel kolme eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (120 SE).

Eelnõuga viiakse sisse selle aasta riigieelarve muudatused, millega kohandatakse kulusid seoses muutunud vajadustega. Riigieelarve kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud. Eelnõu sisaldab 84 muudatusettepanekut.

Eelnõu näeb ette eraldada 3 miljonit eurot top-up lisatoetust põllumajandussektori raske majandusliku olukorra leevendamiseks juba enne aasta lõppu. Täiendavalt eraldatud raha lisandub Euroopa Liidu erakorralisele abile.

Kuna vajaduspõhistele peretoetustele on tänavu kulunud prognoositust vähem raha, siis saab sellest vabanenud 6,27 miljonit eurot suunata sotsiaalministeeriumile abivahendite ja rehabilitatsiooni järjekordade lühendamiseks, terviseameti laboriseadmeteks, tööinspektsiooni tööriieteks ning vabariigi valitsuse reservi taastamiseks.

Kaitseministeeriumi kaitseotstarbelise erivarustuse eelarvet suurendatakse 9 miljoni euro võrra. Selleks kasutatakse osaliselt hoonete ja rajatiste investeeringute vahendeid, mida ei kasutata.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves vabaneb riigimaanteede projekti ja väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetuseks planeeritud vahenditest 6,77 miljonit eurot, mille valitsus suunas peamiselt toetusteks taristut arendavale Eesti Raudteele. Reisijatevedu korraldav Elron saab rongide liisingumakseteks täiendavalt 2,25 miljonit eurot.

Seletuskirjas märgitakse, et tänavu üheksa kuuga on laekunud 2015. aasta riigieelarvega kavandatud tulusid 5,9 miljardit eurot ehk 69,8 protsenti aastaks planeeritust. Kulusid tehti sama ajaga 5,98 miljardi euro ulatuses, mis on 69 protsenti aastaks planeeritust.

Valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE).

Eelnõuga lükatakse 1. jaanuariks 2016 planeeritud kütuse aktsiisitõusud edasi ühe kuu võrra ehk 1. veebruarile 2016. Aktsiisitõus lükatakse edasi eesmärgiga tõsta kütuse aktsiisilaekumist 2016. aastal. Eelnõu mõju huvigruppidele (aktsiisilaod, kütuse müüjad ja tarbijad) on positiivne, kuigi mõju on väike tulenevalt aktsiisitõusu edasilükkamisest vaid ühe kuu võrra.

Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE).

Eelnõuga tehakse seaduses täiendusi ja täpsustusi, mis on vajalikud eelkõige kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi EMKF) toetuste ja kalamajandusliku riigiabi andmise paremaks korraldamiseks. Muudatuste tegemise on tinginud Euroopa Komisjoni antud uued õigusaktid, mida kalandusturu korraldamise seaduse vastuvõtmise ajal veel ei olnud, ning praktikas tõstatatud küsimuste lahendamine.

Eelnõuga täpsustatakse tootjaorganisatsioonide tunnustamise tingimusi, viies seadusesse sisse sätte, mille kohaselt tunnustatakse tootjaorganisatsioone majanduslikult oluliste liikide osas. Tootmis- ja turustuskavade toetuse (mis on üks EMKF-i toetustest) andmise otsustamine läheb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti pädevusse. Täpsustatakse kohaliku arengu strateegia rakendamisega seotud küsimusi.

Riigikogu lõpetas kümne eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (119 SE).

Eelnõu muudatused tõstavad hoiustajate kindlustunnet ja kaitsta neid paremini pankade võimaliku pankroti tagajärgede eest. Eelnõu põhineb EL-i vastaval direktiivil.

Eelnõuga sätestatakse, et tagatisfondi hoiuste osafondi tagamisele kuuluvad üksnes eraisikute ja tavaliste äriühingute hoiuseid. Riskipreemiaga investeerimishoius, kus algsena investeeritud summat ei pruugi täies ulatuses enam tagasi saada, ei kuulu enam osafondi poolt tagamisele. Samuti ei kuulu tagamisele teiste finantsasutuste hoiuseid, näiteks tarbimislaene väljastavate ettevõtjate hoiused.

Muutumatuks jääb tagatava hoiuse suurus, mis on koos intressidega kuni 100 000 eurot iga hoiustaja kohta ühes pangas. Täiendavalt nähakse eelnõuga ette elamukinnisvara müünud isikule müügist saadud raha tagamist kuni 50 000 euro ulatuses. See raha tagatakse kuue kuu jooksul pärast ostu-müügi tehingu raha laekumist.

Eelnõu kohaselt lüheneb tähtaeg, millal panga pankroti korral hüvitised hoiustajatele välja makstakse seniselt 20 tööpäevalt seitsme tööpäevani.

Eelnõu kohaselt muudetakse ka tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi finantseerimist pankade poolt. Vastavad panga maksed pannakse osaliselt sõltuvusse panga riskiastmest. Praegu teevad pangad tagatisfondile ettemakseid. Seletuskirjas märgitakse, et tagatisfondi on kogutud vahendeid 206 miljoni euro ulatuses.

Tagatisfond tagab üksnes Eestis tegevusloa saanud pankade hoiused. Teiste liikmesriikide pankade poolt Eestis asutatud filiaalide hoiused kuuluvad tagamisele vastava liikmesriigi tagatisskeemi poolt.

Valitsuse algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (125 SE).

Eelnõuga leevendatakse ettevõtete kohustusi seoses pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolliga, mille tegemisest vabastatakse pakendiettevõtjad, kes lasevad turule vähem kui viis tonni pakendeid aastas. Statistika kohaselt on selliseid väikeettevõtteid Eestis ligikaudu 2000, nende ettevõtete osatähtsus turule lastud pakendikogusest Eestis on alla 2 protsendi. Eelnõuga leevendatakse ka osade pakendiettevõtjate ja taaskasutusorganisatsioonide pakendikoguste auditeerimise põhjalikkust. Tulevikus piisab üldjuhul kauba alusdokumentide kontrollist. Üksnes juhul kui vandeaudiitoril on põhjust uskuda olulistesse väärkajastustesse pakendiarvestuses, viiakse vajadusel läbi täiendav auditeerimine.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus” eelnõu (131 OE).

Eelnõu näeb ette vajaduse korral kaitseväe kuni 210 tegevväelase kasutamist 2016. aastal NATO reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force ) koosseisus. Järgmisel aastal soovib Eesti panustada NRFi koosseisus kiirreageerimisjõudu VJTF (Very High Readiness Joint Task Force) erivägede tegevväelastega; selle koosseisus olevatesse alalistesse mereväeüksustesse SNF (NATO Standing Naval Forces) ühe miinijahtijaga, laevameeskonnaga ja staabiohvitseridega ning IFFGsse (Initial Follow On Forces Group) jalaväekompaniiga koos logistikaelemendiga.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos” eelnõu (132 OE).

Eelnõuga pikendatakse kaitseväe kuni kolme tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitavate Kosovo rahutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus 31. detsembrini 2016. Eesti on osalenud NATO rahutagamismissioonil Kosovos alates 1999.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med” eelnõu (133 OE).

Eelnõu näeb ette kaitseväe kuni kahe tegevväelase kasutamist 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016. Euroopa Liidu sõjalisel missiooni EUNAVFOR Med (EU Naval Forces in the Mediterranean) koosseisus. Operatsiooni eesmärk on tõkestada inimkaubitsejate tegevust Vahemere keskosas: Itaalia ja Malta territoriaalmere ning Liibüa vahel. Eesti osaleb alates käesoleva aasta augustist EUNAVFOR Medi operatsioonil ühe logistika staabiohvitseriga. 2016. aastal jätkatakse osalemist ühe staabiohvitseriga missiooni peakorteris.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis” eelnõu (134 OE).

Eelnõu pikendab alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2016 kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil EUTM Mali (European Union Training Mission in Mali). Järgmise aasta lõpuni pikendatakse ka kaitseväe kuni kümne tegevväelase kasutamise tähtaega Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali). 2016. aastal panustab Eesti EUTM Mali missioonil instruktoritega, kelle ülesandeks on Mali üksuste sõjaväeline väljaõpe. Samuti panustatakse staabiohvitseridega, kes osalevad Mali üksuste väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis. MINUSMA-sse panustab Eesti järgmisel aastal kahe staabiohvitseriga ning vaatlus- ja nõustamismeeskonnaga, kes teenivad MINUSMA koosseisus olevas Hollandi juhitavas mitme riigi-sihtüksuses ASIFU (All Sources Information Fusion Unit).

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel” eelnõu (135 OE).

Eelnõu näeb ette vajadusel kuni 50 tegevväelase kasutamise järgmisel aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitaval operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni vajadustest ning riigi võimalustest. Eesti panuseks võivad olla nii staabiohvitserid kui ka mõni üksus, näiteks demineerimismeeskond, jalaväerühm, eriväed. Eelnõuga tagatakse, et Riigikogu otsusega on tagatud kiire ja paindlik operatsioonidesse panustamine.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis” eelnõu (136 OE).

Eelnõuga pikendatakse 2016. aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega NATO juhitava nõustamis- ja väljaõppemissiooni Resolute Support (RSM) koosseisus Afganistanis. Eesti jätkab panustamist neljaliikmelise demineerimismeeskonnaga raamriigi Saksamaa juhitavas Põhja-Afganistani regioonis. Eesti riik on osalenud ISAFi (International Security Assistance Force) Afganistani operatsioonil 11 aastat (2003-2014), RSMil aga alates 2015. aastast.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias” eelnõu (138 OE).

Eelnõuga pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni kuue tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Eesti mehitab nii staabiohvitseride kui vanemstaabiohvitseride ametikohti. UNTSO ülesanne on jälgida rahukokkulepetest ja relvastuskokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas ning vältida konfliktide eskaleerumist. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad ÜRO sõjalise vaatlusmissiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis” eelnõu (137 OE).

Eelnõuga pikendatakse järgmise aasta lõpuni kuni 50 tegevväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitava rahvusvahelise rahuvalvemissiooni UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) koosseisus Liibanonis. Operatsioonil osalevate Eesti kaitseväelaste rotatsioon toimub kaks korda aastas. Seetõttu võivad rotatsiooniperioodil samal ajal viibida operatsioonialal nii lahkuvad kui ka saabuvad üksused. Selleks näeb otsuse eelnõu ette, et kaitseväele seatud ülempiiri Liibanoni operatsioonil osalemiseks võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest operatsioonipiirkonda. Eesti kontingendist moodustab enamiku mehhaniseeritud jalaväerühm koos logistikaelemendi ja staabiohvitseridega. Rühma ülesanneteks on vaatlus, patrullid ning kontrollpostide mehitamine, mille käigus tehakse koostööd ka Liibanoni relvajõududega.

Istung lõppes kell 21.27.

Fotod istungilt:

Istungi stenogramm:

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu pressiteenistus